3-11-484/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. juuni 2012, Tartu Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 11.05.
2. a otsus A.S. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.S. Vastustaja Viru Vangla 3-11-484 A.S. kaebus Viru Vangla 19.01.
3. a haldusakti nr 610/28579-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Halduskohtu 11.05.
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. juulini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. A.S. esitas Viru Vanglale taotluse tagada võimalus omandada kutseõpet gaasi/elektrikeevitaja erialal. Viru Vangla vastas kaebajale, et taasühiskonnastavad tegevused toimuvad individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK) alusel ning kaebaja ITK-s õppimise vajalikkust ei kajastu. Kaebaja esitas 24.08.2010 vaide, milles taotles 19.08.
10. a märgukirjale vastamine kehtetuks ja teha taotlus, millega tagada kaebajale kutseõppe võimalus. Viru Vangla rahuldas 14.01.
11. a vaideotsusega vaide ja tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 19.01.
12. a otsusega jättis Viru Vangla kaebaja taotluse kutseõppe omandamiseks uuesti rahuldamata. Kaebaja esitas 30.01.2011 vaide, milles taotles tunnistada kehtetuks 19.01.
13. a haldusakt ning teha ettekirjutus kutseõppe tagamiseks. Viru Vangla jättis 11.02.
14. a vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.
15. A.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19.01.
16. a haldusakti tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Eelpool nimetatud käskkiri on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane ning ei vasta haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Kutsehariduse mittevõimaldamisel ei saa tugineda asjaolule, et seda ei ole märgitud ITK-s. ITK on soovitusliku iseloomuga vanglasisene dokument, millel puudub juriidiline tähendus. HALDUSKOHTU LAHEND
17. Tartu Halduskohtu 11.05.
18. a otsusega rahuldati jäeti kaebus rahuldamata. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et kutsehariduse mittevõimaldamisel ei saa vastustaja tugineda asjaolule, et seda ei ole märgitud ITK-s. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda teatud kutsehariduse omandamist vaid juhul, kui see on märgitud ITK-s. Kui kaebaja ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamise võimalust, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda kutsehariduse omandamist. Kaebaja ITK-s ei ole märgitud kutsehariduse omandamist. Seega on taotluse rahuldamata jätmine õiguslikult põhjendatud ning välja on toodud nii faktiline kui ka õiguslik alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. A.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 kohaselt on kaebajal subjektiivne õigus nõuda kutsehariduse omandamise võimaldamist ning vanglal on kohustus see tagada, sest vabadusekaotuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetava resotsialiseerumise ellurakendamine. Hariduse (kutsehariduse) omandamise tagamine on üks tähtsamatest resotsialiseerumise vahenditest, mille eesmärgiks on võimaldada kinnipeetaval pärast vabanemist edasiõppimist või töökoha leidmist majanduslikult tulutooval erialal, et isik saaks oma eluga hakkama seaduslikul teel ning ei pöörduks tagasi kuritegelikule teele elatise hankimiseks. Kohus pole vastanud kaebaja halduskaebusele, täiendavatele seisukohtadele ja esitatud tõenditele. Kohtuotsuse motiveerivas osas kohtu põhjendused ja analüüsid sisuliselt puuduvad. Kohus jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, et kaebaja soovis osaleda kohtuistungil. Kohus põhistamatult kitsendas kaebaja õigust osaleda kohtuistungil.
20. Viru Vangla palub jätta A.S. i apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Tulenevalt kohtuotsusest ei ole halduskohus pidanud vajalikuks hinnata vangistusseaduse (VangS) § 36 lg 1 vastavust põhiseadusele. Kohus on lähtunud vangistusseaduse regulatsioonist, mis seob hariduse omandamise ITK-ga. Vastuolu põhiseadusega ei eksisteeri, kuna õigus haridusele ei ole absoluutne. Õigus nõuda vanglas ükskõik millise hariduse omandamist ei tulene ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis I lisaprotokolli artiklist
21. Hariduse omandamine tõesti on oluline, kuid see, kas konkreetsel kinnipeetaval on riskide vähendamiseks ning vabaduses paremaks toimetulekuks vajalik omandada keskharidust või asuda tööle, et omandada tööharjumus, on vangla otsus, mis tehakse riskihindamise käigus. Kohtuotsus on põhjendatud ja kohus on otsuse tegemisel tuginenud kõikidele asjakohastele sätetele ning lähtunud õigusaktidest ja esitatud tõenditest ja hinnanud vangla tegevuse kooskõlas õigusaktidega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.05.
23. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24. VangS § 36 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. VangS § 34 lg 1 kohaselt on hariduse omandamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korraldatakse hariduse andmist vanglas Eesti Vabariigi haridusseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt. Seega on hariduse andmine vanglas üldise haridussüsteemi osa, mitte spetsiifiline vangistuse täideviimise protsessis antav haridus. Vangla territooriumil tegutsevad koolid kuuluvad ühtsesse koolivõrku ja neid finantseeritakse samadel riiklikel alustel, millest omakorda järeldub, et hariduse andmine ei ole mitte vangla, vaid koolide kohustus. Vanglal on kohustus tagada üksnes koolituse läbiviimiseks vajalikud ruumid ja suunata kinnipeetavaid hariduse omandamisele, kuid hariduse omandamise võimaldamine sõltub õppeasutuste võimalustest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse otsustada on see, kui paljudel kinnipeetavatel on võimalik omandada kutseharidust. Vastustajal on õigus otsustada selle üle, kellele kinnipeetavatest vastavate võimaluste olemasolul võimaldada kutsehariduse omandamist või mitte. Seda on vastustajal õigus hinnata kinnipeetava suhtes individuaalse täitmiskava koostamisel. Praegusel momendil ei ole kaebaja individuaalses täitmiskavas ette nähtud kutsehariduse võimaldamist. Seega puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja võimaldaks tal kutsehariduse omandamist ja puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.
25. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu oleks kitsendatud kaebaja õigust osaleda kohtuistungil. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja kinnitanud, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses (tl 7). Seega võis halduskohus asja lahendada kirjalikus menetluses, kuna ka vastustaja ei soovinud kohtuistungi korraldamist. Tartu Halduskohus teavitas menetlusosalisi 19.04.
26. a määrusega, et asi kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses ja andis võimaluse esitada avaldusi ja seisukohti kuni 03.05.
27. HKMS § 201 lg 2 sätestab, et menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kaebaja on oma 19.04.2011 taotluses soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil, et kaitsta oma õigusi (tl 41). Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole menetlusliku olukorra olulise muutumisega, mis oleks halduskohut kohustanud antud haldusasjas läbi viima kohtuistungi. Seega ei ole tegemist kaebaja õiguste rikkumisega.
28. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi