tühistada Tartu Maakohtu
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Prokurör esitas Tartu Maakohtule kriminaalasja kohtulikuks menetlemiseks süüdistusakti. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Urmas Leppikut KarS § 3851 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema olles ajavahemikul 11.02.2004-17.08.2009 OÜ Helenor (reg nr 10995426) juhatuse liige, eiras ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud juhatuse kohustust esitada kohtule viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest osaühingu pankrotiavaldus olukorras, kus osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 31.12.2008 seisuga oli OÜ Helenor omakapital miinuses 279 274 krooni (17 848,86 eurot) ning osaühing püsivalt maksejõuetu. Seega jättis U. Leppik ajavahemikul 20.01.2009–30.03.2009 Viljandis Tartu Maakohtule pankrotiavalduse esitamata ja sellega juhatuse liikme seaduses sätestatud kohustuse täitmata. Samuti süüdistatakse U. Leppikut KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises suures ulatuses, selles, et tema olles OÜ Helenor juhatuse liige, omastas perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.2008 Viljandimaal Karksi-Nuias suures ulatuses talle usaldatud OÜ Helenor raha, lastes OÜ Helenor klientidel maksta OÜ Helenor poolt ostetud kauba ja osutatud teenuste eest enda isiklikule arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank. OÜ Helenor poolt katelde, küttesüsteemide ja muu sanitaartehnika soetamise ning paigaldamise eest tasusid OÜ Helenor kliendid U. Leppiku palvel tema isiklikule arvelduskontole nr XXX (SEB Pank) ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.12.2008 kokku 996 356 krooni (63 678,75 eurot) järgmistes osades: 2006 aastal – jaanuaris M.P. 10 000 krooni; veebruaris M.K. 20 000 krooni; märtsis A.V. 21 000 krooni, M. K 16 170 krooni; aprillis; M.L. 8280 krooni; juulis H.L. 20 000 krooni, A. V 20 000 krooni; septembris E.K. 50 000 krooni; oktoobris H. L 20 650 krooni; novembris M.K. 20 000 krooni; detsembris A. V 56 000 krooni, R.S. 50 000 krooni, M.B.50 000 krooni; 2007 aastal – veebruaris M.B. 70 000 krooni; märtsis E.-E. K 50 000 krooni; mais K.L. 10 000 krooni, M.L. 8 000 krooni; septembris A.L. 1500 krooni; oktoobris S.K. 7 000 krooni, R. S 30 000 krooni; novembris E.P. 40 000 krooni, A. L 9 580 krooni, J..M 30 000 krooni, detsembris L.P. 3 300 krooni, E. P 9 000 krooni, J. M 20 000 krooni; 2008 aastal - aprillis A.M. 2 700 krooni; mais K.L. 8 200 krooni; juunis T.K. 109 176 krooni; juulis R.T. 15 000 krooni, R.R. 30 000 krooni; augustis T.M. 12 000 krooni; septembris R. T 20 900 krooni, T. M 41 900 krooni, K.S. 12 000 krooni; novembris R.Õ. 30 000 krooni; detsembris R. Õ 59 000 krooni; A. L 5 000 krooni. Perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.2008 tegi U. Leppik tema arvelduskontole kantud eelpoolloetletud summade arvelt sularaha sissemaksed OÜ Helenor kassasse summas 108 000 krooni (6 902,46 eurot) ja OÜ Helenor pangakontole nr XXX (SEB Pank) summas 363 000 krooni (23 199,93 eurot), seega kokku summas 471 000 krooni (30 102,39 eurot), ülejäänud U. Leppiku pangakontole kantud OÜ Helenor raha (996 356 krooni miinus 471 000 krooni) summas 525 356 krooni (33 576,37 eurot), so vara suures ulatuses pööras Urmas Leppik ebaseaduslikult enda kasuks. Süüdistusaktile on lisatud OÜ Helenor (pankrotis) pankrotihaldur Eha Pehk tsiviilhagi 525 356 krooni (33 576,37 eurot). Süüdistava kaitsja esitas kohtule taotluse süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile. Süüdistatava kaitsja taotluse lahendamiseks ja süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks korraldas maakohus eelistungi, kuulates ära prokuröri ja kaitsja. Kohus leidis, et süüdistusakt ei vasta nõuetele ning tuleb tagastada. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et süüdistusakt U. Leppiku süüdistuses tuleb tagastada prokuratuurile
p 2 kohaselt süüdistusakti mittevastamise tõttu
nõuetele.
