KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 10.02.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5466 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rainer Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu RAINER KIVI, i.k. 38009150213, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 29.01.2014 ja lõpp 28.10.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 15.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta Rainer Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Rainer Kivile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rainer Kivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1 Rainer Kivi on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.07.2014 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 184 lg 2 p 1,2 - 26 lg 1 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistes Rainer Kivile liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi, luges kohus temale mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega kriminaalasjas 1-13-8738 mõistetud karistusega s.o. 3 aastat ja 9 kuud vangistust (millest ärakandmata osa oli 3 aastat 8 kuud ja 29 päeva vangistust) ning kohus mõistis Rainer Kivile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 8 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 29.01.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla koos lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Rainer Kivi taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja selgitab, et ta on elu üle järele mõelnud ja saanud aru, et eelnevad valikud on elus valed olnud. Kavatseb vabanedes seadusekuulekat elu elada ja avaldab arvamust, et saab hakkama ilma narkootikumideta. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja kuritegude arvukust, ei ole varasemad karistused Rainer Kivile mõju avaldanud. Prokurör juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsusega antud võimalust kanda karistust vabaduses, kuna kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Kuna vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg, siis ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks märgib prokurör, et aasta ja peaaegu üheksa kuu pikkust kriminaalhooldust ning katseaega ei saa pidada otstarbekaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rainer Kivi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 2 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, vanglas kannab karistust teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on enamasti toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on narkosõltuvus. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva heas seisukorras 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav omandas vangistuse jooksul keskhariduse, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Igapäevane valik“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“, osales MTÜ Teekond tugigrupi taasühiskonnastavates tegevustes, töötas vanglas majandustöödel ning alates 01.10.2015 töötab tootmistööl xxxx-s. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses tema ema, aga samuti ka endine elukaaslane ja alaealine laps, kellega suhted on head. Ema on valmis poega moraalselt ja oma võimaluste piires materiaalselt toetama. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja grupis tegutsemist. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub eriala, aga samuti puudub tal ka ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus Rainer Kivi ja tema pere ainsaks regulaarseks sissetulekuks enne vangistust oli elukaaslase üksikema toetus, lastetoetused ja emapalk. Oma sõnul soovib Rainer Kivi küll töötada, kuid samas võib ta töö suhtes olla valiv. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Isik ise tunnistab seost kuritegude ja narkootikumide tarvitamise vahel. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 29% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Oht seisneb vara- ja rahvatervisevastaste ning liiklusohtlike süütegude toimepanemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja ei loobu suhtlemisest kriminaalsete ja narkootikume tarvitavate ringkondadega. Soodusteguriteks on impulsiivsus ning kalduvus parasiteerivale eluviisile. 3 Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav raskuste tekkimisel ja probleemide lahendamisel valida vale strateegia ja lähtuda üksnes hetkevajadusest tagajärgedega arvestamata. Korduvad kuriteod omakasu ajendil viitavad nii kriminaalsetele hoiakutele kui ka hoolimatule suhtumisele ühiskonnas kehtivatele reeglitele. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid jätkates narkootikumide tarvitamist ja pani katseajal toime uue kuriteo, seega varasem tingimuslik karistus ei ole Rainer Kivile mõju avaldanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Rainer Kivi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise ning –nõuete rikkumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus on ka seisukohal, et kuna Rainer Kivi kannab karistust rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikemaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4