3-16-186/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-16-186 Määruse kuupäev 28.01.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.S. kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks muuta kaebaja vabanemistähtaega Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada A.S. kaebus haldusasjas nr 3-16-186;
2. Määrus saata kaebajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Vanglas kinni peetav isik A.S. esitas 21.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha Tartu Vanglale ettekirjutuse tema vabanemistähtaja muutmiseks. Kaebuse kohaselt on A. S. määratud vabadusekaotuslik karistus seitse aastat, mis vangla arvestusosakonna arvestuste kohaselt täitub 31.03.
4. Kaebaja sellise arvestusega ei nõustu, sest tema karistusaja hulgas on kaks liigaastat, kus on 366 päeva, mistõttu koheldakse teda võrreldes teiste kinnipeetavatega, kelle karistusaeg langeb 365-päeva pikkustele aastatele, ebavõrdselt. Kaebaja leiab, et tema karistusaeg peaks lõppema 29.03.2016 ehk kaks päeva varem, mitte aga 31.03.
5. Ta on pöördunud selles küsimuses maakohtu poole ja esitanud ka pöördumise vanglale. Tartu Vangla on kaebajale 20.01.2016 kirjaga nr 2-3/210-2 vastanud, et KarS § 67 ei anna vanglateenistusele võimalust arvestada kinnipeetava mitmeaastast karistusaega liigaastal tavapärasest kalendriaastast erinevalt. Kaebuse juurde on A. S. lisanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. 1 Kohtu seisukoht
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.S. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.
7. A.S. kaebus on suunatud Tartu Vangla vastu. Ta on esitanud kohtule kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 1 p 2), milles taotleb Tartu Vanglale kohustava sisuga ettekirjutuse tegemist seonduvalt tema vanglast vabanemise tähtpäevaga. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleb enne kohtule kohustamisnõude esitamist läbida VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et tal oleks kohustamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Arvestades asjaolusid, et kaebaja pöördus vaidlusaluses küsimuses vangla poole 18.01.2016, talle vastati 20.01.2016 ning kaebus on kohtule esitatud 21.01.2016, võib teha järelduse, et kaebajal on ilmselgelt vangla kohustamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on Tartu Vangla kohustamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A.S. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub käesoleval juhul vajadus võtta seisukoht kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.
8. Seoses A.S. kaebusega märgib kohus veel alljärgnevat. Isegi kui kaebaja läbib Tartu Vangla kohustamise nõudes kohtueelse menetluse, ei ole tal võimalik halduskohtule esitatava kaebusega saavutada oma eesmärki. Halduskohus ei saa kohustada vanglat vabastama kaebajat teatud kuupäeva saabumisel. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) sisaldab endas regulatsiooni kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kohta. KrMS § 431 lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku §-des 424– 4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Seega on kaebaja poolt tõstatatud küsimuse lahendamine maakohtu pädevuses. Kohus lisab siinkohal, et arvestades kohtupraktikat (nt Riigikohtu 02.12.2014 otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 29) ei saaks aga kaebaja maakohtule esitatavat taotlust pidada edulootusi omavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 2