lg 2 p 4 mõtte kohaselt peab süüdistusaktist nähtuma, milliste tõenditele tuginevatest elulistest asjaoludest saab järeldada süüdistuses nimetatud asjaolusid ja millistest omakorda moodustub süüdistuses esitatud kuriteo koosseis. Kohtu hinnangul on kaitsja põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistusaktis ei ole
lg 2 p 4 nõuded täidetud, mistõttu ei ole tal võimalik ka kaitseakti kohtule esitamine vastavalt
Asjakohaselt on kaitsja osundanud sellele, -2- et süüdistusaktis on valdav osa tõendid esitatud kogumina, millede seostamine konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega on raskendatud või ka reaalselt võimatu. Kohus pidas vajalikuks esmalt käsitleda tõendamiseseme ja
154 lg 2 p-s 4 sätestatud nõuete vahekorda. Maakohus viitas tõendamiseseme definitsioonile
§-s 62 ning leidis, et õigustermini tehiolud sisuks on teo (tegude) asjaolud, teisisõnu elulised asjaolud.
lg 2 p-s 4 sätestatu sisustab
§-s 62 defineeritu konkreetsete eluliste asjaolude seostamise konkreetsete tõendiga, mis kokkuvõttes peaksid tõendama ja kindlustama süüdistust. Prokuratuuri poolt kohtulikus eelmenetluses sätestatud obligatoorsete asjaolude esitamata jätmine asetab muuhulgas kaitse poole olukorda, kus vastuväidete esitamiseks kulub täiendav aeg sisulise kohtuliku arutamise arvelt (kaitsjal on võimalus taotleda kohtuliku uurimise staadiumis oma positsiooni kujundamiseks täiendavat aega ja pole välistatud täiendavate taotluste esitamine, mis
sätestatud kohaselt on üldjuhul lahendatav kohtuliku eelmenetluse staadiumis). Pärsitud on ka
§-s 151 sätestatud printsiibi ja
§-s 2681 sätestatu järgimine kohtuistungil asja sisulisel arutamisel. Kohtulikus eelmenetluses lahendatavate küsimuste kuhjumine kohtuliku arutamise staadiumi muudab kohtuliku arutamise reaalselt planeerimatuks ja tingib asjas täiendavate istungiaegade määramise, olles sellega ka oluliseks takistavaks asjaoluks kohtu menetluses olevate teiste kriminaalasjade sisulisel arutamisel
Maakohus märkis, et süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavatest õiguslikukest etteheidetest, tagades ühtlasi süüdistatava kaitseõiguse. Nende põhimõtete tagamiseks on
lg 2 p-s 4 sätestatud, et süüdistusaktist nähtuks tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Seejuures peab olema jälgitav esitatavate tõendite sisuline seotus väidetava kuriteo asjaoludega. Vastasel juhul kujuneks
lg 2 p-s 4 sätestatu sisutuks ja formaalseks ning poleks nõutaval määral tagatud süüdistatava kaitseõigus. Süüdistuse sisustamine vajadus prokuröri poolt konkreetsete süüdistavate väidete ja seisukohtadega nähtub ka kaitseakti
lg 3 p-s 1 sätestatud sisust, mille kohaselt peab kaitseaktis sisalduma, milliseid süüdistusaktis esitatud väiteid ja seisukohti kaitse pool vaidlustab ja millised omaks võetakse. Arvestades, et kaitseakti sisu ja selles sisalduv argumentatsioon tuleneb otseselt süüdistusaktist, pidas kohus vajalikuks lahti mõtestada ka kaitseakti sisuelemente ja seotust kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Kaitseaktis realiseerub süüdistatava kaitseõigus professionaalsel tasemel lähtuvalt süüdistusaktist. Kaitseakti sisuloetelu on sätestatud
Tulenevalt kaitseakti sisuloetelust ja kaitseõiguse tagamise põhimõtetest kriminaalmenetluses, peab kaitseaktist nähtuma süüdistuse aluseks olevate asjaolude täielik või osaline välistatus ning see peab olema kajastatud konkreetsetes põhjendustes. Vastukaaluks süüdistusaktile peab kaitseaktist nähtuma, millist tõendamiseseme asjaolu (tehiolu) puudumist esitatava tõendiga ümber lükata soovitakse. Seejuures tuleb arvestada sellega, et kaitse poolel on olnud võimalik omapoolseid taotlusi esitada juba kohtuvälises menetluses, kuna süüdistatava kaitseõigus on tagatud kriminaalmenetluse igas toimingus ja staadiumis, milles kaitsja osaleb. Oluline on, et kaitseaktis võimalike taotluste kohtule esitamisel osundaks kaitsja objektiivsetele takistustele eelnevas kriminaalmenetluse staadiumis vastavasisulise taotluse esitamisel või mis on tinginud juba esitatud taotluse kordamise kaitseaktis. Kaitseaktis peab olema esitatud ka seisukoht süüdistusaktis nimetatud kahjus. Sellega mittenõustumisel või osalisel nõustumisel on vajalik esitada sellekohane argumentatsioon (võimalike arvandmete puhul ka vastavasisuline arvutus). Süüdistusaktis esitatud asjaolude omaksvõtu korral peab kaitseaktis olema ühemõtteliselt ja selgepiiriliselt aru saadav, milline asjaolu on täielikult või osaliselt omaks võetud. -3- Otsustamaks süüdistusakti asjakohasuse üle pidas kohus vajalikuks käsitleda ka tsiviilhagi kriminaalmenetluses, arvestades, et süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi on oluline kahju kuriteo koosseisuline element. Kuriteo koosseisupärane kahju ning kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on erinevad mõisted (kuigi reegeljuhtumil on need omavahel kattuvad), on nende mitmetähenduslikkus tuletatav ka
lg 1 p-st 11, mis eristab selgepiiriliselt kuriteoga tekitatud kahju ning esitatud tsiviilhagi.
lg 7 kohaselt prokuratuuri kaudu üldmenetluses kohtule esitatavas tsiviilhagis tõendeid ei lisata. See tuleneb asjaolust, et
MS §-s 363 sätestatud hagi sisu nõuetele ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kui tsiviilhagi ei vasta nendele nõuetele on TsMS § 2631 lg 1 kohaselt kohtu pädevuses tähtaja määramine tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks või tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine. Nähtuvalt süüdistuses esitatud tekitatud kahjust ja esitatud tsiviilhagi nõudest, siis need kattuvad. Ei nähtu aga milliste konkreetse tõenditega on tõendatud tekitatud kahju ja tsiviilhagi nõude suurus. Kõrvutades tekstiliselt hagiavalduse sisunõuetest TsMS § 363 lg 1 p-s 4 sätestatut ja süüdistusakti
Erinevus on selles,
-s on hagi asemel süüdistus. Erinevus on ka selles, et tsiviilmenetluses on tõendid eelmenetluses reaalselt esitatavad, kriminaalmenetluses aga toimub nende esitamine ja vastuvõtmine vahetult kohtulikul arutamisel. Põhimõtteliselt ei ole erinevust kriminaal- ja tsiviilkohtu eelmenetluse vahel tõendada soovitavate asjaolude seostamises tõenditega. Seaduste mõtte kohaselt ja seaduste tekstides esinev ühine tegusõna soovitakse tähendab seda, et tõendi asjaoluga seostamisel ei piisa asjaolu juures pelgalt tõendi nimetamist, vaid arusaadaval viisil on vajalik selle juures selgitus, mil viisil tõend asjaolu tõendab. Selgituse ulatus oleneb tõendatavast konkreetsest asjaolust ja tõendist.
mõtte kohaselt süüdistusaktis ja kaitseaktis tõendite seostamine konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega aitab oluliselt kaasa kohtuliku arutamise asjakohasusele ning väldib kohtutoimikusse asjassepuutumatute materjalide kuhjumist. Ühtlasi on igati tagatud süüdistava kaitseõigus ja poolte võistlevuse printsiip. Samas kohus säilitab enne kohtulikku arutamist ka erapooletu staatuse, kuna asjasse puutuvate tõendite reaalne esitamine ja nende kohtulik uurimine toimub kohtuistungil. Tõendite hindamine ja tõendatus ei kujune kohtul mitte tõendite esitamisest ja seotusest tõendamiseseme asjaoludega, vaid kohtulikul uurimisel ja peale seda. Kuriteo toimepanemise asjaoludena on süüdistusaktis muuhulga konstateeritud, et OÜ Helenor kliendid kandsid süüdistatava U. Leppiku arvelduskontole perioodil 01.01.2006 kuni 31.12.2008 katlasüsteemide soetamise ja paigaldamise eest kokku 996 356 krooni (63 678,75 eurot). OÜ Helenor raamatupidamisdokumentides ja –registrites on kajastatud müügituluna U. Leppiku poolt sularaha sissemaksed OÜ Helenor kassasse summas 108 000 krooni (6902,46 eurot) ja pangakontole summas 363 000 krooni (23 199,93 eurot), seega kokku summas 471 000 krooni (30 102,39 eurot), eeltoodust ülejäänud summa 996 356 krooni miinus 471 000 krooni, mahus 525 356 krooni (33 576,37 eurot) ta omastas. Prokuröri esitatud süüdistusest nähtuvalt on seoses sellega süüdistatavat süüstavaks asjaoluks suures ulatuses varana raha 33 576,37 eurot süüdistatava enda kasuks pööramine. Prokurör on käsitlenud sellises olukorras tõendusliku argumendina muuhulgas raamatupidamisdokumentatsiooni, mis on fikseeritud vaatlusprotokollis. Tõendina omab vaatlusprotokoll kriminaalasjas tõenduslikku tähtust üksnes tõendite fikseerimisel. Faktilisi asjaolusid tõendamist võimaldavad konkreetsed dokumendid. Prokuröri poolt kohtule soovitud esitatavate dokumentide suure mahu juures on jäänud reaalselt arusaamatuks nende -4- seotus tõendamisesemega ja nende pinnalt olulise kahju kujunemine. Võimalik on, et süüdistuses esitatud oluline kahju moodustub arvukatest konkreetsetest asjaoludena ja tehioludest, mida kinnitavad dokumendid või muud tõendiliigid. Seda aga
lg 2 p 4 mõttes süüdistusaktist ei nähtu ning ei ole jälgitav ega mõistetav teo konkreetsete asjaolude pinnalt ja seostatult tõenditega sisuline õiguslik etteheidetavus süüdistatavale, so eelkõige süüdistatava poolt olulise kahju tekitamine. Asjaolude ja neid kinnitavate tõendite kogumina peaks süüdistusaktist nähtuma olulise kahju kujunemine koos konkreetsete tõenditega. Raamatupidamisdokumentatsioon üldmõistena asjaolusid kinnitava tõendina ei ole kriminaalmenetluses tõsiselt võetav. Analoogiliselt muude tõenditega tuleb süüdistusaktis ka tõendina tunnistaja võimalikud ütlused seostada konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega (mida konkreetselt tunnistaja ütlustega tõendada soovitakse).
lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Süüdistus- ja/või kaitseaktis osundatud tõendite kohtulikuks uurimiseks esitamine toimub kohtuistungil. Kui tõendi puhul ei ole välja toodud, kuidas see konkreetset tõendamiseseme elulist asjaolu tõendab või seda välistab, siis võtab see ka kohtult võimaluse eelmenetluse staadiumis järelduste tegemiseks esitatava tõendi asjakohasusest menetletava kriminaalasjaga.
lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kuigi tõendi vastuvõtmist ei ole kohus pädev otsustama eelistungil, on oluline, et süüdistusaktis ja kaitseaktis esitatust saaks kohus eelistungil enne süüdistatava kohtu alla andmist ülevaate tõendite asjakohasusest ja tähtsusest. Väga oluline on siinjuures kohtul arusaamisele jõudmine asjaoludes, milledes pooled ei ole eriarvamusel. Sellekohane ülevaade võimaldab kohtul kinni pidada eelmenetluse eesmärkidest, so sisulist kohtulikku arutamist realistlikult ja efektiivselt planeerida. Tagamaks seejuures kohtuliku arutamise katkematuse ja viivitamatuse printsiibi järgimise. Prokuröri väide, et tõendi vastuvõtmine otsustatakse
kohaselt nagunii kohtuistungil ja seetõttu polevatki oluline, milline on kohtulikus eelmenetluses süüdistusaktis esitatud tõendite maht, on asjakohatu ja ühekülgne ega haaku süüdistusakti ja kaitseakti sisuliste funktsionaalsustega ning pole ka kooskõlas kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Prokurör esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdistusakti U. Leppiku süüdistuses tagastamist Tartu Maakohtule U. Leppiku kohtu alla andmise küsimuse otsustamiseks. Prokurör leiab, et kohus on süüdistusakti tagastades rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, tõlgendades vääralt
Prokuröri hinnangul vastab süüdistusakt
Prokuröri arvates on lubamatu olukord, kus kohus võtab eelistungi faasis seisukoha selle kohta, et teatud süüdistusaktis märgitud tõendid võivad olla üleliigsed ja asjassepuutumatud nende mahu tõttu ning nende tõendite asja juurde võtmine pikendab ilmselt kriminaalasja arutamiseks kuluvat aega ja teeb võimatuks kohtumenetluse katkematuse printsiibi järgmise. Asjaolu, et kohtule ei ole lõpuni selge ja mõistetav, kuidas OÜ Helenor raamatupidamisdokumendid süüdistusaktis märgitud asjaolusid tõendavad, ei saa ühelgi juhul olla eelmenetluse staadiumis süüdistusakti tagastamise aluseks. Prokurör leiab, et vastavalt kriminaalmenetluses hetkel kehtivale põhimõttele avavad kohtumenetluse pooled tõendi sisu alles kohtuliku uurimise staadiumis. Taoline printsiip peaks tagama kohtumõistmise vahetuse ja objektiivsuse ning sellest lähtudes ei saa prokurör kanda süüdistusakti tõendite sisu ega analüüsi, vaid vastavalt
lg 2 p-le 4 märgitakse seal vaid tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kui need nõuded on täidetud, ei -5- ole kohtul seaduslikku alust süüdistusakti tagastamiseks pelgalt põhjendusel, et kohtule jääb üks või teine osa süüdistusest ja seda kinnitavatest tõenditest arusaamatuks. Prokurör juhib tähelepanu sellele, et Tartu Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus täiesti valesti määratlenud kohtu pädevust eelistungil. Nimelt ei toimu eelistungi raames tõendite sisulist hindamist ega kontrolli osas, kas kohtueelses menetluses kogutud tõendid on piisavad, sh kas kõigi süüdistuse väidete kinnitamiseks leidub kriminaalasjas tõendeid (maakohus ei saa aru, milliste tõenditega on tõendatud süüdistuses märgitud suure kahju tekitamine). Samuti ei saa kohus võtta eelistungi ajal seisukohta selle kohta, kas süüdistus on igaühe jaoks piisavalt selge ja arusaadav. Ainult süüdistusakti pinnalt ei saa kohus otsustada tõendi asjakohasuse ja lubatavuse küsimust, vaid nimetatud küsimus lahendatakse kohtuliku uurimise staadiumis vastavalt
§-le 2861. Maakohus on meelevaldselt tõlgendanud
Vastavalt
eelnõu SE 599 seletuskirjale on alates 01.09.2011 kehtima hakanud
lg 2 p 4 muudatuste mõte selles, et prokurör seostaks süüdistusaktis iga tõendi konkreetse tõendamiseseme asjaoluga. Seega peaks kohus lugema piisavaks seda, kui prokurör seostab tõendi
§-s 62 nimetatud tõendamiseseme asjaoludega. Kuivõrd OÜ Helenor raamatupidamisdokumendid on olnud aluseks raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli koostamisel, siis on kirjeldatud dokumendid kui tõendid käsitletud süüdistusaktis kogumina. Prokurör on seisukohal, et juhul, kui süüdistuse pool kajastaks koostatavas aktis kogu raamatupidamisdokumentatsiooni tõendina eraldiseisvate dokumentidena, korrates iga tõendi juures samu tõendamiseseme asjaolusid, muudaks see süüdistusakti tõendite osa formaalseks ja raskesti jälgitavaks, mis omakorda ei tagaks süüdistatava kaitseõigust. Antud juhul on süüdistusaktis nii vaatlusprotokolli kui ka raamatupidamisdokumentide puhul kirjas süüdistuse asjaolud, mida need tõendavad, mistõttu on täidetud
Kriminaalasjas on tõendiks ka tunnistajate ütlused, ning kuivõrd 16 tunnistajat tõendavad samu tõendamiseseme asjaolusid, on need asjaolud välja toodud kõikide tunnistajate puhul kogumis. Prokurör leiab, et süüdistusaktile
§-s 154 esitatavad nõuded ei välista süüdistusaktis tõendite esitamist kogumina. Kui terve tõendite kogum kinnitab ja tõendab samu tõendamiseseme asjaolusid, ei ole keelatud seda ka selliselt süüdistusaktis fikseerida. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Maakohus on leidnud, et
lg 2 p 4 tõlgendamisel tuleb lähtuda
§-st 62, kusjuures viimatimärgitud sättes nimetatud mõiste „muud tehiolud“ all peetakse maakohtu arvates silmas elulisi asjaolusid. Ringkonnakohus maakohtu sellesisulise arvamusega tervikuna ei nõustu ning põhjendab seda järgnevalt. 2.1
lg 2 p 4 kohaselt tuleb süüdistusakti põhiosas märkida tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Maakohus on põhjendatult eelviidatud sätte sisustamiseks lähtunud
§-st 62, mille p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et -6- eelviidatud sätte „muud kuriteo tehiolud“ all peetakse silmas peale kuriteo toimepanemise aja, koha ja viisi muid asjaolusid, mis süüdistatavale esitatud konkreetset süüdistust arvestades tõendada tuleb (nt kuriteo toimepanemise ulatus, süüteo ese, vahend jne). Seega ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik nõustuda maakohtu põhimõttelise seisukohaga selle kohta, justkui „muud kuriteo tehiolud“
lg 2 p 4 mõttes oleksid käsitletavad selliste eluliste asjaoludena, mis tuleb teadupärast avada isikule esitatavas süüdistuses, kuivõrd süüdistuses sisalduvad faktilised asjaolud juba selgitavad ja sisustavad
§-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolusid. 2.2 Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda
Alates 01.09.2011 kehtima hakanud
eelnõu seletuskirja 599 SE kohaselt oli
lg 2 p 4 muudatused kantud eesmärgist tõhustada kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimist, aga ka laiemalt kogu võistleva menetluse toimimist. Seega peaks muudatuste tulemusena nii süüdistavale, tema kaitsjale, kui ka kohtule olema senisest täpsem ja selgem süüdistusfunktsiooni täitva menetlusosalise ettekujutus sellest, milline tõend süüdistusaktis märgitud tõendite loetelus millist tõendamiseseme asjaolu süüdistatavale esitatud süüdistuses tõendab. Lisaks on alates 01.09.2011
tulenevatest muudatustest (kaitseakt) lähtuvalt kohtumenetluse pooltele, nagu ka kohtule selgem kaitse poole positsioon kriminaalasja kohtulikus arutamises, nt millised süüdistusaktis esitatud seisukohad kaitse pool vaidlustab ja millised võetakse omaks (
lg 3 p 1), sh tuleb esitada asjaolud, kas kaitse pool soovib vaidlustada nt kuriteo toimepanemise aega, viisi, ulatust jne. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda detailsemalt kaitse- või süüdistusaktiga seonduvat, vaid märgib asjakohaselt, et eelnimetatud muudatuste tulemusena peaks kohtulikku menetlust olema võimalik läbi viia senisest ettevalmistatumalt ning seega ka kiiremini ja efektiivsemalt. See omakorda aitaks oluliselt kaasa kohtuliku arutamise kvaliteedi tõstmisele ja väldiks asjassepuutumatute probleemide lahendamist kohtuliku arutamise ajal. Ühtlasi tuleneb eelnõu seletuskirjast, et ühe eesmärgina taotletakse muudatustega ka seda, et menetlusosalised enne kohtulikku arutamist oleksid sunnitud oma seisukohti põhjalikumalt läbi mõtlema ja saaksid seeläbi oma protsessuaalse positsiooni lõpuni välja arendada. Eeltoodust tuleneb, et
-i eelkäsitletud muudatuste tegemine alates 01.09.2011 ei ole olnud kantud süüdistatavate kaitseõiguse tagamise eesmärgist, vaid eelkõige kohtuliku arutamise ettevalmistamise, tõhususe ja selguse põhjustest, tagades kohtuliku arutamise paremat ja efektiivsemat planeeritust ning võistlevate menetlusosaliste positsioonide lõplikest väljakujundatud seisukohtadest juba kohtuliku arutamise alguseks. 2.3 Ringkonnakohus märgib, et kahtlemata on süüdistusakti olulisem funktsioon informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavatest õiguslikest etteheidetest, tagades sellega süüdistatava kaitseõiguse, mistõttu peavad eelnimetatud asjaolud selgelt ja arusaadavalt nähtuma süüdistatavale esitatavast süüdistusest. Küll ei ole võimalik süüdistustele esitatavate nõuete ning selle rikkumisest tulenevaid õiguslikke järelmeid automaatselt üle kanda süüdistusakti põhiosas märgitava tõendite loetelule ning nende seostamisele tõendamiseseme asjaoludele. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu seostada süüdistusaktis sisalduvat tõendite loetelu ja tõendite seostamist tõendamiseseme asjaoludega süüdistatava kaitseõigusega. Isegi juhul, kui eeldada, et tõendite loetelus esitatu oleks otseselt seotud kaitseõigusega, ei ole ringkonnakohtu arvates tõsiseltvõetav maakohtu argumentatsioon süüdistatava võimalikust kaitseõiguse rikkumisest sisuliselt selle tõttu, et kaitsjal on väidetavalt puuduliku -7- süüdistusakti tõendite loetelu ja tõendite seostamisega konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega raskendatud või võimatu koostada
§-s 227 ettenähtud kaitseakti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et vastavalt
§-le 224 on võimalik kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel tutvuda nii kriminaaltoimiku kui ka kriminaalasja asitõenditega. Lisaks rõhutab ringkonnakohus, arvestades käesoleva kriminaalasja konkreetseid faktilisi asjaolusid, et süüdistusakt U. Leppiku suhtes on koostatud 24.10.2011. 01.12.2011 on kaitsja esitanud kohtule taotluse süüdistusakti tagastamiseks, mh põhjusel, et
lg 2 p 4 nõuete täitmata jätmisel ei ole kaitsjal võimalik kohtule kaitseakti esitada. Siinkohal viitab ringkonnakohus
lg-le 1, mille kohaselt esitab kaitsja pärast süüdistusakti koopia saamist hiljemalt 3 tööpäeva enne eelistungit kohtule kaitseakti ning prokuratuurile selle koopia. Eelistung maakohtus toimus 21.12.2011. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole, arvestades eeltoodut, mingil juhul kohane väita, justkui kaitsja kaitseülesannete täitmine oleks mingilgi viisil takistatud. Esmalt on ringkonnakohtu arvates elementaarne, et kaitsja roll kaitseülesannete täitmisel algab kriminaaltoimikute ja muu materjaliga tutvumisest, kusjuures käesoleval juhul on selleks kaitsjal olnud piisav aeg, arvestades süüdistusakti koostamise ja eelistungi vahelist ajavahemikku. Vastasel juhul jääb küsitavaks, kas ja kui efektiivselt täidab kaitsja oma
lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada kõiki kaitsmisvahendeid ja –viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning anda kaitsealusele muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Juhul, kui kaitsja ei ole suuteline täitma kaitseülesandeid efektiivselt (sh suutmatuses läbi töötada kriminaalasja materjale ning kujundada asjakohane kaitsepositsioon juba enne kriminaalasja kohtulikku arutamist), tuleks
lg 1 p 2 alusel kaitsjal keelduda kaitsekohustuse võtmisest või võetud kaitsekohustusest loobuda. Eelmärgitust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus maakohtu arvamusega, et tõendite seostamine kogumis tõendamiseseme asjaoludega takistaks mingilgi viisil kaitseakti esitamist. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ka selle kohta, et kaitse poole vastuväidete esitamiseks kuluks täiendav aeg kohtuliku arutamise arvelt, mistõttu on pärsitud
sätestatud printsiibi ja
Lisaks on ringkonnakohtu arvates asjakohane prokuröri hinnang selle kohta, et põhimõtteliselt on maakohus kohtuliku eelmenetluse raames asunud tõendeid kontrollima ning hindama nende -9- piisavust, milline küsimus kuulub lahendamisele kriminaalasja sisulisel arutamisel vastavalt
§-le
lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust
Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ning kriminaalasi saata tagasi maakohtule kohtuliku eelmenetluse jätkamiseks samas kohtukoosseisus. Maarika Kuusk Aarne Sarjas - 10 - Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.