lg 1 p-de 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4. Kohaldada Raino Nassari suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p-de 2, 4, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. 5. Raino Nassar vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 6.
lg 5 kohaselt juhul, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
Eelkõige sellega, et R. Nassar kannab karistust kuriteo eest, mille toimepanemisest on möödunud ligi 9 aastat ning selle aja jooksul ei ole 2 R. Nassar toime pannud ühtegi õigusrikkumist. Karistusregistri andmetel ei ole R. Nassaril kehtivaid karistusi. Samuti ei ole uuritud tõenditega kooskõlas ja on põhistamata kohtu järeldus, et eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. R. Nassari iseloomustuse kohaselt on sellise tõenäosuse protsendiks 6, mis kinnitab uue kuriteo toimepanemise väga madalat tõenäosust. 4.2 Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millistele andmetele tuginedes on kohus teinud järelduse, et R. Nassar on teist korda kriminaalkorras karistatud, varasemalt Saksamaal. Kaitsja märgib, et peale Rootsi kohtute poolt R. Nassarile viimati mõistetud vangistuse ei ole tal ühtegi sellist karistust, mis poleks käesolevaks ajaks kustunud. Seega tugineb kohtumäärus ebaõigesti tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ühtlasi on alusetu maakohtu poolt R. Nassarile omistatud „ilmne kriminaalne taust“. R. Nassari poolt väärtegude toimepanemisest on möödunud sedavõrd pikk aeg, et karistusandmed on kustunud ja puudub seaduslik alus tugineda karistusregistrist kustutatud andmetele. Eeltoodu tõttu leiab kaitsja, et maakohtu järeldus selles, et R. Nassarile varasemalt mõistetud karistused ei ole eesmärki täitnud, ta ei ole mingeid järeldusi teinud ja võimaluse tekkimise eirab ta kehtestatud reegleid, on ebaõige ja kohus ei ole sellist järeldust ka arusaadavalt põhistanud. 4.3 Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistel asjaoludel jõudis kohus järeldusele, et ei ole usutav, et vabaduses viibides hakkab R. Nassar elama õiguskuulekalt. Määruskaebuse esitaja hinnangul kaasuse asjaolud selliseks järelduseks alust ei anna. Maakohus ei ole aga üldse arvestanud, et vangistatuna ei ole R. Nassar pannud toime ühtegi õigusrikkumist, mis on kaitsja seisukohalt ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ja mis on R. Nassari puhul täidetud. Ka pole maakohus põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes on kohus leidnud, et R. Nassari ennetähtaegsel vabastamisel saab ühiskonna õiglustunne riivatud ja see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldise eesmärgiga. Samas ei ole kohus arvestanud, et nii vangla kui ka prokurör toetavad R. Nassari vabastamist, viimane seejuures ühiskonnastamise huvides. 4.4 Kaitsja osutab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et enne Eestisse ületoomist kandis R. Nassar karistust Rootsis ja seal viibimise ajal on ta läbinud analoogsed sotsiaalprogrammid, mida pakutakse Viru Vanglas. See, et isik ei ole teistkordselt osalenud sotsiaalprogrammides, mida on varem läbinud, ei saa mitte kuidagi olla aluseks lõppjäreldusele, et teda ei saa tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Määruskaebuse esitaja peab oluliseks ka asjaolu, et kuigi R. Nassar pani toime I astme kuriteo, ei võimalda see sisuliselt midagi järeldada elektroonilise valve kui järelevalve meetme kohasuse, sh tõhususe kohta. Seda, et maakohus oleks arvesse võtnud karistuse aluseks oleva kuriteo tehiolusid, vaidlustatud määrusest ei nähtu. Samuti puuduvad kaitsja hinnangul andmed, et R. Nassar on kriminaalmenetlusest intensiivselt kõrvale hoidnud – ajavahemikul 2004-2010 ei teinud ta midagi aktiivset enda varjamiseks või kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmiseks, ta viibis kogu selle perioodi Euroopa Liidu liikmesriikides, ei varjanud oma identiteeti ega asukohta. 4.5 Määruskaebuse esitaja märgib, et kohus ei ole konkreetse kaasuse asjaoludesse piisaval määral süvenenud. Seda kinnitavad määrusesse eeldatavasti varasemast analoogsest lahendist jäänud asjaolud. Kaitsja hinnangul, kui nii vangla kui ka prokurör toetavad isiku vabastamist, peab kohus süüdismõistetu vabastamata jätmisel eriti põhjalikult kaaluma kõiki asjakohaseid asjaolusid ning kohtulahendis selgelt välja tooma need konkreetsed põhjused, miks kohus isiku vabastamist võimalikuks ei pea. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3 5. Ringkonnakohus tegi 10.09.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti kuni 20.09.2013. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. 6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus kuulub rahuldamisele.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb
Nassarile järgmised kohustused : kohustus katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides ning alluda elektroonilisele valvele. 9. Asja materjalide kohaselt on R. Nassari karistusaja lõpp 04.03.2016. Seisuga 30.09.2013 on tal kandmata karistust 2 aastat 5 kuud 3 päeva.
lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab R. Nassari katseaja kestvusega kuni 04.03.2016.
lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Prokurör on oma seisukohas toetanud R. Nassari tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega 9 kuuks. Kohtukolleegium leiab, et arvestades R. Nassarile mõistetud karistuse kandmata jäävat osa on põhjendatud elektroonilise valve kohaldamine 9 kuuks alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.