3-11-845/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits 29.06.2012, Tartu 3-11-845 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 29.03.

1. a ja 22.03.
2. a toimingu (vaide tagastamine tõlkimiseks) õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 14.07.
3. a otsus haldusasjas nr 311-845 Tartu Halduskohtu 20.07.
4. a otsus haldusasjas nr 311-767 Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebused 13.06.2012 Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.07.
5. a otsus haldusasjas nr 3-11-845 ja Tartu Halduskohtu 20.07.
6. a otsus haldusasjas nr 3-11767 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30.07.2012 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. Haldusasi 3-11-845
7. Kaebaja pöördus 11.02.2011 Tartu Vangla poole taotlusega väljastada talle närimistubakat ja nikotiiniplaastreid või lubada tal neid tellida väljastpoolt vanglat. Vastustaja vastas kaebajale, et vangla ei väljasta nikotiiniplaastreid. 10.03.2011 pöördus kaebaja Tartu Vangla direktori poole taotlusega selgitada olukorda, miks vangla väidab talle, et nikotiiniplaastreid enam ei väljastata, aga teistele kinnipeetavatele neid väljastatakse.
8. 28.03.2011 esitas kaebaja vastustajale vaide, märkides vaide adressaadiks Justiitsministeeriumi. Tartu Vangla käsitles seda vaidena Tartu Vangla direktorile, mille lisadeks on kaebaja poolt 11.02.2011 ja 10.03.2011 esitatud vaided. Vastustaja tagastas vaide 29.03.
9. a vastusega nr E5 175-1 ning selgitas kaebajale võõrkeelse vaide tagastamise põhjusi ja vaide tõlkimise kohustust. Vastuses märgiti, et vaide esitaja on omandanud üldkeskhariduse eesti keeles, on avaldanud kohtuistungitel, et ei vaja tõlki, samuti on avaldanud korduvalt inspektor-kontaktisikule, et ei vaja dokumentide tõlkimist, ning on esitanud Justiitsministeeriumile vaideid eesti keeles. Eeltoodust tulenevalt leidis vangla, et vaide esitaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal esitada dokumente vaidemenetluses eestikeelsetena ja oskab end väljendada piisavalt eesti keeles.
10. 03.04.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tuvastada vastustaja poolt vaide tagastamise õigusvastasus ning kohustada vastustajat väljastama nikotiiniplaastreid või lubama neid tellida väljastpoolt vanglat ning pakkuma suitsetamisest loobujatele lisatoitu. Kaebuses väidab kaebaja, et ta ei oska rääkida ega kirjutada eesti keeles. Samuti on varasemalt hulgaliselt läbi vaadatud tema venekeelseid kaebusi, taotlusi ja vaideid. Tartu Halduskohus tagastas 13.04.
11. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 alusel osaliselt nõuete osas kohustada vanglat väljastama nikotiiniplaastreid või lubama neid tellida väljastpoolt vanglat ning pakkuma suitsetamisest loobujatele lisatoitu.
12. Vastustaja leiab oma vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et Tartu Vangla direktor tagastas 29.03.2011 kaebajale tema 28.03.2011 esitatud vaide, kuna see oli võõrkeelne, sellele ei olnud juurde lisatud tõlget ning kaebaja ei andnud nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks aga vastustaja on veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vastustaja osundab põhiseaduse § 52 lg-le 1, haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dele 20, 21, keeleseaduse § 8 lgle 1, Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.02.
13. a otsusele nr 3-4-1-498, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-le 491 ja õiguskantsleri 17.01.
14. a seisukohale nr 74/101606/
16. Tartu Halduskohus jättis 14.07.
17. a otsusega haldusasjas 3-11-845 kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei riku kaebaja poolt vaidlustatud toiming kaebaja subjektiivseid õigusi ja ei ole õigusvastane. Halduskohus on seisukohal, et antud juhul on kohaldatavad vastustaja poolt osundatud asjakohased sätted ning kohtupraktika, mille kohaselt toimub avaliku võimu asutuste asjaajamine eesti keeles. Samuti on õige vastustaja väidetu, et eesti keele kasutuse riiklik tagamine on kooskõlas põhiseadusega ega piira seetõttu alusetult isikute põhiõigusi. Halduskohus leiab, et vastustaja on esitanud veenvad tõendid tõendamaks, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis tagab tema õiguste kaitse haldus- ja vaidemenetluses. Samuti on vastustaja toiming kooskõlas kehtiva õigusega, eriti asjakohase õigusnormi VSkE §-ga 491, millest tulenevalt ei riku vastustaja poolt 29.03.
18. a kaebaja vaide menetlusse võtmata jätmine ja temale vaide tõlkimise kohustuse selgitamine kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kohus märgib veel, et asjaolu, et kohtud menetlevad ka kaebaja poolt vene keeles esitatud kaebusi ja võimaldavad menetlusdokumente esitada muus keeles kui riigikeel, ei pane täitevvõimule kohustust kehtiva õigusega kooskõlas oleva halduspraktika muutmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2
19. Kaebaja esitas haldusasjas 3-11-845 19.07.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.
20. a otsuse peale, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.07.
21. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja vastupidiselt vastustaja väidetele keskharidust eesti keeles omandanud, vaid on õppinud vene keeles. Kaebaja väidab, et saab küll eesti keelest aru, aga kaugeltki mitte kõigest, mistõttu on ta kohtuistungitel palunud endale tõlkida seda, millest ta aru ei saa. Kaebaja lisab, et ta ei oska eesti keeles ka kirjutada, ning et vastustaja on kohtule kaebaja eesti keele oskuse kohta andnud valet ja väljamõeldud informatsiooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebaja keeldunud vangla vastuste tõlgetest, kuna on alati soovinud vastuseid vene keeles. Samuti märgib kaebaja, et tema eest on varasemalt eesti keeles kirjutanud vaided Justiitsministeeriumile teised kinnipeetavad. Siiski on kaebajal nii teiste kinnipeetavate abi kui tõlketeenuse kasutamine raskendatud, kuna kaebajal ei ole võimalust kinnipeetavatele abi eest ega tõlketeenuse eest tasumiseks.
