KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

) § 14 lg 1 p 7 alusel projekteerimistingimused kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.

1. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 15.01.
2. a otsusega nr PVV 14-5/09/38320-2 keelduti nõusoleku andmisest Marguse maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamiseks. Otsuse kohaselt on hoone rajamine projekteerimistingimustes märgitud asukohta vastuolus Otepää looduspargi kaitseeesmärkidega ning see lõhuks piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuri ning muudaks oluliselt antud koha maastiku tähendust ja ilmet.
3. Otepää Vallavalitsuse 09.02.
4. a kirjaga nr 13-2.15/246 teatati M. Linnamäele, et tulenevalt Keskkonnaameti keeldumisest anda projekteerimistingimuste väljastamiseks omapoolne nõusolek, ei ole vallavalitsusel võimalik rahuldada tema taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks.
5. M. Linnamägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Otepää Vallavalitsuse 09.02.
6. a keeldumine ja Keskkonnaameti 15.01.
7. a keeldumine. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kooskõlastuse andmata jätmine motiveerimata. Keskkonnaamet oleks pidanud kaaluma, kuidas oleks võimalik parimal viisil kaebaja huve üldiste looduskaitsealaste huvidega tasakaalustada. Tartu Ringkonnakohus leidis 02.07.
8. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-08-5621, et üksnes pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamine ei ole sobivad ja piisavad kaalutlused, et mitte anda kooskõlastust projekteerimistingimustele. Õigusaktid ei välista piiranguvööndis igasugust ehitustegevust ning ehitamise keelamiseks peavad olema kaalukad põhjused. Kaitseala valitseja peab kõigepealt veenduma, et kavandatava tegevuse tõttu Marguse maaüksusel ei saavutata Otepää looduspargi kaitse-eesmärki või kahjustatakse looduspargi seisundit. Juhul kui selline oht on tõendatud, on kaitstava loodusobjekti valitsejal

§ 14

lg 3 alusel võimalik kooskõlastamisel seada tingimusi leevendatavate meetmete rakendamiseks, mille täitmisel tegevus ei kahjustaks kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Keskkonnaameti haldusaktis puuduvad kaalutlused erinevate ehituslike tingimuste seadmise võimaluse kasutamise kohta.

