§-st 37 lg 3“ asendada ja lugeda õigeks „
MS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Määruskaebuse esitaja märgib, et Tartu Maakohus jättis tema taotluse rahuldamata juhindudes
lg-st 3, mis käsitleb riigi õigusabi andmist Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, kuid N. Lebedev taotles riigi õigusabi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pöördumiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtumäärus ei ole põhjendatud ja kohaldatud on ebaõiget sätet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse resolutiivosa täpsustada.
lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 3.1 Eelviidatud säte võimaldab kohtul teatud juhtudel jätta riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on N. Lebedev taotlenud riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. N. Lebedevi taotlusest ja määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja teadlik kellele, millisel alusel ja mis tähtaja jooksul tuleb nimetatud kaebus esitada. KrMS § 207 lg 1 annab kannatanule õiguse esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lg-s 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Nimetatud kaebus on vormivaba. Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga vastavalt KrMS § 193 lg-le 1, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Seega tuleb prokuratuurile kaebuse esitamisel üksnes põhistada kriminaalmenetluse alust, st esitada kuriteo asjaolud. Kohtukolleegium märgib, et tegemist ei ole õigusnormidel põhineva kaebusega, mis eeldaks juriidilisi teadmisi, vaid üksnes asjaolude selgitamisega, mis võimaldaks ringkonnaprokuratuuril ajendi pinnalt tuvastada kuriteotunnuste olemasolu. Seega on maakohus õigesti leidnud, et küllaldane on N. Lebedevi enda avaldus, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur kui kõrge juriidilise kvalifikatsiooniga asutus saaks kontrollida väidetava kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatust ja seaduslikkust. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et ringkonnaprokuratuur hindab esitatud asjaolusid ning kriminaalmenetlus alustatakse kuriteofakti suhtes, kui esineb kriminaalmenetluse alus. 3.2 Ülaltoodust lähtuvalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et riigi õigusabi andmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, ja N. Lebedev on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 4. Samas tuleb maakohtu määruse resolutiivosas teha täpsustus N. Lebedevi taotluse rahuldamata jätmise aluseks olnud
paragrahvi osas. Asja materjalide kohaselt on N. Lebedev taotlenud riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale (tl 1), mitte Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tiit Lõhmus Mati Kartau 2 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.