Obsah (6)

§ 175§ 384§ 429§ 131§ 130§ 390

1-13-36 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2013 Tartu Kriminaalasja number 1-13-36 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Aarne Sarjas Kohtuistungi toim

§ 175

lg 1 p 4 alusel lugeda vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri kaitsjatasuna arvestatud summa 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Määruse peale võib

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega tunnistati lühimenetluse korras D. Serukhin süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, § 214 lg 2 p 1 ja 4, § 266 lg 1 ning § 200 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 2 aasta ja 8-kuulise vangistusega, mida ei pööratud täitmisele tingimusel, et D. Serukhin ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 4 sätestatud kontrollnõudeid. 1.
2. 16.07.2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna hooldusalune rikub kehtestatud kontrollnõudeid, s.o rikub registreerimiskohustust, ei ela kindlaksmääratud elukohas ning ta ei ole taotlenud luba elukohast lahkumiseks ja tema asukoht on teadmata. 1
3. D. Serukhin 26.07.2013 maakohtu istungile ei ilmunud ning kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande juurde, taotledes D. Serukhini vahistamist. 26.07.2013 määrusega kuulutas kohus D. Serukhini tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist.
4. D. Serukhini kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 26.07.2013 määruse tühistamist ja D. Serukhini vahi alt vabastamist. Määruskaebuse kohaselt ei olnud täidetud

§ 429lg 1 eeldused D.

Serukhini vahistamiseks. 3.

1. Ringkonnakohus oma 29.08.2013 määrusega tühistas maakohtu määruse osaliselt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu D. Serukhini vahistamise osas, kuna see toimus ilma prokuröri vastavasisulise taotluse ja menetlusest osavõtuta. Ringkonnakohus saatis D. Serukhini vahistamise küsimuse tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
2. 27.09.2013 kohtuistungile D. Serukhin ei ilmunud. Tapa Erikoolist teatati, et D. Serukhin on jätkuvalt omavoliline puuduja, kelle asukoht on teadmata. Erikooli andmetel viis ema N.K. D. Serukhini suvel Venemaale ja sealt nad ema sõnul Eestisse naasta ei kavatse. N. K lahutas abikaasast ja tema Eesti elamisluba lõppeb 05.10.
3. Seega pärast 05.10.2013 ei olegi temal ja D. Serukhinil võimalik enam Eestisse naasta. 4.
4. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil ettepaneku juurde kohaldada D. Serukhini suhtes tõkendina vahistamist. Prokurör taotles D. Serukhini suhtes tabamisel tõkendina vahistamise kohaldamist, kuna süüdimõistetu hoidub kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ja on piisav alus eeldada, et karistus pööratakse täitmisele. Kaitsja taotles vahistamist mitte kohaldada, kuna süüdimõistetut ei ole võimalik küsitleda. Vabaduse võtmisega seotud küsimused peab lahendatama süüdimõistetu osavõtul.
5. Viru maakohtu 27.09.2013 määrusega kohaldati D. Serukhini suhtes vahistamist.

§ 429

lg 1 p 1 sätestab, et täitmiskohtunik võib kriminaalhooldusametniku taotlusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et karistus pööratakse täitmisele. 5.

1. Maakohtule esitatud info põhjal on alust arvata, et D. Serukhin on lahkunud Eesti Vabariigist. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine D. Serukhiniga 25.06.2013, mil talle tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, mille ta allkirjastas. Selgitati kontrollnõuete ja kohustuste täitmist ning rikkumistega kaasnevaid tagajärgi ja erakorralise ettekande koostamise aluseid. Kriminaalhooldusametnik kohtus D. Serukhiniga vaid ühel korral. Kriminaalhoolduse standardite järgi peab kriminaalhooldusalune kohtuma esimesel kuul kuni hoolduskava allkirjastamiseni kriminaalhooldusametnikuga mitte harvem kui üks kord nädalas. Edaspidist kriminaalhooldust ei olnud võimalik teostada, kuna D. Serukhin lahkus 26.06.2013 omavoliliselt Tapa Erikoolist. 5.
2. Kohus oli seisukohal, et prokuröri taotlus D. Serukhini vahistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna kohtu hinnangul, olles teadlik tema suhtes tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest, selle sisust ning kohtuotsusest tulenevatest kohustustest ning kohustuste täitmise tähtaegadest, hoidub D. Serukhin kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Süüdimõistetu on rikkunud kehtestatud kontrollnõudeid ja tema asukoht on teadmata. Samuti on kohtul piisav alus eeldada, et karistus pööratakse täitmisele. 5.3.