1. Tartu Halduskohtu 14.10.
2. a otsusega kaebus rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt on Keskkonnaameti keeldumine projekteerimistingimustele kooskõlastuse andmisest haldusakt, kuna sellega on sisuliselt lõplikult otsustatud, et vallavalitsusel ei ole võimalik kaebaja taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks rahuldada. Samuti tuleb käsitleda haldusaktina Otepää Vallavalitsuse 09.02.
3. a kirja M. Linnamäele, kuna selles on teatatud vallavalitsuse otsusest jätta tema taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks rahuldamata. 15.01.
4. a otsuses on Keskkonnaamet välja toonud peamiselt samad põhjendused, mis olid esitatud ka 19.10.
5. a keeldumises. Täiendavalt on 15.02.
6. a keeldumises välja toodud põhjendused selle kohta, miks projekteerimistingimustes esitatud hoone asukoht ei ole sobiv. Vaatamata täiendavatele põhjendustele ei ole Keskkonnaameti 15.01.
7. a keeldumises toodud kaalutlused ja põhjendused kohtu jaoks veenvad. 2 Asjaolu, et Nüpli küla piirkonnas on olnud varem ja on ka praegu tugev ehitussurve, ei saa piirata kaebaja õigust elamu ehitamiseks. Keskkonnamet ei ole millegagi põhjendanud seisukohta, et asustustihedus antud piirkonnas on saavutanud oma maksimumi. Ei selgu, kui suurt piirkonda silmas peetakse, ega seda, milliste aktidega on asustustihedus vastustaja poolt märgitud piirkonnas või vallas kehtestatud. Samas on Keskkonnamet oma vastuses ja seletuses märkinud, et ei oleks takistusi elamu ehitamiseks Marguse kinnistul seniste hoonete juurde, mis tähendab, et asustustihedus ei ole takistuseks. Marguse kinnistu ja lähiümbruse situatsiooniskeemist (tl 41 ja tl 70 pöördel) nähtub, et taotletav ehitis ja kujunev hoonestusala asub olemasolevate hoonestusalade või ehitusõigusega alade läheduses ja sobituks seega igati olemasoleva asustusega. A. Järveti poolt koostatud ekspertarvamuses on märgitud, et hoonestusala valikul on oskuslikult arvestatud mikroreljeefi iseärasusi, ühepereelamu ehitamine taotletud kohta järgib Otepää kõrgustikule iseloomulikku ja väljakujunenud asustusstruktuuri ning ei takista Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga ettenähtud kaitse-eesmärkide saavutamist. Keskkonnaameti põhjendused ei kinnita seda, et avalik huvi kaaluks antud juhul üle omaniku huvi hoonet soovitud kohta ehitada. Avalikku huvi esindab ka kohalik omavalitsus, kes on seisukohal, et arvestades hetkel väljakujunenud hoonestustihedust sobiks taotletud hoone taotletud asukohta. Kaebaja väide, et Keskkonnamet ei ole andnud hinnangut ehitise alternatiivse asukoha suhtes, ei ole põhjendatud. Kuna kaebaja oli esitanud taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks kinnistu lõunaosa kindlasse piirkonda, siis tuli vastustajal ka sellest ehitise asukohast lähtuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. Keskkonnaameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta M. Linnamäe kaebus rahuldamata. 25.01.2012 toimunud ringkonnakohtu istungil täpsustas vastustaja esitatud apellatsioonkaebust ja selgitas, et Keskkonnaamet vaidlustab halduskohtu 14.10.
9. a otsust üksnes selles osas, mis puudutab Keskkonnaameti 15.01.
10. a kooskõlastuse andmisest keeldumise tühistamist (tl 169). Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes HKMS § 197 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuse õiguspärasust osas, mis puudutab Otepää Vallavalitsuse 09.02.
11. a projekteerimistingimuste väljaandmisest keeldumise tühistamist.
12. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Keskkonnaameti 15.01.
13. a keeldumine menetlustoiming. See vastab üldistele motiveerimise nõuetele - välja on toodud motivatsiooni ja kaalutluse aluseks olevad argumendid ja õigusaktide sätted ning õiguslik ja faktiline motivatsioon on piisavad, et kontrollida menetlustoimingu õiguspärasust. Keskkonnaamet on kaalutlusõigust teostades toiminud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Halduskohus on 15.01.
14. a keeldumise kaalutlusi hinnates teinud neist ebaõiged järeldused. Keskkonnaamet on ehitussurve välja toonud Nüpli küla iseloomustava omadusena, mitte soovitud asukohta ehitamise keelamise põhjendusena. Marguse puhkebaasi ümbruse hoonestusalade ja Nüpli küla südame hoonestusalade vahel on Marguse kinnistul säilinud Otepää kõrgustikule iseloomulik asustamata maastik. Soovitud kohta elamu rajamisel ei säiliks asustamata põllu- ja heinamaa osa, mis on üheks komponendiks kaitstavas maastikupildis. Kohus on taotletava ehitise olemasoleva asustusega sobitamisel jätnud tähelepanuta, et tegemist on Otepää looduspargi piiranguvööndiga, mille kaitse eesmärk on eelkõige Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Taotletava ehitise asukoha osas üksnes 3 olemasoleva asustusega sobivuse kriteeriumist lähtudes kaotaks looduspargi kaitseala ja kaitse-eesmärk sisuliselt oma mõtte. Otepää kõrgustiku nn. leeberežiimilise kaitseala väljenduseks on muuhulgas ka asjaolu, et ainuüksi endisel Marguse kinnistu talu maadel on tänaseks juba 5 hoonestusala ning kõnealuses kaalutlusotsuses on vaidlustatud elamu rajamise osas ainult selle asukoht. Kompromissina on pakutud uue ühepereelamu ehitamise võimalust, laiendades Marguse kinnistu kirdenurgas juba olemasolevat hoonestusala. A. Järveti poolt koostatud ekspertarvamus on esitatud kohtumenetluse käigus, mitte projekteerimistingimustele nõusoleku andmise menetluse käigus. Ekspertarvamus ei lükka ümber keeldumises toodud Keskkonnaameti kaalutlusi ja seisukohti ega sisalda ka täiendavat informatsiooni, mida arvestades oleks võinud kujuneda keeldumise otsuses esitatust erinev otsustus.
15. M. Linnamägi vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt puuduvad alused halduskohtu otsuse tühistamiseks. Keskkonnaameti keeldumine on oma sisult haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes, sest sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Keskkonnaameti haldusaktist ei nähtu, et Marguse kinnistu puhul on tegemist leeberežiimilise kaitseala leebema režiimiga osaga. Kaalutlused viitavad sellele, justkui oleks vaidlusaluse kinnistu puhul tegemist kõige rangema režiimiga kaitse alla kuuluva osaga. Seega on haldusakti andmise aluseks olevad faktilised asjaolud vastuolus tegelikkusega ning ainuüksi ebaõigete algandmete kasutamine haldusaktis on aluseks haldusakti tühistamisele. Keskkonnaamet ei ole haldusaktis üldse kaalunud, kas ehitusõiguse piiramine Marguse kinnistul vastab proportsionaalsuse põhimõttele, st kas selline piirang kinnistu omaniku osas on kõige leebema režiimiga kaitsealal kohane. Keskkonnaamet ei ole haldusmenetluses üldse kaalunud kaebaja huvisid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 14.10.
17. a otsus tühistada osas, mis puudutab menetluskulude jaotust ning osas, millega tühistati Keskkonnaameti 15.10.
18. a kooskõlastuse andmisest keeldumine. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab M. Linnamäe kaebuse Keskkonnaameti 15.10.
19. a kooskõlastuse andmisest keeldumise peale rahuldamata ning muudab HKMS § 109 lg 4 alusel ka senist menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
20. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuuluv Marguse kinnistu asub Nüpli külas hajaasustusega piirkonnas ning selle kinnistu pindala on 12,10 ha ja maa sihtotstarbeks on 100% maatulundusmaa, mis koosneb metsamaast, haritavast maast, looduslikust rohumaast ning muust maast. Kinnistu põhjaosas on hoonestus juba olemas ning kaebaja poolt soovitud uus hoonestusala paikneb kinnistu lõunaosas (tl 41). Kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis.

§ 1

p 2 kohaselt on

-i eesmärgiks kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Seda eesmärki täidab ka Otepää looduspark, mille tegevust reguleerib Otepää looduspargi kaitse-eeskiri, mille kohaselt on Otepää looduspargi põhieesmärk Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Otepää looduspargile iseloomuliku maastiku all mõistetakse vahelduvat künkliku pinnamoega 4 maastikku, kus avatud (põllu-heina- ja karjamaad) maastik vaheldub suletud maastikuruumiga (metsad, üksikud metsatukad) ning maastikku ilmestavad rohked veekogud. See maastik on kujunenud aastasadade vältel traditsioonilise maakasutuse tingimustes, seetõttu väärtustatakse seda pärandkultuurmaastikuna.

§ 14

lg 1 p 7 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta väljastada projekteerimistingimusi.

§ 14

lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut vajavat tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seega on

ette näinud, et avalik huvi võib kaaluda üles omaniku huvi.

§ 31

lg 2 p 8 kohaselt on piiranguvööndis keelatud ehitise püstitamine, kui kaitseeeskirjaga ei sätestata teisiti. Tulenevalt kaitse-eeskirja punkt 11 alapunktist 5 on looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud projekteerimistingimuste andmine. Otepää looduspargi kaitseeeskirja punkt 24 alapunkt 3 kohaselt on piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine. Seega on looduspargi valitsejale antud kohustus ja pädevus kaaluda ehitamise võimalikkust looduspargi territooriumil piiranguvööndis.

ei sätesta täpsemaid kriteeriume, millele peaks tuginema

§ 14kohane otsustus.

Ainus kriteerium on, et tegevus ei tohi kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

1. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud Keskkonnaameti 15.01.
2. a kooskõlastuse andmisest keeldumise. Halduskohus rahuldas esitatud kaebuse selles osas, leides, et keeldumises toodud kaalutlused ja põhjendused ei ole veenvad ja on ebapiisavad ning vastustaja ei ole kaalunud kõiki asja otsustamiseks olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et vastustaja on kaalunud kõiki asja otsustamiseks olulisi faktilisi asjaolusid ja esitanud selgitused ning kaalutlused vaidlusaluse kinnistu kui Otepää looduspargi osa kaitse eesmärgi kohta. Need on selged ja piisavad selleks, et asuda seisukohale, et antud kohta ehitamine ei ole kooskõlas looduspargi kaitse eesmärgiga. Lähtudes 15.01.
3. a keeldumiste sisust, on Keskkonnaamet ringkonnakohtu hinnangul piiranguvööndisse ehitamise võimalikkuse üle otsustamisel kaalutlusõigust teostanud lähtudes looduspargi põhieesmärgi kui loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamise vajadusest ja HMS § 4 lg-st 2, mis sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Keskkonnaamet on lähtunud ka asjaolust, et seadusandja mõte ei ole olnud täielikult välistada ehitamist kaitseala piiranguvööndis. Konkreetset juhtu arvestades on vastustaja analüüsinud ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärke ja kaebaja taotluse sisu. Seega on vastustaja oma kaalutlustes lähtunud pärandkultuurmaastiku säilitamise vajadusest nii üldiselt kui ka konkreetse juhtumi eripära arvestades. Kaitseala valitseja kohustuseks on tagada, et säiliks looduspargile omane maastikustruktuur. Seetõttu on mõistetav, miks Keskkonnaamet ei saa anda nõusolekut igas soovitud kohas ehitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jõudiski vastustaja seisukohale, et kuna kaebaja poolt soovitud uue elamu asukoht Marguse kinnistul asub piirkonnas, mis on põhjendatud säilitada pärandkultuurmaastikuna, seaks kinnistu lõunaossa elamu ehitamine ohtu piirkonnale omase maastikupildi ja asustusstruktuuri säilimise. See omakorda ei oleks kooskõlas looduspargi kaitse eesmärkidega. Kaitseala valitseja on arvestanud ka taotleja subjektiivsete õigustega ja leidnud, et taotleja saaks soovi korral ehitada kinnistu juba hoonestatud osale. Marguse kinnistu põhjaosas on olemas 2 hoonestusala ja kaitseala valitseja on sellest tulenevalt asunud seisukohale, et 5 taotlejal on võimalik olemasolevat hoonestusala laiendada ja mitte lõhkuda kinnistu lõunaosas ning selle läheduses säilinud pärandmaastiku osa. Kinnistu kirdeosas asuva ühepere-elamu vahetusse lähedusse ehitades ei laieneks kumbki tihedamalt hoonestatud ala ning ülejäänud kinnistu osas säiliks endiselt hajaasustusele omane ja kaitstav maastikumuster (põllu/heinamaa-metsatukk-põllu/heinamaa). 12.

ja kaitse-eeskiri annavad kaitseala valitsejale õiguse ja ka pädevuse kaaluda ehitamise võimalikkust piiranguvööndis. Sellest ja ehitusseaduse §-st 19 lg 1 p-st 2 ning lg-st 3 lähtudes võttis kohalik omavalitsus kaebajalt vastu taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks, koostas projekteerimistingimused ja esitas need Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks. Kinnisasja omaniku huviks käesolevas asjas on olnud soov ehitada piiranguvööndis asuva kinnistu lõunaossa elamu. Saades vallalt nõusoleku andmiseks projekteerimistingimused, oli vastustaja teadlik kinnistu omaniku huvist ja sellest ning ka

§ 14

lg-st 2 tulenevatest kooskõlastuse mitteandmise alustest lähtudes ongi vastustaja vaidlusalused otsustused teinud. Seetõttu ei ole põhjendanud ei kaebaja ega ka halduskohtu väide, et Keskkonnaamet ei ole looduskaitseliste huvide kõrval kinnisasja omaniku huvisid arvestanud. Põhiseadus § 32 sätestab küll, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid sama paragrahv sätestab ka, et omandi valdamisel võib seadus sätestada kitsendusi. Samuti ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Omandiõiguse vaba teostamise piiramise võimaluse on ette näinud ka

, mille § 1 p 2 kohaselt on

eesmärgiks kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. Võttes kaitse alla Otepää Looduspargi, on riigil järelikult huvi sellel alal olevaid väärtusi (sh pärandmaastik) säilitada ja sel alal ehitustegevuse piiramine on paratamatu.

näeb seega ette, et avalik huvi võib kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgil kaaluda üles omaniku huvi ja Marguse kinnistu suhtes ei saanud kaebajal olla ootust, et ta igal juhul saab sellele omal soovil ükskõik kuhu hooneid ehitada, sest tegemist on looduskaitseliste piirangutega kinnistuga. Eeltoodut arvestades ei saa nõustuda kaebaja arvamusega, et põhiseaduslike väärtuste kaitse prioriteetsusest tulenevalt peab kaitseala valitseja igal juhul tagama erahuvi kaitse, so võimaldama igal juhul kinnistule ehitamist ja kaitsealal ehitamise mittevõimaldamine on eriti intensiivne isiku subjektiivsete põhiõiguste rikkumine. 13. Samuti ei ole alust nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja oleks

§ 14

lg 3 alusel võinud keeldumise asemel kaaluda kinnistule kaebaja poolt soovitud kohta ehitamiseks erinevate tingimuste seadmist, kuid ei ole seda teinud. Selles osas leiab ringkonnakohus, et juhul, kui kaitseala valitseja ei näinud põhjendatult üldse ette võimalust kaebaja poolt soovitud asukohta elamu ehitamiseks, siis ei olnud vastustajal võimalik ega vajalik hakata kaaluma lisatingimuste kehtestamist. Lisatingimuste seadmine ei muudaks võimalikuks ehitamist asukohta, kuhu kaitse-eesmärkidest tulenevalt ja looduskaitselistel kaalutlustel ehitada võimalik ei ole.

1. Põhjendatud ei ole ka väide, et vastustaja ei ole oma keeldumist siiski piisavalt põhjendanud. Asja materjalidest nähtuvalt on Keskkonnaamet oma otsustust käsitlenud siduva menetlustoiminguna, kuna kohalik omavalitsus ei saa projekteerimistingimuste väljastamise menetluses teha Keskkonnaameti nõusoleku andmisest keeldumise otsusest erinevat otsust. Kehtiv õigus ei sätesta otseselt menetlustoimingu vorminõudeid. Riigikohus on 14.01.
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-08 leidnud, et menetlustoimingu motiveerituse aste võrreldes haldusakti motiveeritusega võib olla madalam. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kuna teatud tingimustel on menetlustoimingud halduskohtus vaidlustatavad ka iseseisvalt, tuleb ka neid isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral põhjendada. Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest. HMS § 3 6 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. HMS § 5 lg 2 näeb ette, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1) ning kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Nagu juba varem märgitud, leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud keeldumine nõusoleku andmiseks projekteerimistingimuste väljastamiseks on piisavalt motiveeritud selleks, et isik saaks neid vaidlustada ja seeläbi oma õigusi kaitsta. Lisaks sellele nähtub 15.01.2010 koostatud keeldumisest (tl 8 pöördel), et kaebaja on olnud pidevalt kaasatud menetlusse ja arutellu selle üle, kas tema kinnistu lõunaossa on võimalik ehitada ja selle saavutamiseks projekteerimistingimuste väljaandmisele vastustajapoolset nõusolekut anda või mitte.
3. 15.01.
4. a otsustuses on välja toodud faktilised asjaolud (tl 8 ja 9 pöördel), kaitseeesmärgid (tl 9) ja kaitseala valitseja kaalutlused (tl 9 pöördel) ning otsus keelduda nõusoleku andmisest projekteerimistingimuste väljastamiseks, mille kohalik omavalitsus 14.12.2009 kirjaga vastustajale edastas. Toimiku materjalidest (tl 41, 70 pöördel, 177-178) nähtuvalt asuvad tihedamalt hoonestatud alad Marguse maaüksusele soovitud uue hoonestusalaga võrreldes Nüpli-Munamäe teest lõunas Nüpli järve pool ning ka maaüksusest läänes. Samuti on tihedam hoonestus tekkinud Marguse õppe- ja puhkebaasi lähedusse. Marguse kinnistule soovitava elamu asukohas on hetkel põllumaa ning soovitud kohta uue maja ehitamisel tekiks sinna uus ja iseseisev hoonestusala. Marguse kinnistu koos naaberkinnistutega Koidu, Anso-Oja ja Ansokünka on antud piirkonnas ainus tihedamalt hoonestatud aladest eraldiseisev ala. Marguse puhkebaasi ümbruse hoonestusalade ja Nüpli küla keskme hoonestusalade vahel on Marguse kinnistul säilinud asustamata Otepää kõrgustikule iseloomulik maastik (põllu/heinamaa-metsatukk-põllu/heinamaa). Soovitud kohta maja ehitamisel ei säiliks täna asutamata (põllu/heinamaa) osa, mis on üheks komponendiks kaitstavas maastikupildis. Marguse kinnistule elamu rajamine taotluses märgitud asukohta lõhuks seega pärandkultuurmaastiku asustamata osa, millega ei tagataks senise maastikustruktuuri säilimist ja uue hoonestusala rajamine Marguse kinnistu lõunaossa ei võimalda looduspargi kui kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist. Lisaks sellele ei ole Keskkonnaamet ringkonnakohtu hinnangul kaalutlusotsuses märkinud, et suur ehitussurve on põhjenduseks, miks ei tohiks kaebaja soovitud asukohta uut maja ehitada. Suur ehitussurve on välja toodud üksnes Nüpli küla piirkonda iseloomustava omadusena. Ka asutustiheduse määra kui sellist ei ole Nüpli küla piirkonna ega ka Otepää valla kohta kehtestatud ja igal üksikjuhtumil tuleb lähtuda konkreetse koha võimalustest (olemasolev asustus, maastikuvaated, hoonestusalade paiknemine, maakasutus jne). Sellest lähtuvalt ongi Keskkonnaamet asunud põhjendatult seisukohale, et Nüpli küla on käesoleval ajal säilitanud maapiirkonnale omase asustuse tunnused ning Marguse maaüksuse ja selle naaberkinnistuste hoonestamata alad omavad nende tunnuste säilimisel suurt tähtsust ning piirkonna jätkuval hoonestamisel kaoks piir Otepää linnaga ning see ala muutub Otepää eeslinnaks. Linnalise keskkonna kujunemine Nüpli külas on aga vastuolus Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidega. Samuti ole asja materjalide pinnal võimalik asuda seisukohale, nagu oleks vastustaja möönnud võimalust ehitada elamu kinnistu lõunaossa siis, kui kaebajal ei oleks juba kinnistu põhjaosas hooneid olemas ja teha sellest järeldust, et sel juhul ei muudaks kaebaja poolt taotletud ehitis kinnistu lõunaosas kultuurmaastiku tähendust ega ilmet ja ei suurendaks oluliselt olemasolevat asutustihedust. Vastustaja on eeltoodu kohta selgitanud, et juhul, kui 7 kaebaja oleks kinnistu põhjaossa hoonete rajamise asemel valinud praegu taotletava asukoha, oleksid teistsugused olnud ka hilisemalt ümbritsevale alale (teistele kinnistutele) antud kaalutlusotsused ehitamiseks nõusoleku andmise kohta. Taotletavasse asukohta oleks kaebajal võimalik olnud ehitada üksnes situatsioonis, kus ümbritsevatele katastriüksustele ei olnud veel hoonestust lubatud ning vastustaja sellisest seisukohast ei saa järeldada, et ka käesoleval juhul oleks võimalik taotletavasse asukohta ehitada ning et rajatav ehitis ei muudaks ka olemasolevas situatsioonis kultuurmaastiku tähendust ja ilmet ega suurendaks oluliselt olemasolevat asustustihedust. Ka asjaolu, et kaebaja poolt taotletav ehitis kinnistu lõunaosas asuks seal olemasoleva hoonestusala või ehitusõigusega ala läheduses ja sobituksid seal olemasoleva asustusega, ei tähenda veel, et eeltoodu tõttu tuleks kaebajal sinna igal juhul hoone ehitamist lubada. Nagu juba märgitud, on tegemist Otepää Looduspargi piiranguvööndiga, mille kaitse eesmärk on eelkõige Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Juhul kui lähtuda nõusoleku andmisel üksnes uue ehitise olemasoleva asustusega sobivuse kriteeriumist, siis kaotaks kaitseala ja kultuurmaastiku säilitamise nõue igasuguse mõtte. Kaebaja on viidanud Eestimaa Looduse Fondi ekspertide poolt
5. a Otepää Looduspargi kaitse-eeskirja eelnõule koostatud ekspertiisile ja väitnud, et selle kohaselt asub kaebaja kinnistu leeberežiimilisel kaitsealal. Samuti on kaebaja viidanud Tartu Ringkonnakohtu 02.07.
6. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-08-
7. Ka need viited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust kaebuse rahuldamiseks Keskkonnaameti keeldumist puudutavas osas.
8. Nimetatud lahendis asus ringkonnakohus tõesti seisukohale, et üksnes pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamine ei ole sobivad ja piisavad kaalutlused kooskõlastuse mitteandmiseks, kuid kohtu poolt sellisele seisukohale asumise tingis asjaolu, et selles asjas vaidluse aluseks olnud Keskkonnaameti keeldumises oligi üksnes selgitatud pärandkultuurmaastiku mõistet ja olemust kui sellist, kuid konkreetset ehitusala ja selle seost pärandkultuurmaastikuga ei olnud käsitletud. Käesolevas vaidluses on Keskkonnaamet otsustust tehes lähtunud kaebaja poolt soovitud ehituskohast, vaadelnud selle paiknemist pärandkultuurmaastikul ja teinud sellest tulenevalt oma järeldused. Samuti ei ole Keskkonnaamet menetluse läbiviimisel vaielnud vastu sellele, et seadusandja mõte ei ole olnud välistada täielikult ehitusõiguse realiseerimine kaitseala piiranguvööndis. Keskkonnaamet nõustus ka sellega, et kõnealusel maa-alal ei ole Otepää valla üldplaneeringu, kaitse-eeskirja ega muu õigusaktiga kehtestatud üleüldist ehituskeeldu, selgitades aga, et see ei anna veel alust rahuldada kõik kooskõlastustaotlused selleks, et kinnistu omanik saaks alati ka looduspargi piiranguvööndis ehitada. Samuti selgitas vastustaja, et mõiste „leeberežiimiline kaitseala“ all mõistetakse üldjuhul omandi kasutamise võimalust vastavalt selle sihtotstarbele ja Otepää looduspargi kaitse-eeskiri ei kitsendagi oluliselt maatulundusmaa sihtotstarbega maa kasutusõigust piiranguvööndis. Kaitserežiimi leebus ei tähenda aga tingimata ootust kasutada maad sellele määratud sihtotstarbest erineval eesmärgil. Lisaks sellele on viidatud ekspertiisis kaitseala leebest režiimist räägitud pigem seoses kaitseala moodustamisel selle piiridesse jääva kohaliku elanikkonna senistest õigustest ja võimalustest lähtuvalt, märkides ära, et looduskaitsemaaks jäetavate eramaade asendamisega ei tohiks raskusi tekkida ning kaitse-eeskiri ei mõjuta ka eriti ka kohalike elanike jahindus-, kalandus- ja marjakorjamistavasid. Vastustaja selgituste kohaselt ongi Otepää looduspargi põhifunktsioon Otepää kõrgustiku kompleksne, kuid suhteliselt leeberežiimiline kaitse, mistõttu on Nüpli külas antud ka mitmeid võimalusi uute hoonete püstitamiseks, mis aga paiknevad Nüpli küla varasemas tihedamalt hoonestatud osas. Samas on endise Marguse kinnistu talu maadel juba olemas 5 8 hoonestusala ning kõnealuses kaalutlusotsuses on vaidlustatud uue elamu rajamise osas ainult selle võimalik asukoht.
9. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et ka kaebaja poolt alles kohtumenetluses esitatud A. Järveti ekspertarvamusest ei tulene selliseid asjaolud, mis annaksid alust lugeda 15.01.
