← Eesti

1-12-4725/13

Obsah (9)§ 384§ 390§ 326§ 323§ 318§ 385§ 24§ 257§ 28

1-12-4725 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4725 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulah

§-dest 390, 326 lg 2, 323 lg 2 p 2 ja 385 p 20 jätta süüdistatava Metsä Forest AS-i kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsiku määruskaebus Tartu Maakohtu 13. augusti 2012 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus kaitsjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 16.05.2012 kohtulikuks arutamiseks üldmenetluse korras süüdistusakti Priidu Teppo süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja Metsä Forest AS-i süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi. Tartu Maakohtu 17.05.2012 määrusega määrati eelistung 13.08.2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumajas. Metsä Forest Eesti AS esitas 18.06.2012 taotluse, milles vaidlustas kohtualluvuse. Taotluse kohaselt ei ole Tartu Maakohtu Võru kohtumaja seaduse kohaselt alluvusjärgne kohus kriminaalasja nr 1-12-4725 lahendamiseks Tartu Maakohus käsitles nimetatud taotlust 13.08.2012 eelistungil ning jättis määrusega rahuldamata Metsä Forest Eesti AS-i taotluse saata kriminaalasi arutamiseks Harju Maakohtusse ning määras arutada asja Tartu Maakohtus. Maakohus leidis, et kuna esitatud süüdistuse kohaselt on P. Teppo tegutsenud Metsä Forest Eesti AS-i nimel, tuleb kuriteo toimepanemise koha all mõista kohta, kus P. Teppo tegutses, s.o Võru maakonda. Järgmiseks eelistungi ajaks määras maakohus 21.11.2012, mis toimub juhul, kui maakohtu poolt tehtud lahend kohtualluvuse suhtes jääb jõusse. Tartu Maakohtu 13.08.2012 määrusele on 22.08.2012 esitanud määruskaebuse süüdistatava Metsä Forest AS-i kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et Metsä Forest Eesti AS-i kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada kaebuse esitajale, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades

15. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326

lg 2 esimese lause kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile

§ 323

lg 2 p-des 1, 2, 3 sätestatud alustel.

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

2. 01.09.2011 jõustunud

§ 385

p 20 kohaselt ei saa esitada määruskaebust kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrusele, välja arvatud kohtumenetluse kiirendamise taotluse lahendamise määrusele ja määrusele, millega lahendatakse taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Ringkonnakohus leiab, et Metsä Forest Eesti AS-i kaitsja poolt Tartu Maakohtule esitatud taotluse puhul, milles taotleti asja saatmist lahendamiseks Harju Maakohtusse, on tegemist kohtumenetluses kohtumenetluse poole esitatud taotlusega. Seega on maakohtu määruse puhul tegemist kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrusega, sest maakohus lahendas kaitsja taotlust. 3. Riigikohus on oma praktikas selgitanud kohtualluvuse muutmise taotluse lahendamise korda. Nimelt oleks maakohus, pärast määrusega kohtualluvuse muutmise taotluse lahendamist, millega leiti, et kriminaalasi on saabunud seadusejärgselt kohtule, kelle tööpiirkonnas kuritegu toime pandi

§ 24

lg 1 kohaselt, pidanud süüdistatava kohtu alla andma, koostades kohtu alla andmise määruse. Tõstatatud küsimus kohtualluvuse muutmise osas oleks pidanud sellega piirduma. Riigikohus sedastas, et maakohtu määruse vaidlustamine

§ 385

p 16 järgi on välistatud ja seega ebaseaduslik, sest selle määrusega lahendatakse sisuliselt kaitsja taotlust (RKKKm 3-1-1-95-07, p 14.2). 2007. aastal kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioonis reguleeris kohtumenetluse poolte taotluste lahendamise määruste vaidlustamist

§ 385p 16.

Tulenevalt eelnimetatud Riigikohtu lahendist on ka käesolevas asjas kaitsja poolt maakohule esitatud kohtualluvuse muutmise taotluse puhul tegemist kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotlusega. Nimetatud taotluse lahendamise määrus ei ole aga käesoleval hetkel kehtiva

§ 385p 20 järgi määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav.

Seega ei ole Tartu Maakohtu 13.08.2012 määrus vaidlustatav. Eelistungi protokollist nähtuvalt (lk 141) on kaitsja maakohtule väitnud, et kuna

§ 385

p 3 ei ole välja toodud kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise rahuldamata jätmise määrust, siis kaitsja arvates saab sellist määrust edasi kaevata. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest ülalviidatud Riigikohtu määruse nr 3-1-1-95-07 koostamise ajal kehtinud

§ 385p 3 sõnastus oli sama, mis käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis.

Sellele vaatamata Riigikohus käsitles kohtualluvuse muutmise taotlust tollal kehtinud

§ 385p 16, mitte aga p 3 järgi.

2 4. Lisaks selgitab ringkonnakohus kohtualluvuse kindlakstegemise korda. Enamikul juhtudel tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda

§ 24

lg-s 1 sätestatust, et kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkorras on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta pole võimalik üheselt tuvastada või kui sama kriminaalasja raames alluks erinevad kuriteod erinevatele kohtutele seoses erineva toimepanemise kohaga, tuleb kriminaalasi saata

§ 24lg 3 alusel kohtueelse menetluse lõpuleviimise koha järgsele kohtule.

Kui aga esinevad

§ 24

lg-s 2 kirjeldatud asjaolud – kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoht ei lange üldise kohtualluvusega kokku – tuleb asi saata kas ringkonnakohtu esimehele (ühe ringkonnakohtu piires) või Riigikohtu esimehele. Veendunud kohtualluvuse õigsuses, annab kohus

§ 257lg 1 kohaselt süüdistatava oma määrusega kohtu alla.

Kui kohus peab kohtualluvuse vaidlustamist põhjendatuks, koostab ta kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse

§ 28lg 1 kohaselt.

Nimetatud määrus ei ole

§ 385p 3 kohaselt vaidlustatav.

Seega ei näe ka kohtualluvust reguleerivad

-i üldsätted ette võimalust vaidlustada kohtualluvuse muutmise taotluse lahendamise määrust. 5. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult märkinud oma 13.08.2012 määruses, et see kuulub edasikaebamisele. Menetlusosaliste kaebeõigus ja kohtute sisuline pädevus kaebuste lahendamiseks tuleneb seadustest, mitte kohtulahendites kirjapandust (RKKKm nr 3-1-1-97-02, pp-d 5-6). Eelnevast tuleneb, et Tartu Maakohtu 13.08.2012 määrus ei ole määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav, mistõttu ringkonnakohus jätab süüdistatava Metsä Forest Eesti AS-i kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuses esitatud sisuliste väidete osas. Mati Kartau kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.