3-11-48/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi

1. aprill 2012, Tartu 3-11-48 Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 639,12 eurot Tartu Halduskohtu 22.02.
2. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja: Pavel Gladõš Vastustaja: Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.02.
5. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Pavel Gladõši kaebus täies ulatuses rahuldamata.
6. Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1), so kuni
7. maini
8. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Vangla 08.03.
10. a käskkirjaga nr 1-4/337 kohaldati Pavel Gladõši suhtes alates samast päevast täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike esemete kasutamise keelamist ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. 07.04.2010 konvoeeriti kaebuse esitaja Tallinna Vangla haiglast Tartu Vanglasse. Tallinna Vangla saatemasinasse vastuvõtmisel paigutati kaebajale käerauad liiga tugevalt, mistõttu fikseeriti kaebuse esitajal Tartu Vanglasse jõudes käeraudadest tekkinud vigastused (randmetel punetavad jooned käeraudadest, ümbritsevad koed turses, nahk terve). 1 05.11.2010 esitas P. Gladõš Tartu Vanglale avalduse kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni (632,12 eurot) käeraudade kasutamisest tekkinud füüsiliste kannatuste ja valu eest. Kaebaja viitas Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-10-1165, millega rahuldati tema kaebus ja tunnistati Tartu Vangla toiming (käeraudade väärkasutus) õigusvastaseks. Tartu Vangla 04.01.
11. a otsusega nr 3-30/255 jäeti P. Gladõši kahjunõue rahuldamata. 07.01.2011 saabus Tartu Halduskohtusse P. Gladõši kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise hüvitise väljamõistmiseks.
12. Tartu Halduskohtu 22.02.
13. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti Tartu Vanglalt P. Galdõši kasuks välja 13 eurot. Kohtuotsuste põhjenduste kohaselt tuleb kahju hüvitamise kaebuses eelkõige tuvastada, kas isikul on kahju tekkinud, kas haldusakt või toiming (s.h ka tegevusetus), millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Tartu Vangla toiming, käeraudade väärkasutus 07.04.2010, oli kaebaja P. Gladõši suhtes õigusvastane. Viidates haldusasjas 3-10-1165 tehtud otsusele nentis kohus, et P. Gladõš teavitas käeraudade tugevalt paigutamisest koheselt peakonvoid. Tartu Vangla selgitustest ilmnes, et ametniku eksituse tõttu jäi käeraudade kinnitus fikseerimata, millest tulenevalt on võimalik käeraudade kinniminek, mida kinnipeetaval tagasi muuta ei ole võimalik. Et käeraudade fikseerimist ei olnud tehtud, selgus alles käeraudade ära võtmisel. Käeraudade vale kasutamine tekitas P. Gladõšile füüsilist valu. Meditsiinitöötaja poolt fikseeriti kell 15.35 vigastused: punetavad jooned käeraudadest, ümbritsevad koed turses, nahk terve. Kaebaja kannatas 2 tundi ja 20 minutit valu ja sai kehalise vigastuse ehk terviserikke ja tal ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada kahju tekitamist. Kohus leidis, et kuna kaebaja suhtes oli vastustaja toiming oli õigusvastane, kaebajale tekitati tervisekahjustus ja käeraudade mittenõuetekohase kasutamisega kaasnesid kaebajale põhjendamatu valu ja kehavigastused, on tuvastatud põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kohus leidis, et käesolevas asjas on põhjendatud kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamise osas, ent selle suurus ei vasta rikkumise kestusele ja intensiivsusele. Arvestades Tartu Ringkonnakohtu praktikat (lahendid haldusasjades nr 3-09-1385 ja 3-09-2120), pidas kohus põhjendatuks P. Gladõši kaebuse rahuldamist osaliselt, s.o 13 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14. Apellatsioonkaebuses taotles Tartu Vangla halduskohtu 22.02.
15. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta P. Gladõši kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks tervikuna rahuldamata. Tartu Vangla leidis, et halduskohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti ja ei ole põhjendanud, miks ta pidas Tartu Vangla esitatud tõenditest ja selgitustest usaldusväärsemaks kaebuse esitaja seletust. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on kahjunõude rahaline hüvitamine kohtuotsuses märgitud ulatuses õigustatud. Väär on kohtuotsuses märgitu, et otsusega nr 3-10-1165 tuvastati, et P. Gladõš teavitas saatemeeskonda liiga tugevalt paigaldatud käeraudadest. Nimetatud otsuses tuvastati vaid, et saatemeeskond ei ole käeraudu fikseerinud, mistõttu ei olnud käerauad nõuetekohaselt ja õigesti paigaldatud. Otsuses nr 3-10-1165 ei ole ka märgitud, et P. Gladõši ütlused 2 saatemeeskonna ametnike teavitamise kohta on kinnitust leidnud. Lisaks pidas Tartu Vangla vajalikuks märkida, et kuna otsusega nr 3-10-1165 on tuvastatud käeraudade mittefikseerimine kasutamisel lukustusnupu abil, on ümber lükatud P. Gladõši väide, mille kohaselt tekitati talle käeraudade kasutamisega juba alguses valu. Tartu Vangla on seisukohal, et kohus ei ole hinnanud mittevaralist kahju välja mõistes vangla süü vormi ega rikkumise raskust ja ulatust. Puudub põhjendus, miks on rahalise hüvitise väljamõistmine antud juhul õigustatud väljamõistetud summa ulatuses. Kohtuotsusest on küll jälgitav kohtu arutluskäik viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendeid silmas pidades, ent arusaadav pole arvutuskäik. 13 euro suurune hüvitis pole proportsioonis kohtu poolt otsuses viidatud ringkonnakohtu lahendites määratud hüvitiste summaga. Tartu Vangla leiab riimuvalt Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-1-1-63-09, et seadusega lubatud sanktsiooni kohaldamisest (käesoleval juhul käeraudade kasutamine) tulenev sanktsioonile omane või sellega juhuslikult kaasnev valu või kannatus ei ole käsitletav väärkohtlemise või piinamisena, vaid paratamatult kaasneva kannatusena. Ühtegi tõsist tervisekahjustust, mis oleks tinginud ravikuuri või rahalise kompensatsiooni, P. Gladõšile tekkinud ei ole. Vangla ei põhjustanud väidetavat kahjulikku tagajärge tahtlikult ning on oma eksimusest aru saanud. P. Gladõš ei ole suutnud tõendada endale sellise mittevaralise kahju tekkimist, mille eest oleks põhjendatud rahalise hüvitise saamine.
16. P. Gladõš vaidles oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib P. Gladõš, et ütles juhtkonvoeerijale: „Miks sa nii kitsalt nad peale paned?“ ja sai vastuseks, et nii on vaja. Kaebaja hinnangul on kohtuotsus põhjendatud ning Tartu Vangla toiming õigusvastane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 14.03.
18. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab P. Gladõši mittevaralise kahju hüvitamise nõude täies ulatuses rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
19. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja käerauad jäeti paigaldamisel fikseerimata lukustusnupu abil, mille tulemusena oli võimalik nende kokkuminemine. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga nagu oleks kohtuotsusega nr 3-10-1165 (tl 37-38) leidnud tõendamist, et kaebaja pöördus kaebusega saatemeeskonna poole, kuid viimane ei reageerinud kaebaja pöördumisele. Vastustaja on kinnitanud, et saatemeeskonna töötajate ütluste kohaselt ei pöördunud kaebaja nende poole, et vaadataks üle käeraudade paigutuse õigsus. Kaebaja on kinnitanud, et ta pöördus nii saatemeeskonna ülema kui ka autojuhi poole juba koheselt peale käeraudade paigaldamist. Ringkonnakohus ei pea kaebaja selletaolisi väiteid usaldusväärseteks. Kindlasti ei saanud juba käeraudade paigaldamisel need fikseeruda asendis, mis tekitas kaebajale füüsilist valu. Selline valu sai tekkida alles mingi aja möödumisel. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja pöördus saatemeeskonna poole seoses probleemiga, siis ei oleks selles suhtes midagi ette võetud. Seega ei kasutanud kaebaja ära võimalusi kahju vältimiseks ning juba see oleks aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele. 3
20. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eralelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleval juhul on halduskohus tuvastanud, et kaebajale on tekitatud tervisekahjustus. Vastavalt meditsiinitöötaja õiendile (tl 39) tuvastati kaebajal randmetel punetavad jooned käeraudadest, koed turses ja nahk terve. Riigikohus on 11.12.
21. a otsuses nr 3-3-1-80-09 kahjunõude ulatuse kohta väljendanud seisukohta, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult õigusvastasuse tuvastamine (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
22. oktoobri
23. a otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 14). Kui kannatanul oleks olnud võimalik kahju ise kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega (nõuda käeraudade paigutamise ülevaatamist), mida ta aga ei kasutanud, siis mõjutab see rahalise nõude ulatust ning võib olla selle rahuldamata jätmise aluseks. Antud asjas on kaebajal tuvastatud ainult naha punetus ja turse, mida ei ole võimalik lugeda tervisekahjustuseks. Seega ei ole mittevaralise kahju rahaline hüvitis ringkonnakohtu arvates antud juhul adekvaatne hüvitise viis. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, milliste kriteeriumide alusel halduskohus üldse tuvastas varalise kahju suuruse. Halduskohtu otsuses tehtud viited Tartu Ringkonnakohtu lahenditele, mis käsitlesid isikute viibimist vanglas ebainimlike tingimustes, ei saa olla aluseks rahalise hüvitise suuruse määramisel, kuna tegemist ei ole analoogsete asjadega.
24. Tartu Vangla on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 15,97 eurot, mis kuuluks apellatsioonkaebuse rahuldamisel kaebajalt väljamõistmisele. Haldusasja materjalide kohaselt puuduvad kaebajal rahalised vahendid ja ta oli vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus jätab menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel Tartu Vangla kanda, kuna kaebajalt nende väljamõistmine oleks ebamõistlik. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi