← Eesti

2-14-63113/29

Obsah (9)§ 165§ 442§ 657§ 654§ 652§ 230§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-63113

§ 165lg 3).

Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 475 eurot ja on hagiavalduses märkinud lepingulise esindaja kuludeks õigusabikulu 150 eurot. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskulude kindlaksmääramisel viivise väljamõistmist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 22. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 6

(9)
  1. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS norme (§ 29). Kostja I 10.06.2012 e-kirja tõlgendamisel saab lähtuda vaid kostja I tahteavaldusest (TsÜS § 75 lg 1). Kauba koguste kontrollimise taotluse põhjuseks oli kostja I mittenõustumine hageja poolt väidetud kauba kogustega. Selliste kirjade saatmine ei olnud tavapärane. Koondtabeli andmed olid hüpoteetilise iseloomuga. Kostja I rõhutas e-kirjas, et alles siis, kui kogused on kontrollitud ja nendes on selgus, s.t kogustega nõustuvad nii müüja kui ka ostja, saab asuda tasuma õigeid koguseid sisaldavaid arveid. Maakohus ei ole oma seisukohta 10.06.2012 e-kirja kohta põhjendanud. Maakohus on e-kirja tõlgendanud meelevaldselt ja vastuolus poolte sarnase mõistliku isiku arusaamisega. Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendina WoodPaint OÜ juhatuse liikme 02.03.2015 kirja (kostjate 04.03.2015 seisukoha lisa), mis kinnitab, et kostjal I oli hageja kauba koguste ja kvaliteedi pärast sageli probleeme ja ebakvaliteetset kaupa saadeti ka varem tagasi. Hagejal tekkisid materjali arvestuses segadused puuduliku dokumenteerimise, materjali halva kvaliteedi ja tagasisaatmise tõttu. Hageja ei kontrollinud materjalide koguseid, nagu kostja I oli 10.06.2012 e-kirjas taotlenud. Hageja teadis kostja I tahet, et hageja kontrolliks andmete õigsust seetõttu, et kostja I ei olnud nõus väidetavalt müüdud kauba kogustega.
  2. Juhul kui kostja I 10.06.2012 e-kirja saaks tõlgendada VÕS § 29 järgi, ei ole maakohus järginud VÕS § 29 lg 5 ega selgitanud hageja varasemat ja hilisemat käitumist. Hageja ei asunud pärast e-kirja saamist kauba koguseid kontrollima. Kostjal I kujunes aja möödudes veendumus, et hageja ei ole oma nõude õigsuses kindel ja on nõudest loobunud. Maakohus ei ole õigesti käsitlenud koostöölepingu punktis 4 märgitud kaupade üleandmist-vastuvõtmist. VÕS § 211 mõttest tulenevalt pidi hageja koostama dokumendid kauba juurde. Kahju korral vastutab kahju eest hageja ise (VÕS § 139 lg 1). Alusetu on põhjendada hageja lohakust pooltevahelise praktikaga. Taoline praktika lähtus üksnes hagejast. Hageja asjaajamise mittevastavus nõuetele seab kahtluse alla hageja väited kauba üleandmise kohta. Üllatuslik ja ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja I 10.06.2012 e-kiri on võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses.
  3. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (

§ 442lg-d 7 ja 8).

Maakohus on jätnud märkimata kostjate 11.03.2015 kirjalikud seisukohad ja põhjendamata, miks maakohus ei arvestanud kostjate vastuväiteid hageja 26.02.2015 tõendite vastuvõtmisele. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole arvestanud tõendina kostja I ja WoodPaint OÜ juhatuse liikme vahel 02.03.2015 peetud ekirjavahetust (kostjate 04.03.2015 seisukoha lisa). Maakohus on jätnud käsitlemata 15.01.2015 esitatud lisad.

  1. Viivised on tekkinud hageja süül. Perioodi eest kuni hagi esitamiseni viiviste väljamõistmine on alusetu. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. 7

(9)29. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis

§ 654lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.