§ 429

lg 3 kohaselt järgitakse süüdimõistetu vahistamisel

§-de 131–136 sätteid. Õiguslikuks aluseks D. Serukhini tagaselja vahistamiseks on

§ 131

lg 4, mis sätestab, et tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt 2 ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamata. Määruskaebuses esitatud põhjendused

1. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Serukhini kaitsja, kes taotleb maakohtu
2. 09.2013 vahistamismääruse tühistamist täies ulatuses ning leiab, et puudub alus D. Serukhini vahistamiseks. Süüdimõistetu vahistamiseks peab käesolevas asjas tuvastama kolm asjaolu: isik on süüdi mõistetud kuriteos; isik hoidub või võib kõrvale hoiduda kohtuotsuse täitmisest; on täidetud üks

§ 429lg 1 nimetatud alustest.

6.1. Maakohus tuvastas, et D. Serukhin hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Kohus märkis põhjendustena, et isik ei ilmunud kohtuistungile, on lahkunud Eesti Vabariigist ning ei täida kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et lohustuste mittetäitmine, mh isiku mitteviibimine talle määratud asukohas (Tapa erikool) ja isiku mitteilmumine registreerimistele kriminaalhooldaja juurde ei pruugi olla põhjustatud tingimata soovist hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Elu on mitmekesine ja praktikas on esinenud piisavalt juhtumeid, kus isikul on olnud objektiivne ja mõistetav põhjus toimingule mitteilmumiseks. Praegusel juhul ei ole alates 05.10.2013 D. Serukhinil ja tema emal enam seaduslikku alust Eesti Vabariiki sisenemiseks tulenevalt elamisloa lõppemisest, mis muudab naasemise võimatuks. Kaitsja hinnangul tuleneb eeltoodud asjaolude pinnalt, et D. Serukhin ei saagi täita kohtuotsust, kuivõrd tema ema viis ta Eesti Vabariigist välja. Alaealine isik on täiel määral sõltuvuses oma vanemast ning tulenevalt traditsioonidest ja perekonnaseaduse §-st 113 on laps kohustatud alluma oma vanemate korraldustele. Kaitsjale teadaolevalt ei saagi alaealine isik ületada ilma täisealise saatjata VeneEesti ajutist kontrolljoont. Seega ei saa kaitsja hinnagul kindlasti öelda, et D. Serukhini puhul oleks esinenud tahtlus hoida kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Eeltoodu pinnalt on tõenäoline, et isikul võis olla põhjus, mis põhjendab kohustuste mittetäitmist ja seega muudab selle vabandatavaks. Isegi kui see põhjus siiski ei olnud mõjuv formaalses mõttes, võis see ikkagi olla elulisi asjaolusid arvesse võttes mõistetav ning võib seega tuua enesega kaasa kohtu leebema suhtumise isikupoolsesse rikkumisse. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele 3-1-1-61-13, kus on leitud, et kohus peab hindama, kas isiku põhjus kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmiseks oli mõjuv või mitte. Võttes veel arvesse, et D. Serukhin on alustanud talle 23.05.2013 kohtuotsusega määratud kohustuste täitmist, ilmudes õigeaegselt kohale 25.06.2013 kriminaalhooldaja juures toimunud registreerimisele, leiab kaitsja, et kõnealuses kohtumääruses ei ole tuvastatud isiku tahtlust hoiduda kõrvale talle mõistetud kohtuotsuse täitmisest. Samas esinevad kaitsja hinnangul asjaolud, milliste pinnalt võib järeldada, et kohustuste mittetäitmine oli isikule tema ema poolt peale surutud käitumine. 6.2 Maakohtu määruses leitakse, et kohtul on piisav alus eeldada, et karistus pööratakse täitmisele. D. Serukhinile mõisteti Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata. Tulenevalt

§ 130

lg 5 mõttest saab süüdimõistetu vahistamise eesmärgiks olla üksnes soov tagada talle mõistetud vangistuse täitmine. Väga oluline on siinkohal seega küsimus sellest, et kas ja kuivõrd suurel määral on põhjust arvata, et isikule tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. 23.05.2013 kohtuotsusega D. Serukhinile mõistetud karistus oli tema esimene karistus – isikut ei olnud enne seda karistatud ei väärteo- ega ka kriminaalkorras. Lisaks eelnevale oli D. Serukhini näol tegemist alaealise isikuga, kes pani talle omistatud süüteod toime koos kaaslastega. Määruskaebuses viidatakse Riigikohtu otsusele 3-1-1-14-06, milles märgitakse, et eriti tähelepanelikult tuleb suhtuda karistuse mõistmisse alaealistele ning eriti põhjalikult tuleb motiveerida alaealise vangistusega karistamist. Kui kohus peaks siiski leidma, et isiku karistamine vangistusega on põhjendatud, peaks kaaluma selle mõistmist tingimisi. Viidatud 3 lahendis rõhutas Riigikohus veel eraldi, et karistusest tingimisi vabastamist süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile võib kohaldada ka nende isikute osas, keda varasemalt on juba karistatud vangistusega. Kui viidatud juhtumi puhul oli isikut varasemalt korduvalt karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, siis käesoleva juhtumi puhul nii äärmusliku situatsiooniga tegemist ei ole – D. Serukhinit ei olnud varasemalt üldse karistatud. 6.3 KarS § 74 lg 4 sätestab erinevaid käitumisvõimalusi juhuks, kui kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täide talle pandud kohustusi. Kaitsja leiab, et käesoleva juhtumi puhul ei ole veel kasutatud kõiki kohtu käsutuses olevaid vangistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetodeid isiku seaduskuulekale käitumisele suunamiseks. Kohtu käsutuses on võimalus pikendada isikule kohaldatavat katseaega või määrata isikule täiendavaid kohustusi. Kaitsja arvates ei ole põhjust piisavalt suure tõenäosusega eeldada, et D. Serukhinile Viru maakohtu 23.05.2013 otsusega mõistetud vangistus pöörataks täitmisele. Seetõttu ei ole täidetud

§ 429lg 1 nõue vahistamise aluse olemasolu kohta, kuivõrd selline alus puudub.

6.

1. Lisaks leiab kaitsja, et kohtumääruses puuduvad igasugused põhjendused, millistest oleks kohtumääruse lugejale jälgitav, kuidas on kujunenud kohtu järeldus selle kohta, et isikule mõistetud karistus pööratakse täitmisele – kohtuotsuses on lihtsalt konstateeritud, et „kohtul on piisav alus eeldada, et karistus pööratakse täitmisele.” Kaitsja leiab, et vastavate põhjenduste mittemärkimisega on kohtumäärust tehes rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, määruskaebuse ja toimiku materjalidega, on seisukohal, et D. Serukhini vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Viru Maakohtu
4. mai 2013 otsusega vabastati D. Serukhin 2-aastasest ja 8-kuulisest vangistusest KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga tingimustel, et ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Vangla käitumiskontrolli talituse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes Viru Maakohtule taotleti D. Serukhinile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist põhjusel, et D. Serukhin on rikkunud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ei ela kindlaksmääratud elukohas ja ei ole taotlenud luba kohtu poolt määratud elukohast lahkumiseks. D. Serukhin lahkus omavoliliselt Tapa Erikoolist 26.06.2013 ning isiku asukoht oli teadmata. Samuti ei ilmunud D. Serukhin kolmele registreerimisele 02.07.2013, 08.07.2013 ja 16.07.
6. Maakohus tuvastas, et ilmselt on D. Serukhin lahkunud Eesti Vabariigist. Kaitsja leidis määruskaebuses, et süüdimõistetu Eestist lahkumine ei tähenda, et isik tahtlikult hoiaks kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Alates 05.10.2013 puudub D. Serukhinil ja tema emal seaduslik alus Eesti Vabariiki sisenemiseks ja seetõttu on alaealine süüdimõistetu mõjutatud oma emast ega saagi üksinda uuesti riiki siseneda. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele 3-1-1-61-13, kus on leitud, et kohus peab hindama, kas isiku põhjus kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmiseks oli mõjuv või mitte. Kaitsja leiab, et antud juhul on tegemist eluliselt mõjuva põhjusega. 9.
7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga. Kohus märgib, et määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahend on koostatud isiku karistuse täitmisele pööramise kohta ning selles kaasuses on oluline, et süüdimõistetu viibis välisriigi kinnipidamisasutuses, kust tal ei olnud võimalik lahkuda, et osaleda kohtumisel kriminaalhooldajaga. Antud juhul pole aga tuvastatud ühtegi objektiivset põhjust, miks D. Serukhin 26.06.2013 Tapa Erikoolist lahkus ning enam kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud. D. Serukhin ei andnud enda lahkumisest kellelegi teada ning praegusel hetkel pole võimalik tuvastada D. Serukhini lahkumise täpseid põhjuseid, neid saab vaid tuletada asjaolusid hinnates. Tomiku materjalidest nähtub, et D. Serukhin tutvus kriminaalhooldaja juures 25.06.2013 kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustustega, mille ta ka allkirjastas. Üks päev pärast seda, s.o 4 26.06.2013 lahkus D. Serukhin omavoliliselt Tapa Erikoolist, kuigi talle oli selge, et selline tegevus ei ole lubatud. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu lahkus tahtlikult kindlaksmääratud elukohast tahtlusega hoida kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Tapa Erikooli 25.09.2013 kirjast nähtub, et D. Serukhin lahkus koos oma ema N. K Eesi Vabariigist Vene Föderatsiooni
8. aasta suvel, täpne kuupäev on tuvastamata. Kuigi kinnipeetava asukoht on hetkel teadmata, on võimalus, et isik naaseb Eesti Vabariiki ning seega tuleb tagada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise võimalikkus.
9. Õiguslik alus süüdimõistetu vahistamiseks tuleneb

§-st 130 lg 5, mille järgi võib vabaduses viibiva süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks

§-s 429 sätestatud korras. Seega on tähtis tagada kohtuotsuse täitmine ja

§-s 429 sätestatud eeldus karistuse täitmisele pööramisest. Tegemist on prognoosiga, mille käigus kohus tuvastab, kas on alust arvata, et süüdimõistetu karistus pööratakse pärast tema tabamist täitmisele. 10.

1. Kaitsja leiab, et antud asjas pole kohus põhjendanud, miks on alust arvata, et D. Serukhini karistus pööratakse täitmisele. Määruskaebuses leitakse, et pragusel juhul on pigem tõenäoline, et D. Serukhini karistust täitmisele ei pöörata. 10.
2. Ringkonnakohus leiab, et on olemas põhjendatud kahtlus, et D. Serukhinile Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega mõistetud karistus pööratakse pärast isiku tabamist täitmisele. Kaitsja leiab viidates Riigikohtu lahendile 3-1-1-14-06, et alaealise kurjategija puhul on karistuse täitmisele pööramine pigem erandlik asjaolu ja alaealise karistuse täitmisele pööramine on võimalik juhtudel, kus tõepoolest puudub tõsiseltvõetav prognoos alaealise kurjategija ilma vabaduskaotuseta seaduskuulekale elule juhtimise võimalikkuse osas. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et nimetatud Riigikohtu kaasuses karistati isikut vaid ühe kuriteo toimepanemises ning selle eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. D. Serukhinile mõisteti Viru Maakohtu 23.05.2013 otsusega karistus aga mitmes kuriteoepisoodis ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust 3 aastasega katseajaga. Seega on D. Serukhinile mõistetud karistus ja teo asjaolud oluliselt karmimad. Olukorda raskendab veel seelgi, et isik on kohtuotsuse täitmise vältimiseks ilmselt riigist lahkunud ja hoidub tahtlikult otsuse täitmisest kõrvale. Eelnevast tuleneb, et alaealist on proovitud mõjutada ilma vabaduskaotusliku karistuseta seaduskuulekalt käituma, kuid see ei ole õnnestunud. Selliste asjaolude pinnalt on kindlasti olemas põhjendatud kahtlus, et D. Serukhinile mõistetud karistus pööratakse pärast tema tabamist täitmisele. Samas on tegemist üksnes kohtu prognoosiga ning konkreetsed põhjendused tuuakse siiski karistuse täitmisele pööramise otsustamise määruses.
3. D. Serukhini kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse õigust, kuna otsuses pole jälgitav, kuidas jõuab kohus arusaamisele, et D. Serukhinile mõistetud karistus pööratakse ilmselt pärast isiku tabamist täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et üksikasjalik põhjendus karistuse täitmisele pööramiseks tuuakse vastavas määruses, kus karistuse täitmisele pööramine otsustatakse. Vahistamise eesmärgiks on tagada võimalus pidada kohtuistung, kus arutatakse taotlust süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks. Maakohtu lahendis on toodud välja (määruse lk 3) olulised asjaolud, mille põhjal on kohus leidnud, et on olemas põhjendatud kahtlus, et D. Serukhini karistus pööratakse täitmisele. Seega on kohtu sellise veendumuse kujunemine jälgitav.
4. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p 1 leiab ringkonnakohus, et D.

Serukhini vahistamine on põhjendatud ja Viru Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 13. D. Serukhini kaitsja vandeadvokaadi abi M. Gaver on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 0,5 tundi põhjendatud ning taotletud summa 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Nimetatud summa kuulub kaitsjale väljamaksmisele. 5 Eeltoodust tulenevalt arvab ringkonnakohus vandeadvokaadi abi M. Gaveri kaitsja tasu 24 eurot, sh käibemaksu 4 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka, sest maakohtus on pooleli menetlus lahendamaks taotlust, et D. Serukhini karistus pöörataks täitmisele. Käesolev tagaotsitavaks kuulutatud isiku vahistamismäärus on meede tagamaks eelnimetatud taotluse lahendamise kohtuistungi läbiviimist. Mati Kartau Paavo Randma 6 Aarne Sarjas