← Eesti

1-08-13377/209

1-08-13377 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13377 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. augusti 2013 määrus KarS § 76 lg 5 alusel karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kaivo Kruuse kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
  3. augusti 2013 määrus muutmata ja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
  4. Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega karistati Kaivo Kruuset KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 392 lg 2 p 2 ja 212 lg 1 järgi 5 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Kaivo Kruusele liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 25.04.
  5. 24.01.2011 Viru Maakohtu määrusega vabastati K. Kruuse temale Tartu Maakohtu 19.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 15.08.
  6. K. Kruuse vabanes vanglast tingimisi ennetähtaegselt 04.02.2011 ning oli maakohtu määrusega allutatud käitumiskontrollile.
  7. 22.07.2013 saabus Tartu Maakohtule Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata täitmisele K. Kruuse karistuse ärakandmata osa, kuna K. Kruuse ei ilmu registreerimisele, ei allu kohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei hoidu suhtlemast kohtu poolt määratud isikutega. Tartu Maakohtu 27.08.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ning pöörati täitmisele K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 24.01.2011 määrusega kandmata jäänud karistuse osa, s.o 2 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust.
  8. 04.09.2013 saabus Tartu Ringkonnakohtusse K. Kruuse kaitsja vandeadvokaat A. Pärteli määruskaebus Tartu Maakohtu 27.08.2013 määrusele. Tartu Ringkonnakohus lahendas nimetatud määruskaebuse oma 09.09.2013 määrusega. Pärast nimetatud määruse valmimist ja selle väljastamist laekus 10.09.2013 ringkonnakohtule K. Kruuse kaitsja vandeadvokaat M. Sikuti määruskaebus Tartu Maakohtu 27.08.2013 määrusele. Kuna vandeadvokaat M. Sikuti määruskaebus on tähtaegne, siis tuleb antud juhul käesolevas asjas teha veel teine ringkonnakohtu määrus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  9. Kaitsja palub tühistada määruse, millega pöörati K. Kruusele mõistetud ärakandmata karistuse osa 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust täitmisele. Määruskaebuse põhjendused, mis erinevad kaitsja A. Pärteli määruskaebusest, on järgnevad. 4.1 Määruskaebuses leitakse, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld eeldab korduvat ja regulaarset tegevust ning juhuslikult sünnipäeval kriminaalkorras karistatud isikutega kohtumist ei saa käsitleda KarS § 75 lg 2 p 7 täheldatud käitumiskontrolli nõuete rikkumisena. 4.2 Kaitsja toob määruskaebuses välja, et tulenevalt KarS § 76 lg 5 on karistuse täitmisele pööramise eelduseks kontrollnõuete mittejärgimise süstemaatilisus või vähemalt korduvus. Samas K. Kruusel on tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused ainult ühel korral ning ülejäänud kriminaalhooldusametniku ettekandes nimetatud rikkumised ei ole kaitsja hinnangul aset leidnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  10. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaat M. Sikuti määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Käesolevas määruses ei pea kohus vajalikuks enam üle korrata oma 09.09.2013 määruse põhjendusi, mille alusel jäeti K. Kruuse kaitsja A. Pärteli määruskaebus rahuldamata, osas, milles eelmise määruskaebuse sisu ühtib M. Sikuti määruskaebuse sisuga. Ringkonnakohus lisab järgnevat. 5.1 Ringkonnakohus on arvamusel, et maakohus on kõiki asjaolusid arvestanud ja teinud kaalutletud otsustuse ning põhjendatult pööranud täitmisele K. Kruusele mõistetud karistuse. K. Kruuse karistuse täitmisele pööramisel KarS § 76 lg 5 järgi on oluline vastata küsimusele, kas süüdimõistetu on rikkunud temale Viru Maakohtu määrusega kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Maakohtu määrusest nähtub, et selline asjaolu on tõendamist leidnud ning rikkumist on tunnistanud ka K. Kruuse. 5.2 Määruskaebuses on väljendatud seisukohta, et K. Kruuse ei ole suhelnud kriminaalkorras karistatud isikute Patrick Mürgi ja Heiko Puusepaga KarS § 75 lg 2 p 7 rikkumise mõistes. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et antud juhul on K. Kruuse viibinud ühel peol kahe temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikuga ning nendega seal ka juttu rääkinud ja koos pilti teinud. Selline tegevus on suhtlemine KarS § 75 lg 2 p 7 mõttes. Ka maakohus on tuvastanud, et K. Kruuse on suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega viisil, mis moodustab käitumiskontrolli rikkumise KarS § 76 lg 5 mõttes tuginedes kriminaalhooldaja ettekandele ning K. Kruuse enda ütlustele. -2- 5.3 Kolleegium ei pea õigeks määruskaebuses toodud väidet, et karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 76 lg 5 järgi on vajalik süstemaatiline või korduv rikkumine. Määruskaebuse esitaja taoliseks seisukohaks ei nähtu alust ei seaduse sõnastusest ega selle mõttest. Nimelt puudub KarS §-s 76 lg 5 igasugune viide sellele, et kohtul tekib kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramise õigus alles siis, kui isik ei järgi kontrollnõudeid või talle pandud kohustusi rohkem kui ühel korral. Samuti ei saa sellist seisukohta välja lugeda olemasolevast kohtupraktikast. Kehtestatud kontrollnõuete tahtlik rikkumine toob endaga koheselt kaasa seaduses nimetatud tagajärje vaatamata sellele, kas tegemist oli korduva või esmakordse rikkumisega.
  11. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning adv M. Sikuti määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk -3- Paavo Randma

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.