30.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 31. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli müügileping ja VÕS § 208 lg 1 järgi peab müüja andma ostjale üle asja või tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ja ostja kohustub tasuma müügihinna. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas müüja on müüdud asja üle andud ja kas ostja on jätnud selle eest tasumata. Müüdud asja eest ostuhinna nõudmisel peab asja üleandmist tõendama

§ 230lg 1 järgi hageja.

Hageja on esitanud kohtule arved, oma pangakonto väljavõtte ja kostja I poolt 10.06.2012 saadetud e-kirja koos selle lisaks oleva tabeliga. Kolleegiumi arvates on maakohus kostja I 10.06.2012 e-kirja õigesti tõlgendanud ja tuvastanud, et selles on kostja I avaldanud hagejale, millises koguses on ta hagejalt müügilepingu täitmiseks saanud puidutooteid. Tabelis olevad arvud kattuvad hageja poolt esitatud arvetel olevate kogustega. Kostjate apellatsioonkaebuses toodud väide, et tegemist on hüpoteetiliste kogustega ja kirja eesmärgiks oli kontrollida üle koguste õigsus, ei tulene 10.06.2012 e-kirjast ega selle lisaks olevast tabelist. Apellatsioonkaebuses viidatud Woodpaint OÜ töötaja AT 02.03.2015 e-kirjast ei tulene, et vaidluse all olevaid puidutooteid ei oleks kostja saanud ega muid käesolevas vaidluses olulisi asjaolusid.

  1. Samuti on ebaõige apellantide käsitlus, mille kohaselt tuli 13.09.2011 lepingu ja VÕS § 211 järgi müüdud puitmaterjal hageja poolt kostjale üle anda kirjaliku dokumendiga (aktiga). 13.09.2011 lepingus sellist kokkulepet ei ole ja selline nõue ei tulene ka VÕS §-st
  2. Apellantide väited vastava praktika kohta on paljasõnalised ja seostamata tegelike asjaoludega. Kolleegium nõustub apellantidega, et 10.06.2011 kostja I e-kirja käsitlemine võlatunnistusena VÕS § 30 järgi on ebatäpne, kuna kostja I ei ole seal sõnaselgelt avaldanud, et ta tunnistab võlga, pigem on tegemist dokumendiga, kus ostja avaldab majandussuhete käigus müüjale oma andmed müüja poolt müügilepingu täitmiseks talle üleantud puitmaterjali kohta.
  3. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole otsuses menetlusõiguse norme rikkunud. Apellandid heitsid maakohutule ette, et kohus on jätnud märkimata nende poolt maakohtule 11.03.2015 esitatud kirjalikud seisukohad ja otsuses ei ole põhjendusi, miks maakohus ei arvestanud kostjate vastuväiteid hageja 26.02.2015 taotlusele.

§ 442

lg 7 järgi märgitakse otsuses lühidalt ja olulist sisu esile tuues nõuded ja neile esitatud vastuväited ja põhjendavas osas peab kohus lg 8 järgi märkima tuvastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused, tõendid, millele kohtu järeldus rajaneb, samuti seadused, mida kohus kohaldas, ning kohus peab põhjendama, mis ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Seega ei tulene seadusest, et kohus peaks otsuses refereerima kõiki menetlusdokumente, kuigi kohus on seda käesolevas otsuses 8

(9)enamuse dokumentide osas teinud. Kohus ei ole menetluse juhtimisel kolleegiumi arvates teinud vigu, mis oleksid võinud põhjustada ebaõige lahendi tegemise. 34. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud tuleb

§ 171

lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kostjate kanda solidaarselt. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust. 35. Hageja apellatsioonimenetluse kulud on 11.11.2015 taotluse järgi 300 eurot. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Reelika Tuisk, kellel kulus apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kohtule vastuse esitamiseks 3 tundi ja istungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks 2 tundi. Teenust on osutatud hinnaga 60 eurot tund. Seega kokku 5 tundi.

§ 175

lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja menetlusdokumentide mahtu arvestades on hageja esindaja ajakulu on põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt hagejale väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 300 eurot (5 tundi x 60 eurot). Hageja palvel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4). Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.