KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9088 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. detsembri 2012 määrus riigi õigusabi andmata jätmise kohta kriminaalasjas nr 1-10-9088 tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Pintšuki määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 7. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Pintšuki määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9088 mõisteti Andrei Pintšuk KrMS § 309 lg 2 alusel süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi õigeks ning tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 25 lg 1, 2 - § 113; § 114 p-de 1, 4 ja § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus A. Pintšukile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestati alates A. Pintšuki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.10.2009. 2. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 otsusega rahuldati A. Pintšuki ja tema kaitsja apellatsioonkaebused osaliselt ning tühistati Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsus osaliselt A. Pintšuki süüditunnistamises ja karistamises KarS §-de 25 lg 1, 2, 4 – 113 järgi (A. T kuriteepisood) ja A. Pintšuki süüditunnistamises KarS § 114 p 4 järgi (R. G kuriteoepisood). Ringkonnakohus mõistis A. Pintšuki süüdistuses KarS §-de 25 lg 1,2,4 – 113 ja § 114 p 4 järgi õigeks ning tunnistas A. Pintšuki süüdi KarS § 121 järgi, karistades teda 3-aastase vangistusega, jättes talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse muutmata. 3. Riigikohus jättis 03.08.2012 määrusega A. Pintšuki kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kassatsiooni menetlusse võtmata ja Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsus jõustus Riigikohtu määruse tegemisest. 4. 27.08.2012 esitas A. Pintšuk Tartu Maakohtule taotluse advokaadi saamiseks, et pöörduda Euroopa kohtusse. 5. 01.10.2012 määrusega jättis kohus A. Pintšuki taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ja andis tähtaja korrektse riigi õigusabi taotluse esitamiseks. 6. Kohtule saadetud taotluses riigi õigusabi saamiseks soovib A. Pintšuk tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis ja õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (edaspidi EIK). A. Pintšuk leiab, et tema süüdimõistmisel rikuti oluliselt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni sätteid, millised laienevad täitmiseks ka Eesti kriminaalmenetlusprotsessis. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on asja läbivaatamine teistmise korras Eesti Vabariigis kui EIK tuvastab selle rikkumise. Taotlusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et A. Pintšukil puudub nii sissetulek kui ka vara. 7. 07.12.2012 jättis Tartu Maakohus A. Pintšuki taotluse riigi õigusabi saamiseks EIK-sse pöördumiseks rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu 8. Maakohus märkis, et A. Pintšuk on riigi õigusabi saama õigustatud isikuks RÕS § 6 lg 1 mõtte kohaselt. RÕS § 37 lg 1 kohaldamise eelduseks on muuhulgas vajalik, et väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik ning kaebuse aluseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumine. Kuna A. Pintšuk on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu poolt, siis on ka väidetava rikkumise toimepanija eeldus RÕS § 37 lg 1 kohaselt täidetud. Samas asus kohus seisuskohale, et kavandatavas menetluses osalemine ei oleks edukas ja leidis, et A. Pintšuki taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 8.1 RÕS § 37 lg 3 kohaselt maakohus keeldub käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Nimetatud konventsiooni artikli 34 kohaselt võib kohus vastu võtta avaldusi igalt isikult, valitsusväliselt organisatsioonilt ja isikute grupilt, kes väidavad, et nad on käesolevas konventsioonis ja selle juurde kuuluvates protokollides sätestatud õiguste rikkumise ohvriks ühe Kõrge Lepinguosalise poolt. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 sätestab kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid, mille punkti 3 kohaselt kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. A. Pintšuk on toonud oma riigi õigusabi taotluses välja, et kohus on tema õigusi rikkunud järgnevalt: kohtuliku menetluse käigus ei võetud arvesse tunnistajate ütlusi, kes kõnelesid tema kasuks; ei antud võimalust üle kuulata tunnistajat, kelle ütlusi kohtus tema süüdimõistmisel kasutati; võeti arvesse tunnistaja ütlused, kes andis need narkojoobes olles; kuriteo motiiv ei olnud välja selgitatud, aga inimene, kellel oli motiiv tapmiseks, muudeti tunnistajaks; ei võetud 2 arvesse tema ütlusi, kuigi alus kahtluseks nende tõepärasuse osas puudus; motiveeritud kohtuotsuses olid tunnistajate ütlused moonutatud; ei võetud arvesse kannatanu ütlusi; üldiselt rikkumisi oli palju. Sealjuures on A. Pintšuk jätnud oma taotluses näitamata, millise konkreetse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on Eesti riik avaldaja suhtes toime pannud. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 35 lg 1 alusel võib kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Konventsiooni art 34 alusel võib kohus vastu võtta kaebusi igalt üksikisikult, vabaühenduselt ja isikurühmalt, kes väidavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollides sätestatud õiguste konventsiooniosalise poolt toimepandud rikkumise ohvriks. Konventsiooniosalised ei või mitte mingil viisil takistada selle õiguse tõhusat kasutamist. Konventsiooni § 35 lg 2 järgi kohus ei aruta ühtegi art 34 kohaselt esitatud kaebust, mis:
- a)on anonüümne või
- b)on sisuliselt sama juba kohtu poolt arutatuga või on juba esitatud arutamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamismenetluse raames ega sisalda uut asjassepuutuvat teavet. Konventsiooni art 35 lg 3 järgi kohus tunnistab vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui:
- a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
- b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist; sellel alusel ei või jätta läbi vaatamata ühtki asja, mida riigisisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud. Art 35 lg 4 kohaselt kohus jätab läbi vaatamata kaebuse, mida ta peab käesoleva artikli järgi vastuvõetamatuks. Kohus võib seda teha igas menetlusjärgus. Seejuures piisab eelnimetatud kolmest kriteeriumist ka ainult ühe esinemisest, et kaebus osutuks Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitamiseks mittevastuvõetavaks ning ammendatuse nõude täitmiseks ei piisa ainult sellest, et avalduse esitaja on läbinud kõik sisseriiklikud (kohtu)instantsid. Tähtis on, et ta nendes instantsides on tõstatanud sisuliselt ka need asjaolud (kaebused), mis on aluseks tema kaebusele Euroopa Inimõiguste Kohtu ees. 8.2 Kohus leidis, et taotleja ei ole käesoleval juhul viidanud mitte ühelegi tema inimõiguste ja/või põhivabaduste rikkumisele, mis viis ebaõige lahendi tegemisele. Taotleja on välja toonud vaid selle, et kohus ei ole hinnanud tõendeid õigesti. Sellise väidetava rikkumise puhul ei ole aga tegemist inimõiguste ja/või põhivabaduste rikkumisega konventsiooni mõistes, st millega on isiku õigusi Eesti riigi poolt rikutud. Seega on A. Pintšuki väited selle kohta, et tema õigusi on rikutud, paljasõnalised ning neist ei nähtu otseselt viiteid rikkumistele kriminaalasjas 1-109088. Kohus saab läbi vaadata ainult neid kaebusi, mis puudutavad konventsioonis ja protokollides garanteeritud õigusi ja vabadusi, ning juhul, kui kaebajal on selles osas põhjendatud kaebus. EIK ei ole seetõttu nn „neljas aste“ siseriiklikule kohtusüsteemile, vaid EIK tagab eelkõige ausat ning õiglast kohtumenetlust, mis ei rikuks menetlusosaliste inimõigusi ja põhivabadusi. See tähendab, et A. Pintšukil ei ole tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsusega mittenõustumisel kaebeõigust EIK-sse pöördumiseks tõendite ümberhindamiseks ja siseriikliku materiaalõiguse järgimise tuvastamiseks, kuna nimetatud küsimused ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevuses. 8.3 Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et EIK ei võta A. Pintšuki kaebust menetlusse, kuna kaebus on põhjendamatu. A. Pintšuk on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 otsusega muudeti osaliselt Tartu Maakohtu otsust. Riigikohus jättis 03.08.2012 määrusega A. Pintšuki kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata. 3 Seega on kriminaalasi läbinud kolme kohtuinstantsi seisukoha, mille kohaselt on süüdimõistetu toime pannud temale süükspandavad kuriteod. Kriminaalasjas on süüdimõistmisel lähtutud tõenditest ning menetluslikku korda rikutud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et A. Pintšuki poolt viidatud võimaliku rikkumise välistab kolmeastmelise kohtuinstantsi poolt kriminaalasja läbimine, kus iga kõrgem kohtuaste sisuliselt kontrollib alama astme kohtu poolseid võimalikke rikkumisi, sh menetluslikke kui ka materiaalõiguslikke. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu 9. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võimaldada talle riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised. 9.1 Taotluse vaatas läbi kohtunik, kes mõistis kaebaja süüdi esimese astme kohtus ning tal on seega põhjendatud huvi keelduda riigi õigusabi andmisest EIK-sse pöördumiseks. Lisaks vaadati riigi õigusabi taotlus läbi sama kriminaalasja raames. 9.2 Kohus leidis, et nii majanduslikust kui ka õiguslikust seisukohast on määruskaebuse esitajal õigus pöörduda EIK-sse, samas leidis, et EIK ei võtaks kaebust menetlusse, mis on mõistetamatu. Vaadates viimase aja EIK praktikat, on paljud asjad menetlusse võetud ja EIK arutab Eesti vastu esitatud kriminaalasju. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning A. Pintšuki määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 10.1 A. Pintšuk ei ole rahul, et vaatamata sellele, et ta nii majanduslikust kui õiguslikust seisukohast kvalifitseerub riigi õigusabi saama õigustatud isikuks, ei ole talle seda ometi võimaldatud. Ringkonnakohus selgitab, et lisaks RÕS § 37 lg 1 ja § 6 lg 1 sätestatud formaalsetele nõuetele, mille alusel Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-is ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-sse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik, peab kohus hindama ka menetluses osalemise perspektiivikust. RÕS § 37 lg 3 sätestab, et maakohus keeldub käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 35 lõike 3 kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. Maakohus on õigesti osundanud, et taotleja ei ole käesoleval juhul viidanud mitte ühelegi tema inimõiguste ja/või põhivabaduste rikkumisele, mis viis ebaõige lahendi tegemisele. Taotleja on välja toonud vaid selle, et kohus ei ole hinnanud tõendeid õigesti. Ringkonnakohus, hinnates RÕS § 37 lg 3 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 35 järgi riigi õigusabi andmise põhjendatust, nõustub maakohtu seisukohaga, et A. Pintšukil ei ole tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsusega mittenõustumisel kaebeõigust EIK-sse pöördumiseks tõendite ümberhindamiseks ja siseriikliku materiaalõiguse järgimise tuvastamiseks, kuna nimetatud küsimused ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevuses. 4 Maakohus on õigesti märkinud, et EIK saab läbi vaadata ainult neid kaebusi, mis puudutavad konventsioonis ja protokollides garanteeritud õigusi ja vabadusi, ning juhul, kui kaebajal on selles osas põhjendatud kaebus. Maakohus on õigustatult juhtinud tähelepanu sellelegi, et kuivõrd A. Pintšuki kohtuasi on läbinud kõik kolm kohtuinstantsi, kus iga kõrgem kohtuaste kontrollib sisuliselt ka alamate astmete kohtute materiaal- ja menetlusõiguste võimalikke rikkumisi, välistab korduv kohtulik kontroll ka A. Pintšuki poolt taotluses esitatud võimaliku rikkumise esinemise. 10.2 Kaebuse esitaja väide määruse teinud kohtuniku kallutatuse kohta ebaobjektiivsusele põhjendusel, et sama kohtunik, kes tegi tema suhtes süüdimõistava otsuse, on keeldunud andmast riigi õigusabi, ei ole asjakohane. Kohtunik on lähtunud kaebuse esitaja taotluse lahendamisel seadustes sätestatust, mis ei võimalda teistsuguse otsustuse tegemist ning seda ei muuda asjaolu, et sama kohtunik on teinud eelnevalt kaebuse esitaja suhtes samas kriminaalasjas süüdimõistva otsuse. 11. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Pintšuki taotlus riigi õigusabi määramiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ei ole põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja A. Pintšuki määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas