3-16-154/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-154 Määruse kuupäev

1. veebruar 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vitali Jekimovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses nimesildi klambriga kandmisest keeldumisega. Resolutsioon
2. Tagastada Vitali Jekimovi kaebus.
3. Jätta Vitali Jekimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamie kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
4. Vitali Jekimov esitas 19.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja avaldas rahulolematust, et teda sunnitakse kandma kaelas kapronnööri külge seotud nimesilti, kuna see põhjustab kaebajale valuaistinguid, sest kaebajal on kaelal põletusarmid. Tartu Vanglas võeti kaebajalt ära klamber, mille küljes ta kandis nimesilti Tallinna Vanglas. Kaebaja palus määrata talle riiklik kaitsja antud avalduse läbivaatamiseks. Kaebaja palub avaldus õiglaselt läbi vaadata.
5. Tartu Halduskohus esitas 21.01.2016 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale pöördumisi seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega.
6. Tartu Vangla teatas 03.02.2016 vastusena kohtunõudele, et kaebaja esitas 21.01.2016 taotluse, milles soovis luba kanda nimesilti klambriga, mitte nööriga kaelas. Taotlus on veel menetluses ning menetlustähtaeg taotluse lahendamiseks ei ole möödunud. Lisaks on seoses nimesildi mitte kandmisega viidud kinnipeetava suhtes läbi ka distsiplinaarmenetlus, kuid kinnipeetav selle eest karistada ei saanud ning menetlus lõpetati. Kohtu seisukoht
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kuigi kaebaja ei ole esitanud kohtule selget nõuet, võib kaebusest järeldada, et tema eesmärgiks on kohustada vanglat lubama kanda nimesilti klambriga kinnitatult ja/või keelata vanglal nõuda nimesildi kaelas kandmist. Kohus ei pea antud juhul vajalikuks kaebust täpsustamiseks käiguta jätta, kuna kaebus ei oleks ka nõuete täpsustamise korral menetletav.
8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõigetest 5 ja 8 tuleneb kinnipeetavale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus nii tühistamis-, kohustamis-, keelamis- kui ka hüvitamisnõude puhul. Seega on kaebajal ka antud juhul kohustus läbida kohtueelne menetlus enne kohustamis- või keelamisnõude esitamist.
9. Tartu Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le
10. Tartu Vangla teatel on kaebaja poolt 21.01.2016 esitatud taotluse menetlemine pooleli. Antud ajaks ei ole möödunud ka taotluse lahendamise tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on võimaliku kohustamis- või keelamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole tema kaebus käesoleval hetkel kohtus menetletav. Ühtlasi selgitab kohus, et antud juhul puudub vajadus suunata kaebajat õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele, kuna tema õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid ning seetõttu ei oleks tuvastamisnõue lubatav tulenevalt HKMS § 45 lg-st
11. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
12. Kaebaja on palunud riikliku kaitsja määramist kohtule esitatud avalduse läbivaatamiseks. Kohus mõistab seda riigi õigusabi taotlusena esindamiseks halduskohtumenetluses.
13. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesoleval juhul on kaebaja ise suutnud esitada nii kaebuse halduskohtule ning samuti taotluse vanglale, lubada tal kanda nimesilti klambriga. Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebaja on suutnud arusaadavalt väljendada enda soovi nii kohtule kui ka vanglale. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
14. Kohus leiab, et antud asja lahendamine on võimalik ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata ning taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
15. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
16. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
17. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kui kaebaja on 21.01.
18. a taotlusega vangla poole pöördunud ja saanud eitava vastuse, tuleb kaebajal vangla keelduva otsuse peale esitada vaie. Vaide tagastamise, rahuldamata jätmise või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on kaebajal õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule. Kui kaebaja ei ole rahul kohtueelse menetluse tulemusega, siis on tal vastavalt VangS § 11 lg-le 5 ja HKMS § 43 lg-le 2 õigus pöörduda uuesti sama nõudega kohtu poole pärast vaidemenetluse läbimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 2