1-13-286/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-286 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Lebedevi määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus sisuliselt muutmata ning süüdimõistetu Nikolai Lebedevi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 337 lg 1 p-st 2 täpsustada Tartu Maakohtu
4. märtsi 2013 määruse resolutsiooni sõnastust, lugedes õigeks sõnastuseks „Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata“. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. 11.01.2013 esitas Nikolai Lebedev Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse põhjenduse kohaselt murti tal Tartu vanglas julgeoleku poolt näpp ja peale juhtunut, kui N. Lebedev esitas kaebuse ja nõudis kriminaalasja algatamist, sattus ta administratsiooni surve alla, kes provotseerib teda kuritegude toimepanemisele ja selleks, et karistada teda kartseriga.
6. 28.01.2013 vastas Tartu Maakohus N. Lebedevile kirjaga, kus m.h märkis, et N. Lebedevi taotlusest jääb selgusetuks, mis eesmärgil ja kuhu pöördumiseks riigi õigusabi taotletakse (nt vanglaametnike tegevusega/ vangla toimingutega seoses halduskohtusse pöördumiseks) ja palus õigusabi taotlust täpsustada, kuna sellest selguks, kes on pädev riigi õigusabi taotlust rahuldama ning kas riigi õigusabi andmine on põhjendatud.
7. 05.03.2013 registreeriti Tartu Maakohtus N. Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt rikub vangla tema õigusi ja kitsendab inimõigusi, alandades teda, samuti ei täida vangla oma kohustusi.
8. 19.03.2013 kirjaga küsis Tartu Maakohus N. Lebedevi käest taas selgitust, mis eesmärgil ja kuhu pöördumiseks N. Lebedev riigi õigusabi soovib (nt kaebusega halduskohtusse pöördumiseks, kuriteoteate esitamiseks või esindamiseks kriminaalasjas). Maakohus selgitas veelkord, et kuna riigi õigusabi taotlemise eesmärgist sõltub, kes on pädev riigi õigusabi taotlust lahendama ning kas riigi õigusabi andmine on põhjendatud, ei ole kohtul võimalik enne vastavat teavet taotlust sisuliselt läbi vaadata.
9. 21.03.2013 Tartu Maakohtus registreeritud kirjas selgitab N. Lebedev, et soovib kaitsta oma õigusi nii halduskohtus, ringkonnakohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus kui ka algatada kriminaalasja vangla töötajate suhtes. N. Lebedev märgib, et tal on mitu asja halduskohtus ning käigus kriminaalasja algatamine vangla töötajate suhtes. Edaspidi soovib ta vaidlustada Eesti kohtute otsused Euroopa Inimõiguste Kohtus ja selgitab, et kaitsjat soovib ta kõikidele asjadele, mis on käimas kohtutes ja prokuratuuris. Esimese astme kohtu määruse sisu
10. Maakohus jättis oma 27.03.2013 määrusega N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Määruse põhjendused olid alljärgmised. 6.1 Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt kvalifitseerub N. Lebedev riigi õigusabi saajaks – ta viibib vanglas ning majandusliku seisundi teatisest nähtub, et sissetulek ja vara tal puudub. Samuti puuduvad tal püsikulutused. Kuigi N. Lebedev ei ole majandusliku seisundi teatisega koos esitanud mingisuguseid tõendeid, mis toodud andmeid kinnitaksid, arvestas kohus sellega, et isik viibib vanglas ning seetõttu on tema võimalused ilmselgelt mõnevõrra piiratumad. Seega ei suuda N. Lebedev käesoleval ajal oma majandusliku seisundi tõttu ise asjatundliku õigusteenuse eest tasuda, mistõttu võib olla vajalik talle riigi õigusabi määramine, kui ei esine RÕS §-st 7 tulenevaid aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 6.2 N. Lebedevi taotlusest ja sellele lisatud selgitustest võib järeldada, et ta soovib riigi õigusabi kõigis asjades, mida temaga seoses parasjagu menetletakse. Täpsemad menetlused ja nendega seonduva riigi õigusabi vajaduse põhjendused jäävad aga taotlusest ja selle täiendustest selgusetuks, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata, kas esineb ka aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kuivõrd nimetatud aluste esinemist tuleb aga kohtul enne otsustuse tegemist hinnata, siis leidis kohtunik, et praeguseks esitatud andmete põhjal ei ole võimalik N. Lebedevi taotlust läbi vaadata. Kohus märkis, et vaatamata korduvatele palvetele taotlust täiendada, ei ole N. Lebedev seda senini vajalikul määral teinud. Taotlusega seonduvad asjaolud on jätkuvalt segased ja nende põhjal ei ole kohtul võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. 6.3 Samuti märkis kohus, et riigi õigusabi taotluse läbivaatamise pädevus jaguneb vastavalt õigusabi liigile erinevate riiklike instantside vahel. Taotluse esitamise kord on sätestatud RÕS §-s 10 ja otsustuspädevus RÕS §-s
11. Kuna N. Lebedev on oma taotluses märkinud, et soovib riigi õigusabi erinevates temaga seoses menetletavates asjades, jättes konkreetsed menetlused täpsustamata, siis puudub kohtul ka võimalus hinnata, millisel juriidilisel asutusel on seadusest tulenev pädevus üldse N. Lebedevi taotluse lahendamiseks. 2 Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
12. N. Lebedevi esitatud kaebuses taotletakse objektiivselt läbi vaadata tema kaebus ja teha uus määrus, millega anda talle riigi õigusabi. Selgituseks soovib ta märkida järgmist. 7.1 10.01.2013 esitas ta taotluse riigi õigusabi saamiseks, kus märkis, et on sattunud Tartu Vangla surve alla, kes rikub tema õigusi ja selle pärast pöördus ta ka kohtusse. 7.2 Tartu Maakohtule 04.03.2013 saadetud blankettidel täitis ta ära kõik väljad ja tagastas samal päeval. Taotluses märkis ta ühtlasi milleks ja mis asjas ta kaitsjat vajab, samuti põhjuse. 20.03.2013 vastas ta ka maakohtu määrusele mis eesmärgil ja kuhu pöördumiseks ta õigusabi vajab. Ta leiab, et kohtuniku tegevuse eesmärgiks saab olla ainult aja venitamine Tartu Vangla kasuks, mida näitab seegi, et vastused saadetakse mitte kinnises ümbrikus, nagu näeb ette seadus, vaid tuuakse vanglaametnike poolt. N. Lebedev leiab, et nii on ka vanglaametnikel võimalus määrustega tutvuda ja ette võtta samme takistamaks kaitsja määramist. 7.3 Kohus on määruses viidanud RÕS § 15,18 ja 37, ent need sätted ei räägi midagi sellest, mida N. Lebedev rikkunud oleks – blanketid on täidetud korrektselt, eesti keeles ja tähtaegselt. Põhjust riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ei ole. N. Lebedev rõhutab, et tal puudub võimalus endale kaitsjat valida majandusliku seisundi tõttu, samuti ei suuda ta ise end efektiivselt Tartu Vangla ja Eesti kohtute vastu kaitsta, sest ta ei tunne seadusi ja ei oska seetõttu end kaitsta. 7.4 N. Lebedev ei saa aru, miks on määrusel kirjas kriminaalasi aga mitte kohtuasi. Ta ei ole esitanud taotlust kriminaalasja alustamiseks vaid riigi õigusabi saamiseks. N. Lebedev leiab, et kohtunik A. Tanum tuleks asja arutamiselt taandada, kuna ta venitab tahtlikult Tartu Vangla kasuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud N. Lebedevi määruskaebuse, Tartu Maakohtu määruse ja kaebuse esitaja ja kohtuvahelise kirjavahetusega, leiab, et N. Lebedevi taotlus tema kaebus läbi vaadata ja talle õigusabi anda, tuleb jätta rahuldamata. 8.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Tartu Maakohus on viidatud õigusnormile osundades õigustatult leidnud, et N. Lebedevile võib käesoleval ajal olla vajalik tema majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi määramine, kuna ta saa ise asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. 8.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). Käesoleval juhul ongi maakohus püüdnud N. Lebedevile selgitada (28.01.2013 ja 19.03.2013 kirjad), et viimane täpsustaks, mis eesmärgil ja kuhu pöördumiseks ta riigi õigusabi soovib (nt kaebusega halduskohtusse pöördumiseks, kuriteoteate esitamiseks või esindamiseks kriminaalasjas). Maakohus selgitas ühtlasi, et kuna riigi õigusabi taotlemise eesmärgist sõltub, kes on pädev riigi õigusabi taotlust lahendama ning kas riigi õigusabi andmine on põhjendatud, ei ole kohtul võimalik enne 3 vastavat teavet taotlust sisuliselt läbi vaadata. 21.03.2013 registreeriti Tartu Maakohtus N. Lebedevi vastus, milles ta selgitab, et soovib kaitsta oma õigusi nii halduskohtus, ringkonnakohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus kui ka algatada kriminaalasja vangla töötajate suhtes. N. Lebedev on ka määruskaebuses seisukohal, et oma selgitused on ta esitanud piisavalt täpselt ja näeb kohtuniku tegevuses vaid venitamise eesmärki, millega põhjendab ka vajadust kohtunik A. Tanumi taandamiseks tema asja arutamiselt. Ringkonnakohus ei nõustu N. Lebedevi etteheidetega. 8.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et N. Lebedevi taotlusest jääb selgusetuks, millises menetluses N. Lebedev riigi õigusabi vajab, mistõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata, kas esineb ka aluseid riigi õigusabi andmiseks ja milline kohus on pädev N. Lebedevi taotluse rahuldamiseks. N. Lebedevi taotlusest nähtub, et tal on „mitu asja“ haldus-, ringkonna- ja Riigikohtus, samuti ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. N. Lebedev märgib, et soovib leida „otstarbe kaitsjat“, kuna tal puudub vastav haridus ja ta ei tunne seadusi, millele saaks tugineda, et leida õiglust. Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. RÕS § 10 lg 1 näeb seega ette kaks alternatiivi: riigi õigusabi taotlus käimasolevas kohtumenetluses ja riigi õigusabi taotlus kaebuse või hagi koostamiseks. N. Lebedev on märkinud, et soovib riigi õigusabi kõikides käimasolevates kohtumenetlustes. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmisel peab kohus arvestama RÕS §-s 7 sätestatuga, mida on võimalik teha hinnates konkreetse õigusvaidluse asjaolusid, s.o kohus ei saa otsustada, et riigi õigusabi andmine on ühtaegu võimalik kõikides isikut puudutavates käimasolevates kohtumenetlustes. Seega puudus maakohtul võimalus hinnata riigi õigusabi andmise aluseid. N. Lebedev saab antud olukorras pöörduda käimasolevates kohtumenetlustes õigusabi andmise taotlusega tema asju menetlevate kohtute poole. 8.4 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki talle teadaolevaid asjaolusid hinnates õigustatult leidnud, et N. Lebedevi taotlus ei võimalda esitatud taotlust sisuliselt hinnata. Ringkonnakohus märgib täpsustavalt, et Tartu Maakohus pidanuks formaalsete eelduste tuvastamata jätmise võimatuse korral jätma N. Lebedevi taotluse läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata. Ringkonnakohus teeb sellekohase täpsustuse ise ja muudab juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust järgmiselt: „Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata“. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas