KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2013 Tartu Kriminaalasja number 1-13-2467 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Liina

§-st 390 tühistada Viru Maakohtu 14. märtsi 2013 vahistamismäärus, rahuldada kahtlustatav Natalja Gavronika määruskaebus ja vabastada Natalja Gavronika, sünd. 03.01.1988, viivitamatult vahi alt. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. N. Gavronikat kahtlustatakse KarS § 255 lg 1 järgi selles, et tema, ajavahemikul 2011 jaanuarist kuni 2012 novembrini kuulus kolmest ja enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse koosseisu, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele (salakaubavedu ja narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) ning mida juhtisid Waldemar Tews, Vjatšeslav Slukum, Anatoli Pokrovski ja teised tuvastamata isikud, seejuures N. Gavronika roll seisnes narkokullerite saatmises, legaalse kattevarju loomises ning neile lennupiletite ostmise, side ja informatsiooni tagamises. Peale selle kahtlustatakse N. Gavronikat KarS § 392 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi salakaubaveo ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemises. Kahtlustuse kohaselt N. Gavronika, kuuludes kuritegelikku ühendusse W. Tewsi, V. Slukumi, A. Pokrovski ja teiste tuvastamata isikute juhtimisel, tegutsedes eelneval kokkuleppel nendega ja grupis koos Juri Tšernavski, Juris Fedorovsi ja Raivis Freibergsiga, rahalise tasu saamise eesmärgil ajavahemikul 10.–24.11.2011 osales vahetult narkootilise aine – suures koguses vedela kokaiini – mitte vähem kui 2130 grammi (vastavalt Hollandi kohtuinstituudi 15.12.2011 narkootilise aine ekspertiisi aktile 2011.11.30.020 PL 27RR/11-086829 kokaiini protsendilise sisaldusega mitte vähem kui 72%) omandamises, edasiandmises, vahendamises Arubal, veos ja ebaseaduslikus toimetamises Kariibi saarte territooriumilt Euroopa Liidu territooriumile – Tallinna linna, Eesti Vabariiki, peale antud narkootilise aine pakkimist preservatiividesse ja allaneelamise teel narkokullerite J. Tšernavski ja R. Freibergsi kehadesse ja järgneva toimetamisega lennureisidel ВТ617 ja KLM 767, 10.-11.11.2001 marsruudil Riia-Amsterdam-Aruba, 13.-14.11.2011 marsruudil TallinnAmsterdam-Aruuba, lennureisidega KLM765 ja OV174, 17.-18.11.2011 marsruudil ArubaAmsterdam-Tallinn ja lennureisidega ВТ618 ja ВТ361, 24.11.2011 marsruudil ArubaAmsterdam-Riia-Tallinn. N. Gavronika roll antud kuritegude toimepanemises seisnes lennupiletite tellimises, broneerimises ja väljaostmises enda ja narkokulleri J. Tšernavski jaoks, nimetatud isikuga koos Aruba saarele ja tagasi Euroopa Liitu lendamises, ühenduse hoidmises ning kontaktide ja narkootilise aine edastamises narkokullerite J. Tšernavski ja R. Freibergsi ning narkootilise aine vahendajate J. Fedorovsi ja W. Tewsi vahel, narkokulleri J. Tšernavski tegeliku Kariibi saartele sõidu eesmärgi ja iseloomu varjamiseks välimise kattevarju loomises puhkajatena, tema kuritegeliku tegevuse varjamise ja õiguskaitseorganite segadusse ajamise eesmärgil.
2. Viru Maakohus rahuldas prokuröri taotluse N. Gavronika vahistamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohus leidis, et kriminaalasja materjalid, isikute ülekuulamiste protokollid, jälitustoimingu protokoll, narkootilise aine ekspertiisiakt ja EKEI vastus, Deniss Jerkovi ütluste deponeerimise protokoll, äratundmiseks esitamise protokoll, Air Balticu vastused, õigusabipalve raames Hollandist saadud vastus kinnitavad N. Gavronikale esitatud kahtlustust KarS § 184 lg 2 p 1, § 255 lg 1 järgi. 3.
4. Maakohtu määruse kohaselt on taotlusest nähtuvalt N. Gavronika Läti kodanik, kes teenib raha narkootikumide käitlemisega. Maakohtu hinnangul on olemas äärmiselt kõrge oht, et vahistamata jätmisel N. Gavronika, olles isikuks, kes ei viibi alaliselt Eestis, hakkab võimaliku pikaajalise 3-15 aastase vangistuse hirmus kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest. Menetluse käigus kogutud tõendid osundavad, et N. Gavronika kuulus kuritegelikku ühendusse, mis tegeles suurtes kogustes kokaiini veoga Lõuna-Ameerikast Eestisse ning teistesse EL riikidesse, edasise salakaubaveoga Venemaale ning seal narkootilise aine realiseerimisega. Samuti kinnitavad tõendid seda, et antud kuritegelik ühendus omab laialdasi rahvusvahelisi kuritegelikke sidemeid mitmetes riikides ning käitleb kokaiini erinevatel kontinentidel. Maakohus märkis, et lähtudes eeltoodust puudub kohtul veendumus, et kahtlustatav hoiduks vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemisest. Maakohtu hinnangul ei ole kahtlustatav, hoolimata eelnevatest kriminaalkaristustest, oma käitumisest järeldusi teinud, mistõttu on ainult eelvangistuse tingimused need, mis välistaksid N. Gavronika poolt uute kuritegude toimepanemise. Taotluses toodud asjaolud viitavad, et kahtlustatav on jätkuvalt kuritegelikult aktiivne, mis omakorda viitab reaalsele ohule, et kahtlustatav võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul on põhjendatud kahtlus, et N. Gavronika vahistamata jätmine võib tuua kaasa ka tema poolt uute narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise EL riikides kriminaalse tulu teenimise eesmärgil ning tahtliku kõrvalehoidumise Eestis toimuvast kriminaalmenetlusest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5. N. Gavronika taotleb maakohtu vahistamismääruse tühistamist ja enda vahi alt vabastamist ning vahistamise asemel elukohast lahkumise keelu kohaldamist. 4.
6. Määruskaebuse kohaselt põhineb N. Gavronikale esitatud kahtlustus lennupiletite ostmises tema ja J. Tšernavski jaoks, viimasega Aruba saarele ja tagasi ELi lendamises. N. Gavronika 2 märgib, et ei eita piletite broneerimist ja väljaostmist ega ühiseid sõite J. Tšernavskiga ning on andnud selle kohta detailseid ütlusi, kuid ei teadnud nende lendude tõelisest eesmärgist. Määruskaebuse kohaselt oli N. Gavronikal lühiajaline suhe W. Tewsiga ning ta suhtles mõnda aega viimase tuttavatega, aga ei teadnud nende kuritegelikust tegevusest. Teda kasutati ära ilma tema teadmata teiste kahtlustatavate poolt, tema ise narkootikume ei omandanud ega vedanud ega teadnud ka kuritegeliku ühenduse olemasolust. Seega on kahtlustus esitatud põhjendamatult. 4.
7. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus vahistamisaluseid piisavalt põhjendanud ning maakohtu järeldused ei vasta tegelikkusele. Määruskaebuse kohaselt esitati N. Gavronikale kahtlustus narkootikumide salakaubaveole kaasaaitamises ning kuna kaasaitaja suhtes on võimalik karistuse kergendamine, ei ole alust arvata, et karistuse hirmus hakkaks ta kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Kahtlustatav märgib, et teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, aastal 2010 sai ta bakalaureuse kraadi Läti Ülikoolis finantsjuhtimises, pärast ülikooli lõpetamise töötas firmas SIA „BOJA“ ning aastatel 2012-2013 töötas oma erialal NVA riigi tööhõive agentuuris. Määruskaebuse kohaselt teenis N. Gavronika head palka ja elas koos mõlema vanemaga, kellel oli stabiilne ja hea sissetulek, lisaks oli ta vabaabielus. Seega on tema pere materiaalselt hästi kindlustatud ning ta ei ole teeninud raha narkootikumide ebaseadusliku käitlemise teel. Tema perel on ka piisavalt rahalisis vahendeid, et üürida elamispinda Eestis kriminaalmenetluse ajaks. N. Gavronika märgib, et põeb suhkruhaigust ja teisi haigusi, mida tõendavad määruskaebusele lisatud dokumendid. Kahtlustatava hinnangul ei ole maakohus ka õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemise ohtu põhjendanud. N. Gavronika juhib tähelepanu sellele, et kahtlustuse kohaselt 10.-24.11.2011 toimepandud kuritegudest on möödas juba 1 aasta ja 7 kuud ning ta ei ole selle aja jooksul õigusrikkumisi toime pannud. Seega vahistamisalused puuduvad, ta ei hakkaks kuritegusid toime panema, kriminaalmenetlust takistama ega kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Prokuröri seisukoht määruskaebuse osas Prokurör leiab, et kaebuses märgitu kahtlustuse tõendamatuse suhtes ei ole paikapidav. Maakohus on oma määruses toonud välja tõendid, millised kahtlustatava süüd kinnitavad ning kaebaja väited selles, et ta oli vaid tavaline reisikaaslane, on asjas kogutud tõenditega ümber lükatud. N. Gavronikale on esitatud kahtlustus kuritegelikku ühendusse kuulumises. Oma olemuselt ongi kuritegelikule ühendusele omane osade jaotumine ühenduse liikmete vahel selliselt, et igaüks täidab kindlat rolli. N. Gavronika ülesandeks oli käeoleval juhul narkokullerite saatmine, legaalse kattevarju loomine ning teistele ühendusse kuuluvatele isikutele lennupiletite ostmine, side ja informatsiooni tagamine. Maakohus on N. Gavronika vahistanud põhjendusega, et esinevad mõlemad KarS § 127 sätestatud alused – tema puhul on arvestatav nii menetlusest kõrvalehoidumise kui ka uute kuritegude toimepanemise oht. Kohus on oma otsustust motiveerinud ja prokurör nõustub kohtu seisukohtadega. Kahtlustatav on Läti kodanik. Eesti Vabariigiga ei ole ta seotud ei perekondlike ega ka tööalaste sidemetega. Võttes arvesse ühelt poolt kahtlustuse raskust ja võimalikku ees ootavat pikka karistusaega, teisalt jälle kahtlustuses toodud ühenduse tegevuse mastaape (LõunaAmeerika, EL riigid, Venemaa), esineb äärmiselt suur tõenäosus, et Eestist lahkudes ei ole N. Gavronika enam leitav, võib asuda varjama oma asukohta ja kutsetele ei reageeri ning võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Tema ilmumist menetlustoimingutele ei saa tagada ühegi teise mõjutusvahendiga peale vahistamise. Elukohast lahkumise keelu kohaldamine ei ole sellistel asjaoludel põhjendatud. Eeltoodu alusel prokurör palub jätta Viru Maakohtu määrus N. Gavronika vahistamises muutmata. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja N. Gavronika vahi alt vabastada. Ringkonnakohtu hinnangul on kahtlustus N. Gavronikale küll esitatud põhjendatult, kuid kahtlustatava vahistamiseks puuduvad

§-st 130 lg 2 tulenevad alused.

§ 130

lg 2 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Ringkonnakohus ei otsusta vahistamistaotluse lahendamisel süü küsimust. See, kas kahtlustatav on kuriteo toime pannud või mitte, selgub menetluse kestel. Esmalt on vaja tuvastada põhjendatud kuriteokahtlus, seejärel vahistamisaluste esinemine. Vahistamismäärusest peab üheselt nähtuma, et kohus on lugenud tuvastatuks nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vähemalt ühe vahistamisaluse olemasolu. Seejuures ei piisa üksnes konstateeringust, et kahtlustatav võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid või hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, vaid kohtul tuleb tugineda sellist kahtlust kinnitavale teabele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vahistamismäärus tuleb tühistada, sest selles ei ole toodud selliseid põhjendusi, mis veenaks, et N. Gavronika on isik, kes vabaduses olles jätkab kuritegude toimepanemist ning võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda.

1. Ringkonnakohtu hinnangul annavad vahistamistaotluses viidatud tõendid alust kahtlustada N. Gavronikat narkootikumide käitlemises. Maakohus ei ole aga kahtlustust kinnitavaid tõendid piisavalt analüüsinud ja on piirdunud vaid tõendite loetelu esitamisega, mistõttu tuvastab ringkonnakohus kahtlustuse põhjendatuse alljärgnevalt iseseisvalt. Air Balticu poolt esitatud info ja N. Gavronika enda ütluste kohaselt ostis N. Gavronika endale ja J. Tšernavskile lennupiletid ning lendas koos viimasega novembris 2011 Arubale. Raha selleks sai ta 14.03.2013 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt W. Tewsilt. Deniss Jerkovi ütluste kohaselt tegeles W. Tews suures koguses kokaiini käitlemisega. Arubal viibis Air Balticult saadud info kohaselt ka R. Freibergs, kes 18.11.2011 Arubalt Hollandisse lendamise järel allaneelatud kokaiinipakkidega lennujaamas kinni peeti ja Hollandist õigusabipalve raames saadud vastuse kohaselt ka süüdi mõisteti. J. Tšernavski omakorda peeti kinni pärast teistkordset Aruba-Dominikaani reisi veebruaris-märtsis 2012, kuna ka tema tõi vaatlusprotokollide, narkootilise aine ekspertiisi akti ja tolliläbivaatuse akti kohaselt narkokullerina Eestisse kokaiini. Jälitusprotokollidest ja Air Balticust saadud infost järeldub, et J. Tšernavski viibis mõlemal korral Arubal teiste isikute poolt korraldatud reisi raames, ise reisi eest maksmata. Kuna nii J. Tšernavski kui ka R. Freibergs tabati kokaiiniga pärast Aruba saarel käimist ning J. Tšernavski reisi eest maksis N. Gavronika ütluste kohaselt W. Tews, viitavad tõendid sellele, et W. Tewsi juhtimisel toimus grupis narkootikumide Arubalt teistesse riikidesse vedamine narkokullerite kaudu. N. Gavronika oli kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt enne Arubale sõitmist vaid paar kuud olnud W. Tewsi tuttav. Samas viimane rahastas tema ja J. Tšernavski sõitu ning N. Gavronika sõitis kohale koos temale võõra J. Tšernavskiga. Ringkonnakohtu hinnangul viitab narkokullerina kasutatud J. Tšernavskiga koos reisimine sellele, et N. Gavronika lõi mulje koos viimasega puhkajatena reisimisest, et narkootikumide käitlemist varjata. N. Gavronika on andnud ütlusi selle kohta, et ta J. Tšernavskiga Arubal ei suhelnud, kuna viimane läks temast eraldi hotelli juba esimesel päeval ja nad kohtusid vaid juhuslikult rannas. Samas on ta viidanud fotodele J. Tšernavskiga koos Arubal viibimisest. Ka W. Tewsi väidetava antiigipoe kohta Arubal N. Gavronika reisi kirjeldamisega seoses enam ütlusi ei anna, kuigi sõidu eesmärgiks oli väidetavalt nende kahe ühine antiigihuvi. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kolleegiumi hinnangul usutav, et N. Gavronika läks Aruba saartele antiigihuvist ning sealsest ulatuslikust grupis narkootikumide käitlemisest ja kullerite poolt allaneelamisest midagi ei teadnud. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad reisi korraldamise ja rahastamise asjaolud järeldada, et N. Gavronika vähemalt aitas kaas narkootikumide suures koguses käitlemisele, 4 mistõttu ei ole talle kahtlustus salakaubaveos ja narkootikumide käitlemises esitatud põhjendamatult. Samas lahendatakse N. Gavronika süüküsimus ja tegude kvalifikatsioon alles hilisema kohtumenetluse käigus ning seni kogutud tõendusteavet tuleb lugeda piisavaks vaid N. Gavronikale kahtlustuse esitamiseks.
2. Kuigi kolleegiumi hinnangul on praeguses menetlusstaadiumis piisavalt alust seostada N. Gavronikat kuritegeliku ühendusega, kes narkootikumide käitlemisega tegeles, ei ole vaid ühes episoodis novembris 2011 tema poolt kahtlustuse kohaselt antud panus narkokuriteos piisav selleks, et järeldada N. Gavronika poolt püsivat ja pikaajalist kuritegelikku ühendusse kuulumist. Kuna N. Gavronikat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, tema roll piirdus kahtlustuse kohaselt narkokullerile kattevarju loomises ning prokuröri poolt vahistamistaotluses avatud tõendusteave ei viita sellele, et kahtlustatav ise oleks kokaiini omandamises või hoidmises osalenud, ei ole alust arvata, et ta vabaduses narkokuritegude toimepanemist jätkaks. Ringkonnakohtu hinnangul on arusaamatu ja ekslik maakohtu viide sellele, et N. Gavronika ei ole varasematest kriminaalkaristustest järeldusi teinud ja taotluse andmed viitavad sellele, et N. Gavronika on kuritegelikult jätkuvalt aktiivne. Prokurör ei ole varasemale kriminaalkorras karistatusele ega jätkuvale kuritegelikule aktiivsusele oma vahistamistaotluses viidanud ning ka kriminaalasja toimikust vastavaid andmeid ei nähtu. Seega on maakohtu seisukohad N. Gavronika uute kuritegude toimepanemise ohu kohta alusetud.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud ka maakohtu järeldus, et N. Gavronika võib hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Kuigi N. Gavronika on Läti kodanik ja tal puuduvad sidemed Eestiga, ei ole tal varasemaid õigusrikkumisi ega probleeme menetleja kutsel ilmumata jätmisega olnud. Määruskaebuses esitatud andmed võimaldavad järeldada, et N. Gavronikal on kindel elukoht koos vanematega ja töökoht Riia linnas. Seega on tal oma elukohaga tugevad sidemed ja tema poolt vaid karistuse hirmus pakkumineku ohtu on ennatlik järeldada. Seega puudub kolleegiumi hinnangul olemasolevate andmete alusel N. Gavronika puhul nii uute kuritegude toimepanemise kui ka kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise risk ning tema suhtes on vajadusel menetleja äranägemisel koostöös Läti riigiga võimalik rakendada kergemaliigilisemaid tõkendeid. Juhul, kui N. Gavronika menetluse kestel peaks oma käitumise ja tegudega siiski andma alust arvata, et ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hakata hoiduma, on võimalik tema suhtes uue motiveeritud vahistamistaotluse koostamine ja hilisem vahi alla võtmine. Praegu kahtlustatava varasem elukäik ja käitumine kriminaalmenetluse kestel selleks alust ei anna.
4. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu vahistamismääruse, rahuldab määruskaebuse ja vabastab N. Gavronika vahi alt.

§ 131lg 5 kohaselt vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamata.

Seega kuulub N. Gavronika viivitamatult vahi alt vabastamisele. Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 Paavo Randma