Obsah (5)

§ 38§ 45§ 47§ 49§ 421

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev

) § 48 lg 1 alusel viieks aastaks, leiab kaebaja, et nimetatud säte on vastuolus Põhiseadusega, mis takistab ettevõtluse kulgemist ning kaebaja taotleb nimetatud sätte kohaldamata jätmist. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohtu 29.02.
2. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Ravimiameti poolt läbiviidud haldusmenetlus kui ka 30.09.
3. a otsus on õiguspärased, kaalutletud, proportsionaalsed ning vastavad haldusmenetluse seadustikus ettenähtud nõuetele. Lisaks ei ole tuvastatud menetlusnormide rikkumist. Kaebaja õigusi ei ole haldusasja menetlemisel ega haldusakti andmisega rikutud. Ainuüksi põhjusel, et kaebajale ei ole meelepärane Ravimiseaduse säte, millega on kehtestatud tähtaeg kuni viis aastat tegevusloa väljaandmiseks ja uuendamiseks ning sätted, mis reguleerivad tegevusloa väljaandmist ja uuendamise ja kehtivusaja pikendamise korda, ei ole põhjused sätete kohaldamata jätmiseks. Nimetatud sätted ei ole takistuseks kaebajal majanduslikuks tegevuseks ega piira kaebaja õigusi kaebaja tegutsemisvaldkonnas. Kaebus on esitatud otsitud põhjusel ning ei kuulu rahuldamisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. OÜ Akos Apteek esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.02.
5. a otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud Ravimiameti otsus kahjustab kaebaja ja tema kaudu tegutseva isiku majandustegevusvabadust. Tegevusloa nr 420 uuendamisel olnuks kaebajal võimalus taastada oma varasem tegevus selleks uusi investeeringuid tegemata, samas kui muu aadressi või muude ruumide osas oleks vastustaja seadnud juba tegevusloa või selle andmete muutmise eelselt tingimuseks ravimite valmistamisruumide uuesti väljaehitamise, milline tegevus aga reaalset olukorda arvestades nõudnuks kaebajalt ülejõu käivate kulutuste tegemist. Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole kohus esitanud mitte ühtegi põhjendust, miks on kohtu arvates kaebaja poolt tühistamiskaebuse põhjendamiseks esitatud väited (seisukohad) ebaõiged. Samavõrd põhjendamata on kohtuotsus ka õigusnormide kohaldamata jätmise nõude osas. Seega ei ole kohtu otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mille tagajärjel on lõppkokkuvõttes lahendatud kohtuasi ka sisuliselt ebaõigesti. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole vastustaja menetlust selleks ettenähtud menetluskorra järgi kontrollitud. Kohtuasjas moonutatakse tõendeid ja asjaolusid. Kohtuotsuses ei ole märgitud, millised asjaolud ja tõendid on kohtu poolt tõendatuks tunnistatud ja millele on kohus iga asjaolu tõendatuks tunnistamisel tuginenud. Kohus ei ole võtnud seisukohti tõendite ja neist nähtuvate asjaolude asjassepuutuvuse kohta.
6. Ravimiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 2

§ 38

lg 3 kohaselt antakse tegevusloaga tegevusloa omajale õigus ravimiseaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimustel. Tegevusluba ei ole üleantav. 20.09.2011 kontrollis Ravimiamet osaühingu Akos Apteek E Apteegis Tehase 16 Tartu tegutsemiskoha vastavust ravimiseaduse ja seaduse allaktides ravimite käitlemiseks kehtestatud nõuetele, sealhulgas vajaliku sisustuse, töövahendite ja seadmete olemasolu. 23.09.2011 ruumide ülevaatamise akti kohaselt puuduvad ravimite käitlemiseks, ravimite valmistamiseks ja ravimite jaendamiseks nõutavad tingimused. Apteegiruumid ei vasta sotsiaalministri 17.02.

1. a määruse nr 21 tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele § 2 lg-s 2 kehtestatud nõuetele ning sotsiaalministri 17.02.
2. a määruse nr 24 apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord § 9 punktide 1 ja 3 nõuetele. Apteegiteenuse osutamise eesmärgiks on muuhulgas ka tagada inimestele kvaliteetsete ja nõuetekohaselt valmistatud ning säilitatud ravimite kättesaadavus. Apteekide arvu piiramisega võimaldatakse apteegiteenuse tegevusloa omajatel täita õigusaktides sätestatud kohustusi (

§ 45

), sh tagada ravimite ohutus ja kvaliteet, tagada apteegiteenuse osutamise kvaliteet ja kindlustada isikutele ravimite võrdsem ja parem kättesaadavus. Tartu Halduskohtu otsus on tehtud materiaal- ning menetlusõiguse norme õigesti kohaldades, kaebajale on olnud tagatud kõik menetlusõigused ning kohus on asjas õigesti hinnanud nii tõendeid kui poolte poolt esitatud argumente, mistõttu puuduvad alused kohtuotsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.02.2012. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.

§ 47

sätestab, et tegevusloa annab välja ja uuendab ning selle kehtivusaega pikendab Ravimiamet. Sama paragrahvi lõike 8 alusel on Ravimiametil õigus taotluse menetlemisel kontrollida taotlemisel esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Enne tegevusloa väljaandmist või uuendamist kontrollib Ravimiamet vastavalt oma pädevusele tegutsemiskoha tingimuste ja tegevuse, vajaduse korral ka personali vastavust kehtivatele nõuetele.

§ 49

lg 1 p 3 alusel võib Ravimiamet keelduda tegevusloa väljaandmisest või uuendamisest, kui tegevusloa taotleja tegutsemiskoht ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Nõuded ruumidele, sisseseadele ja tehnilisele varustusele on kehtestatud sotsiaalministri 17.02.

1. a määrusega nr
2. Tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele on kehtestatud sotsiaalministri 17.02.
3. a määrusega nr
4. Ravimiameti 20.09.
5. a koostatud apteegi ruumide ülevaatuse akti nr IN-2-12/11/77 kohaselt (I kd tl 54-56) puuduvad kaebaja E-apteegi ruumides ravimite käitlemise, valmistamise ja jaendamise tingimused. Ka kaebaja ise on omaks võtnud, et nimetatud ruumides ei olnud vajalikku inventari apteegiteenuse osutamiseks, kuna see oli osaliselt üle viidud kaebajale kuuluvasse teise apteeki. Seega oli Ravimiametil

§ 49lg 1 p-st 3 tulenev alus tegevusloa uuendamisest keelduda.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et E-Kaubamaja OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud üürilepingu lisa 9 (I kd tl 36) kohaselt on leping peatatud poolte kokkuleppel alates 30.11.

1. Samuti on seal ette nähtud võimalus, et üürileping lõpeb uue üürniku leidmise korral üüripinnale. Seega ei ole välistatud olukord, kus kaebajal puudub võimalus isegi tegevusloa olemasolul osutada apteegiteenust seoses sellega, et puuduvad ruumid selle osutamiseks. 3
2. Ringkonnakohus nõustub vastustaja apellatsioonkaebuse vastuses toodud seisukohaga, et apteegiteenuse osutamise eesmärgiks on muuhulgas tagada inimestele kvaliteetsete ja nõuetekohaselt valmistatud ravimiste kättesaadavus. Antud juhul on kaebaja eesmärgiks omada tegevusluba, et tal oleks võimalik jätkata apteegiteenuse osutamist siis, kui tal on seda majanduslikult kasulik teha. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul praegusel momendil ettenähtud juurdehindlustuluga, ei saa kindlasti olla selliseks asjaoluks, mis peaks endaga kaasa tooma tema tegevusloa uuendamise. Pealegi tooks kaebaja tegevusloa uuendamine kaasa olukorra, kus tegevusloaga hõlmatud piirkonnas ei osuta keegi apteegiteenust, kuna

§ 421alusel ei ole võimalik sellisesse piirkonda üldapteegi tegevusluba väljastada.

See oleks aga vastuolus avaliku huviga, milleks on rahvatervise kaitse. Oluline on tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ühtlane jaotumine kogu Eesti territooriumil, millist eesmärki ei teeniks kaebajale tegevusloa väljastamine, mida viimane aga ei kasuta.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et vastustaja on tegevusloa menetlemisel lähtunud valest korrast, kuna ei ole järginud sotsiaalministri 18.02.
2. a määrusega nr 33 kehtestatud korda. Tegevusloa väljaandmist, uuendamist ja kehtivusaja pikendamist, seega haldusmenetlust reguleerivad

§-d 46-52. Antud juhul on vastustaja ka nendest paragrahvidest juhindunud ja keeldunud tegevusloa uuendamisest

§ 49lg 1 p 3 alusel.

Sellist seisukohta on toetanud ka Riigikohtu halduskolleegium 16.04.

1. a lahendi nr 3-3-1-5-07 p-s
3. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus ei ole sisuliselt kontrollinud kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust. HKMS § 158 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on halduskohus ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud puuduvad alused väita, et haldusorgan oleks kaalutlusõigust kohaldanud valesti. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis välja toonud nii selle andmise faktilised kui ka õiguslikud alused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu haldusakti järeldustega, ei anna veel alust väita, et kaalutlusõigust on kasutatud valesti.
4. Kuna kaebaja tühistamiskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
5. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) jääb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tema enda kanda. Einar Vene Madis Ernits 4 Agu Timmi