10. a keeldumises toodud kaalutlusi ebapiisavateks selleks, et keelduda kaebajale nõusoleku andmisest soovitud kohta ehitamiseks. „Otepää vallas Nüpli külas Marguse maaüksusele üksikelamu püstitamise keskkonnamõju ekspertarvamus“ (tl 63-71) on koostatud
11. a augustis ja seega pärast Keskkonnaameti keeldumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga, et pärast kaalutlusotsuse tegemist esitatud ekspertarvamustega on võimalik kahtluse alla seada iga otsust, kuid juhul, kui kaalutlusotsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja ekspertarvamuses ei esitata asjaolusid, mida ei olnud haldusorganile kaalutlusõiguse teostamisel teada või asjaolusid, mis tõendavad, et kaalutlusotsus on ilmselgelt ebaõige, ei ole põhjendatud selle alusel kaalutlusotsuse tühistamine. Vastasel juhul ei pruugi ükski kaalutlusotsus kehtima jääda. Mis puudutab esitatud ekspertarvamise sisu, siis ei ole selle arvamuse näol tegemist ekspertarvamusega soovitava tegevuse lubatavuse kohta pärandmaastikus kaitse-eesmärgist lähtuvalt, vaid pigem seisukohtadega kaebaja poolt soovitava tegevuse õigustamiseks. Ekspertarvamuse pealkirja kohaselt on tegemist maaüksusele üksikelamu püstitamise keskkonnamõju ekspertarvamusega, kuid sisuliselt selles keskkonnamõju hinnatud ei ole. Samuti on käesoleval juhul vaidlusaluse küsimuse osas tegemist kaitsealaga ning kaitseala valitseja kaalutlusotsusega, mitte detailplaneeringu ning sellega seonduva keskkonnamõju hindamise probleemistikuga. Halduskohtu poolt viidatud ekspertarvamuse seisukoht, mille järgi on kaebaja poolt taotletud uusehitise asukoha puhul oskuslikult arvestatud mikroreljeefi iseärasusi, sest valitud elamuala on kolmest ilmakaarest varjatud ning nähtav ainult lõuna suunast kitsa vaatesektori kaudu, ei anna ka sisuliselt veel alust vastustaja kaalutlusotsuse õiguspärasuses kahtlemiseks. Vaadeldes konkreetset kinnistut võib uue hoonestusalana valitud koht olla loodusesse sobiv, kuid see ei pruugi olla sobiv looduspargi kui kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärke silmas pidades, milleks on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike, sh pärandkultuurimaastike ja senise asustusstruktuuri kaitse. Vastustaja selgituste kohaselt lõhutaks soovitud asukohale elamu rajamisel seal säilinud maastikumuster ja suletaks Nüpli küla poolt ning Otepää-NüpliSihva maanteelt avanev vaade kõrgustikule iseloomulikule maastikule Marguse ja Haukamäe suunas. Ekspertarvamuses on viidatud ka sellele, et Artes Terrae OÜ
12. a tööst nähtuvalt ei ole Nüpli küla asustusstruktuuril väidetavalt pärandkultuurmaastikule omast ajaloolist väärtust. Vaatamata sellele, et nimetatud töös ei ole Nüpli küla kõrge miljööväärtusega pärandmaastikuna esile tõstetud, kuna ajalooline asustusstruktuur on muutunud ning uued hooned ei ole kõik traditsioonilist laadi, asub küla Otepää looduspargi piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on pärandmaastike kaitse. Kaitsealal tegevuste lubamist kaaludes ei saa selle kaitse-eesmärke käsitleda selliselt, et kui maastike kõrge miljööväärtus on juba käest lastud, ei peaks seda uute otsuste tegemisel enam järgima või aladel, kus see veel on olemas, säilitama. Vastustaja selgituste kohaselt on vaatamata ajaloolise asustusstruktuuri muutumisele lähiminevikus vaadeldavas piirkonnas säilinud Otepää looduspargile iseloomulik liigendatud reljeefi, kõlvikulise struktuuri ja traditsioonilise maakasutusega pärandmaastik ning olulised on ka säilinud vaated Marguse kinnistu ja Haukamäe suunas. Hoonestamata alade säilitamine tihedamalt hoonestatud alade vahel on kaitseala kui terviku huvides vajalik ning tihedamalt hoonestatud ala laienemine hoonestamata alale ei saa lõputult jätkuda, sest selle tulemusel kaoks kaitstav maastik üldse. 9
13. Kuna Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb kaebajalt HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kasuks välja mõista viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni e. 15,97 eurot. Ringkonnakohtu otsusega tühistatakse halduskohtu vaidlustatud otsus osaliselt ja seega tuleks esimese astme menetluskulud jagada HKMS § 108 lg 2 alusel. Samas on ringkonnakohtu hinnangul kaebuse rahuldatud osa suurus ja olulisus kaebuse rahuldamata osaga võrreldes sedavõrd väikese tähtsusega, et ei tingi menetluskulude proportsionaalset jaotust vastavalt HKMS § 108 lg-le 2, vaid kohaldamisele kuulub HKMS § 108 lg
14. Sellest tulenevalt jäävad kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud kulud tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 10 Maili Lokk