3-10-1380/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2010, Tartu Haldusasja number 3-10-1380 Haldusasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingu (25.05.2010 pikaajalisele kokkusaamisele mittelubamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuni 2010 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vjatšeslav Julini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
3. juuni 2010 määrus ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
4. 28.05.2010 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetava Vjatšeslav Julini kaebus, mille kohaselt esitas V. Julin 19.04.2010 Tartu Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ja vangla määras kokkusaamise ajaks 25.05.
5. 03.05.2010 algatati V. Julini suhtes distsiplinaarmenetlus ning 14.05.2010 käskkirjadega nr 1-4/686 ja 1-4/687 karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega. 19.05.2010 pöörati karistus täitmisele ja V. Julin paigutati kartserisse. V. Julin leiab, et vangla jättis ta ilma pikaajalisest kokkusaamisest õigusvastaselt, paigutades ta kartserisse ajaks, mil oli määratud pikaajaline kokkusaamine. Kartserikaristus määrati 14.05.2010, aga alles 19.05.2010 paigutati kaebaja kartserisse. Kui vanglal oli võimalik karistuse täideviimist alustada alles 19.05.2010, oleks vangla võinud karistuse algusega oodata ka kuni 26.05.2010, et kaebajal oleks olnud võimalik pikaajalisel kokkusaamisel ära käia. Kaebuses kirjeldab V. Julin põhjalikult ka seda, kuidas vangla administratsioon kallutas teda 04.02.2010 kirjutama kaebustest loobumiste avaldusi halduskohtusse, ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Peale 15.04.2010 juhtumit ametnikuga hakkas kaebaja taas kaebusi kirjutama, mille tulemuseks oligi tahtlik kokkusaamise piiramine. V. Julin palub kohtul tunnistada õigusvastaseks 25.05.2010 toimuma pidanud kokkusaamisele mittelubamine. Põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et taolised toimingud kaebaja suhtes enam ei korduks, samuti moraalse kompensatsiooni nõudmine tekitatud kahju eest.
6. Tartu Halduskohus tagastas
7. juuni 2010 määrusega V. Julini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest vangla kohustust lükata distsiplinaarkaristuse täitmine edasi seniks, kuni kinnipeetav on realiseerinud varasemalt määratud pikaajalise kokkusaamise õiguse. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise aeg on vangla diskretsiooniotsus ja seadusega on reguleeritud tähtaeg, mille möödudes distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele pöörata. Kaebajale 14.05.2010 käskkirjadega nr 1-4/686 ja 1-4/687 määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega 19.05.2010 ei saanud vangla rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vanglal oli õigus pöörata karistus täitmisele vanglale sobival ajal, arvestades vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 65 lg-s 6 sätestatud piirangut. Kaebaja väide, et vangla jättis ta ilma pikaajalisest kokkusaamisest õigusvastaselt, paigutades ta kartserisse ajaks, mil oli määratud pikaajaline kokkusaamine, on otsitud põhjus kaebuse esitamiseks. Kaebaja on kaebuses ise väitnud, et peale 15.04.2010 intsidenti vangla ametnikuga hakkas ta jälle õiguskaitseorganitele kaebusi kirjutama. Kaebaja põhjendatud huvi ei saa seisneda ei preventiivses huvis ega huvis hilisema kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse puhul on põhjendatud huvi olemas üksnes olukorras, mil on reaalne ja tõsiseltvõetav oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus võib suure tõenäosusega korduda ning et selline tegevus rikuks kaebaja õigusi. Antud juhul puudub oht tulevikus selliseks õigusvastaseks tegevuseks, mille peaks käesoleva tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ära hoidma. Tuvastamiskaebuse võimalik rahuldamine ei annaks kaebajale reaalset eelist oma õiguste edasisel teostamisel. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda vaid kindlatel alustel, mis on loetletud riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-s
8. Kaebaja ei ole välja toonud neid asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning vaidlusaluse toiminguga tekitatud väidetava mittevaralise kahju hüvitamine on vähetõenäoline. Hilisema hüvitamiskaebuse eduperspektiiv on kaheldav. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
10. juuni 2010 määruse ja teha uue määruse, millega määruskaebus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on isiku poolt karistuse kandmisega kuriteo toimepanemise eest tema suhtes kohaldatud õiguste ja vabaduste piirangud, mis ei anna õigust sekkuda isiku põhiõigustesse rohkem, kui see otseselt VangS § 4 lg-st 2 tuleneb. Vangla direktori poolt pikaajalise kokkusaamise määramine on samuti haldusmenetlus, sest kaebaja sellekohane taotlus rahuldati 19.04.
11. 20.04.2010 sai kaebaja teada, et kokkusaamine on määratud 25.05.
12. Kaebajale määrati kokkusaamine enne distsiplinaarmenetlusest teavitamist ja enne kartserisse paigutamist. Vaidega on õigus vaidlustada ainult haldusakti, milleks on direktori 2 käskkiri karistamise kohta. Seega ei olnud vanglal õigust enne vaideotsuse tegemist kaebajat kartserisse paigutada. Vanglal puudub seaduslik akt, millega kokkusaamine annulleeriti, mis määraks kaebaja õiguse piiramise seaduslikkuse. Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 60 lg 1 määrab, et õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, kuid sellisest aktist ei ole kaebajat teavitatud ega sellist akti tutvustatud. Vangla administratsioon on kohustatud järgima põhiseaduse §-i 14, HMS § 3 lg-t 2, § 4 lg-t 2, § 5 lg-t 2, kuid on nendest normidest kõrvale astunud. Halduskohus mõistis valesti kaebuse sisu. 04.02.2010 kallutati kaebajat Tartu Vanglas läbi šantaaži ja ähvarduste, manipuleerides kriminaalasjaga, keelduma kõigist kohtus olevatest kaebustest. Kaebaja kartis pikka aega kohtusse kirjutada, aga ametnikud rikkusid intensiivselt õigusi, mis panigi kaebaja uuesti vangla rikkumisi vaidlustama. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Vastustaja Tartu Vangla leiab, et V. Julini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt puudub V. Julinil põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna ta ei ole ära näidanud, kuidas saab preventiivne huvi tagada, et selline tegevus ei korduks ning rikuks tema õigusi, kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe ette vanglale kohustust lükata kinnipeetava kartserikaristust edasi põhjusel, et ta saaks realiseerida oma pikaajalise kokkusaamise õigust. Arvestades, et mittevaralise kahju hüvitamine saab kõne alla tulla ainult RVastS § 9 lg-s 1 ammendavalt loetletud tagajärgede esinemisel, siis on õige halduskohtu järeldus, et asjaolusid arvestades on ka hilisem hüvitamiskaebuse eduperspektiiv kaheldav ja selle rahuldamine vähetõenäoline, mistõttu on see kaebus perspektiivitu. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Alusetu on V. Julini süüdistus, et halduskohus ei ole tema kaebust mõistnud ning arvamus, et tema kaebus on väljamõeldis. Halduskohus sai V. Julini kaebusest õigesti aru ega ole seda vääriti mõistnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
15. juuni 2010 määrus tuleb tühistada ja V. Julini määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab haldusasja Tartu Halduskohtul asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu halduskolleegium on oma
16. juuni
17. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 ja 21.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-10 märkinud, et kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kolleegium rõhutas, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. 3 Antud juhul ei saa nõustuda halduskohtuga, et puudub tõsiseltvõetav oht, et kaebaja õigusi rikkuv tegevus võib korduda. Ei saa välistada asjaolu, et kaebus aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ka kaebaja hilisem hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Antud juhul on pikaajalisele kokkusaamisele mittelubamisega riivatud kaebaja õigust eraelule. Seega on tegemist RVastS § 9 lg-s 1 toodud eraelu puutumatuse rikkumisega, mille eest on kaebajal õigus nõuda kaebuse rahuldamisel mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei pea praegusel momendil vajalikuks anda oma seisukohta selles osas, kas kahju hüvitamise taotlus on ka põhjendatud. Nendel asjaoludel kuulub määruskaebus rahuldamisele. Einar Vene Ivo Pilving 4 Agu Timmi