1-12-6569/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6569 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. juuli 2012 määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus Janek Toomiku ja Virgo Raudsepa suhtlemispiirangute tühistamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Janek Toomiku kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus Virgo Raudsepa kaitsja vandeadvokaat Ivo Küti määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: tühistada osaliselt Tartu Maakohtu
3. juuli 2012 määrus suhtlemispiirangute muutmata jätmises, s.o Janek Toomiku elukaaslase, laste ja ema osas ning Virgo Raudsepa laste osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lubada Janek Toomikul elukaaslase, ema ja lastega pidada kirjavahetust, kasutada telefoni ning lühiajaliselt kokku saada. Samuti lubada Virgo Raudsepal lastega pidada kirjavahetust ja kasutada telefoni. Rahuldada Janek Toomiku kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus. Rahuldada osaliselt Virgo Raudsepa kaitsja Ivo Küti määruskaebus. Määrata advokaadibüroole Valge&Uiga makstava õigusabi suuruseks Janek Toomikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 19 (üheksateist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo menetleb kriminaalasja nr 11260104342, milles alustati menetlust 06.10.2011 KarS § 184 lg 1 tunnustel selles, et seni kindlakstegemata isikud käitlevad
4. a kevadest Jõgevamaal suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. 12.12.2011 kell 21:00 peeti kinni Janek Toomik kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. 13.12.2011 kell 01.45 peeti Virgo Raudsepp kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. J. Toomik ja V. Raudsepp vahistati Tartu Maakohtu 14.12.
5. a määrusega ja neil keelati prokuröri 14.12.
6. a määrusega lühi- ja pikaajalised kokkusaamised ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigus alates määruse tegemisest kuni kriminaalasja menetluse lõpuni. J. Toomik anti kohtu alla Tartu Maakohtu 17.07.
7. a määrusega süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sama määrusega anti V. Raudsepp kohtu alla süüdistatuna KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2; 392 lg 2 p 2 ja 375 lg 1 järgi. Kohtuistungi ajaks määrati 22.01.2013-21.03.
8. Kaitsjad taotlesid 17.07.
9. a toimunud eelistungil J. Toomikule ja V. Raudsepale kohaldatud lisapiirangute tühistamist. 17.07.
10. a määrusega jättis kohus J. Toomiku ja V. Raudsepa kaitsjate taotlused rahuldamata ning prokuröri 14.12.
11. a määrusega kehtestatud lisapiirangud muutmata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et käesolevaks ajaks on kohtueelne uurimine lõpetatud, vajalikud menetlustoimingud läbi viidud ning üle kuulatud süüdistatavad, kannatanud, kolmandad isikud ja süüdistaja poolt vajalikuks peetud tunnistajad, mistõttu võib eelneva alusel tunduda, et süüdistatavate poolt ei ole enam võimalik oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Maakohus, viidates prokuröri vastuväitele, mille kohaselt võivad süüdistatavad lisapiirangute tühistamisel hakata mõjutama eelkõige kannatanuid või tunnistajaid, leidis, et see on arvestatav. Maakohus märkis, et süüdistusaktist tuleneb, et süüdistatavad eitavad neile süüks arvatud tegusid, mistõttu on reaalne, et nad ei ole huvitatud ühegi isiku ütlustest, kes viitavad nende süüle või kinnitavad konfiskeerimise aluseks olevaid asjaolusid, ning võivad hakata taolisi tõendiallikaid oma suva järgi mõjutama. 2 Maakohus märkis, et eelistungil käsitletud tunnistajaid (K.T., S.I., U.R., R.K. ja E.R.) ei ole kohtueelsel uurimisel üle kuulatud, mistõttu leidis, et nimetatud tunnistajaid on eriti lihtne hakata lisapiirangute kaotamise korral mõjutama. Maakohus asus seisukohale, et kuni täiendavate tunnistajate ristküsitlemise lõpuni eksisteerib piisav alus oletuseks, et vahistatud süüdistatavad võivad oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Maakohus leidis, et kriminaalmenetluse kahjustamise vältimiseks on praegu vajalik, sobiv ja proportsionaalne kohaldada J. Toomiku ja V. Raudsepa suhtes lisapiiranguid, s.o täielikult keelata neil kokkusaamise õigus ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigus isegi perekonnaliikmetega, kuigi nad on sellisest õigusest ilma olnud mitmeid kuid. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
12. J. Toomiku kaitsja taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus suhtlemispiirangute muutmata jätmises ja teha uus määrus, millega lubada J. Toomikul ema, elukaaslase ja lastega suhtlemiseks pidada kirjavahetust, kasutada telefoni ja lühiajaliselt kokku saada. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohtadega ja viitab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-9-12, millega maakohtu määrus on vastuolus. Samuti ei ole maakohus süüvinud sellesse, et eelistungil käsitletud ja teiste kaitsjate poolt esitatud tunnistajad ei ole puutumuses süüdistatava J. Toomikuga ning et tema teos puuduvad kannatanud.
13. Süüdistatava V. Raudsepa kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse suhtlemispiirangute täielikuks tühistamiseks või osaliselt tühistamiseks – lubades telefoni ja kirjavahetuse kasutamise õigust. Kaitsja leiab, et kohtu põhjendused lisapiirangute kohaldamise taotluse rahuldamata jätmisel rikuvad süütuse presumptsiooni põhimõtet, on meelevaldsed, ei arvesta Riigikohtu seisukohtadega ega ole kohased demokraatlikule õigusriigile. Kaitsja märgib, et kohus on jätnud lisapiirangud tühistamata, kuna süüdistatavad ei tunnista end süüdi, minnes vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ning annab aluse arvamuseks, et kohus on juba asunud otsustama isikute süü küsimust. Kaitsja ei nõustu kohtu oletustega võimalike tunnistajate ja kannatanute mõjutamisest. Süüdistusakti kohaselt puuduvad V. Raudseppa puudutavates kuriteoepisoodides kannatanud, samuti ei viita prokuratuur ka tema süüd tõendavatele muudele isikulistele tõendiallikatele, mistõttu puudub tal vajadus tunnistajaid mõjutada. Vastupidi, kaitsja on soovinud süüdistusakti lisas toodud tunnistajate ülekuulamist, kuna kaitse seisukohalt tunnistajad välistavad V. Raudsepa võimaliku osavõtu kuriteost. Kaitsja märgib, et kolm süüdistatavat, kes samuti eitavad oma süüd, viibivad kergemaliigilise tõkendiga vabaduses ning isegi kui saaks rääkida tunnistajate teoreetilisest mõjutamisest, siis oleks neil seda palju lihtsam teha. Kohtumääruses nimetatud isikute ülekuulamist (v.a K.T.) taotlesid kaitsjad juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Prokuratuur jättis vastava taotluse rahuldamata. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks peaks hakkama V. Raudsepp vahistuses olles mõjutama tema huvides kohtusse kutsutud tunnistajaid. Kaitsja leiab, et lisapiirangute tühistamata jätmine ning nende kehtivus vähemalt 15 kuu jooksul ei ole põhjendatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate taotlustega ja leiab, et käesoleval ajal on võimalik J. Toomiku suhtes suhtlemispiirangute osaline tühistamine, s.o tema elukaaslase, ema ja laste osas. V. Raudsepa määruskaebuse loogikast nähtuvalt on tema sooviks suhelda elukaaslase ja lastega. Ringkonnakohtu arvates on võimalik V. Raudsepa taotlus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
15. KrMS § 1431 kohaselt kehtestatakse lisapiirangud juhul, kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
16. Ringkonnakohus tuvastas, et J. Toomik peeti kahtlustatavana kinni 12.12.2011 ja vahistati 14.12.
17. V. Raudsepp peeti kahtlustatavana kinni 13.12.2011 ja vahistati 14.12.
18. Vahistatule lisapiirangute seadmise määruses on piiranguid peetud vajalikuks seoses vajadusega takistada kriminaalasjas olulise informatsiooni levikut ning tagada kriminaalmenetluse objektiivsus. Lisaks märgiti määruses, et selle tegemise hetkel ei olnud teada kõik kuriteo toimepanemisega seotud ja tõenduslikku teavet omavad isikud. Lisapiirangute kohaldamine on vajalik selleks, et takistada J. Toomikult ja V. Raudsepalt lähtuva informatsiooni levikut kriminaalmenetluse kulu kohta nende isikuteni, mis võib takistada kriminaalmenetlust ja kõigi kuriteo asjaolude kindlakstegemist, samuti selleks, et takistada võimalike tunnistajate mõjutamist. J. Toomiku ja V. Raudsepa kohtu alla andmine toimus Tartu Maakohtu 17.07.
19. a määrusega. Maakohus leidis, et kokkusaamise õiguse ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse piiramise täielik keeld isegi perekonnaliikmetega on vajalik, proportsionaalne ja sobiv kriminaalmenetluse kahjustamise vältimiseks.
20. Kaitsjad vaidlevad määruskaebuses piirangule vastu, pidades seda põhjendamatuks, kuna arvestatud ei ole sellega, et J. Toomiku ja V. Raudsepa teos puuduvad kannatanud, samuti ei ole eelistungil käsitletud tunnistajad puutumuses J. Toomikuga. Samuti puuduvad isikulised tõendiallikad V. Raudsepa süüdistusaktis. Ringkonnakohus peab J. Toomiku kaitsja vastuväiteid õiguslikult arvestatavateks ja nõustub kaitsjaga selles, et kohus on jätnud sisuliselt põhjendamata, mil viisil on määruses nimetatud tunnistajad puutumuses J. Toomikuga. Samuti on asjakohane kaitsja I. Küti vastuväide, mille kohaselt jättis prokuratuur maakohtu määruses nimetatud tunnistajate (v.a K. T.) ülekuulamise taotluse rahuldamata. Kuivõrd toimikumaterjalide pinnalt on tõepoolest kaitsjate poolt taotletud S.I., U.R., R.K. ja E.R. ülekuulamist, ei tohiks uurimistoimingute tegemise taotluse rahuldamata jätmist objektiivselt süüdistatavatele ette heita. Lisaks on maakohus jäänud üldsõnaliseks ka perekonnaliikmetega suhtlemise keelamist põhjendades, leides vaid, et tegemist on vajaliku, sobiva ja proportsionaalsuse meetmega. Ringkonnakohus leiab, et jaatada tuleb meetme sobivust ja sedastada, et see soodustab kriminaalmenetluse kahjustamise vältimise eesmärki ning vajalikkust, kuna vähemkoormavam abinõu puudub, ent maakohus pidanuks kohus hindama ka seda, kas tegemist on proportsionaalse abinõuga. Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-1-02 on leitud, et mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda mõjusamad peavad olema seda riivet õigustavad põhjused. 4 Ringkonnakohus leiab, et käesolevaks ajaks on lisapiirangute seadmise algsed eesmärgid saavutatud – kindlaks on tehtud seotud isikute ring, läbi viidud vajalikud menetlustoimingud ning üle kuulatud süüdistatavad, kannatanud, kolmandad isikud ja süüdistaja poolt vajalikuks peetud tunnistajad, mistõttu on lisapiirangute seadmise vajadus oluliselt vähenenud. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-9-12 on leitud, et olukorras, kus isikul ei ole rohkem kui seitsme kuu vältel olnud võimalik suhelda oma pereliikmetega ja kohtu alla andmisest tingituna pikeneb see aeg veelgi vähemalt seitsme kuu võrra, tuleb kaaluda, kas süüdistatava isoleerimine tema perekonnast on kriminaalmenetluse huvides jätkuvalt proportsionaalne. Põhjenduste puudumine määruses on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Osundatud lahendis on samuti leitud, et kui vajalikud menetlustoimingud on tehtud ja isik üksnes ootab, et kohus hakkaks tema asja arutama, ei kaalu kriminaalmenetluse huvid kolleegiumi hinnangul üle KrMS § 1431 ja VangS § 102 alusel kehtestatud lisapiirangutest tulenevat riivet süüdistatava eraelu puutumatusele. Seega ei tohiks kolleegiumi arvates lisapiirangute tühistamine abikaasa, laste ja ema osas kriminaalmenetlust ülemäära kahjustada. Ringkonnakohus nõustub eelkäsitletud seisukohaga. J. Toomik ja V. Raudsepp on käesolevaks ajaks olnud vahistatud 8 kuud. Kohtuistungid kriminaalasjas toimuvad 22.01.2013-21.03.
21. Prokurör on eelistungil avaldanud, et J. Toomiku suhtlemine tema elukaaslase Annely Kulbasega ei ole põhjendatud ja kahjustab kriminaalmenetlust. Ringkonnakohus leiab sellele vaatamata, et käesoleval juhul ei esine kaalukaid põhjusi, et piirata J. Toomiku suhtlemist tema ema, elukaaslase ja lastega. Prokurör on V. Raudsepa suhtlemise keelamist elukaaslase Merike Pälloga põhjendanud sellega, et viimane on samuti süüdistav ja V. Raudsepp võib teda mõjutama hakata. Ringkonnakohtu arvates on arvestades M. Pällo menetluslikku seisundit oht, et suhtlemispiirangute tühistamine tema suhtes võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist ja nõustub prokuröri arvamusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nõustub V. Raudsepa kaitsjaga selles, et isiku poolt süü eitamine ei ole lubatav argument suhtlemispiirangute peale jätmises. Samas ei kaalu ringkonnakohtu arvates V. Raudsepa põhiõiguste riive üle kriminaalmenetluse eesmärke olukorras, kus nii vahistatu kui tema abikaasa on samas kriminaalasjas süüdistatavad ning kohtulik uurimine alles ees seisab ning suhtlemispiirangute tühistamisega seataks ohtu kriminaalmenetluse objektiivsus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuni risküsitluse lõpuni eskisteerib piisav alus oletuseks, et vahistatud süüdistatavad võivad oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Samas peab ringkonnakohus võimalikuks V. Raudsepa suhtlemispiirangud tühistada osas, mis puudutab tema lapsi, kuna ei näe kaalukaid põhjuseid suhtlemiskeeluks. Ringkonnakohus teeb suhtlemispiirangute tühistamata jätmises uue otsuse, millega lubab J. Toomikul elukaaslase, laste ja emaga suhtlemiseks pidada kirjavahetust, kasutada telefoni ning lühiajaliselt kokku saada. Samuti lubab V. Raudsepal lastega suhtlemiseks pidada kirjavahetust ja kasutada telefoni. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 17.07.
22. a määrus muutmata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Paavo Randma