22. 29.09.2011 kohtule esitatud apellatsioonkaebuse täienduses kinnitab kaebaja, et ta ei oska eesti keeles kirjutada, mistõttu on tema kaebused kirjutatud vene keeles. Kaebaja väidab, et osa kaebusi on ta tõepoolest ümber kirjutanud eesti keeles, osa kaebusi on aga kirjutatud võõra käekirjaga. 06.10.2011 esitas kaebaja kohtule järjekordse apellatsioonkaebuse täienduse, milles nimetas aastatel 2008, 2009, 2010 ja 2011 kaebaja kontaktisikuteks olnud isikud, ning palus kohtul küsida nimetatud isikutelt arvamust selle kohta, kas kaebaja oskab rääkida eest keelt ja eesti keeles kirjutada. Samuti taotles kaebaja, et nimetatud isikuid kutsutaks kohtusse, kui see on võimalik.
23. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ega põhjendus ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. Vastustaja jääb oma varasemalt antud selgituste juurde ja nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja märgib vastuses, et vastustaja ei ole kohtule esitanud tõele mittevastavaid andmeid. Vastustaja ei ole kohtule väitnud, et apellant on omandanud keskhariduse eesti keeles, vaid et keskhariduse omandamise käigus õpetati apellandile muuhulgas ka eesti keelt. Vastuseks ringkonnakohtu palvele tuua välja tõendid, mille alusel on võimalik väita, et kaebaja on iseseisvalt võimeline esitama eestikeelseid menetlusdokumente, viitab vastustaja haldusasja toimikus olevatele kaebaja poolt vastustajale erinevatel aegadel esitatud vaietele, mis on kirjutatud eesti keeles (tl-d 42-56). Vastustaja leiab, et kaebaja poolt esitatud eestikeelsete vaiete ning vastustajale esitatud venekeelsete taotluste (tl-d 96-97) visuaalsel võrdlemisel saab väita, et kõikide kirjutiste näol on tegemist kaebaja omakäeliste kirjutistega. Võrreldes ladina ja slaavi tähestikus sarnaselt kirjutatavaid tähti (ladina tähed k, m, p, v, a), on need tähed kirjapildis sarnased nii slaavi kui ka ladina tähestikus ning see on märgatav nii kaebaja poolt eesti kui vene keeles esitatud kirjutistes. Vastustaja on seisukohal, et seda, et kaebaja on eestikeelsed vaided ise kirjutanud, kinnitab ka asjaolu, et vaided on esitatud vanglale väga erinevatel aegadel, sh eelmise vangistuse ajal ning erinevatest kohtadest, sh väljaspool vanglat viibides. Vastustaja leiab, et ilmselgelt ei saanud kaebaja eest konkreetselt neid viidatud eestikeelseid vaideid kirjutada teine kinnipeetav, kuna eesti keeles kirjutatud vaided on kirjutatud ühe käekirjaga. 3 Vastustaja märgib, et on jätnud kaebaja esitatud võõrkeelse vaide tõlkebüroole edastamata 10.01.2009 jõustunud VSkE § 491 lõike 71 alusel, mille kohaselt jätab vangla võõrkeelse vaide tõlkebüroole edastamata ka juhul, kui kinnipeetava isikuarvel rahalised vahendid puuduvad, aga vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab oma õiguste kaitsmist. Vastustaja märgib, et samas olid
24. aastal kaebaja poolt vaiete esitamise hetkel rahalised vahendid tema vanglasisesel isikuarvel olemas, mis oli ka ilmselge põhjus, miks kaebaja esitas vaide eesti keeles. Vastustaja on oma vastuses seisukohal, et usutav ei ole võimalus, et kaebaja kirjutas vaided küll oma käega aga tegi seda kellelgi dikteerimise järgi. Selleks oleks kaebaja pidanud suutma teisele kinnipeetavale selgeks teha probleemi olemuse, mille peale oli vaie vaja esitada. Seejärel pidi teine kinnipeetav tõlkima öeldu mõttes eesti keelde ning dikteerima kaebajale kirjutada vajava teksti eesti keeles. Ilmselgelt ei suuda isik, kes väidab ennast eesti keelt kirjutada mitteoskavana, kirjutada eesti keeles dikteeritavat teksti ühe korraga ja peaaegu vigadeta. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebaja poolt eesti keeles kirjutatud vaietes puuduvad mahakriipsutused ja parandused, mis viitaks sellele, et kirjutab keelt mitteoskav isik. Selle asemel on tekst esitatud loogiliselt, ilma nn mõttepausideta, ja ka kirjastiil on oma ülesehituselt sarnane sellele, kuidas kaebaja vene keeles kirjutab. Kõik kaebaja poolt esitatud eestikeelsed vaided on kirjutatud isiku poolt, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga kes saab eesti keelest aru, tunneb eesti keele tähti ning oskab eesti keeles sõnu kokku kirjutada ning sõnadest arusaadavaid lauseid moodustada. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja valdab eesti keelt nii kõnes kui kirjas piisaval määral, kui mitte öelda, et väga heal tasemel selleks, et oma õigusi eesti keeles kaitsta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. Haldusasi 3-11-767
25. Kaebaja pöördus 11.01.2011 taotlusega vangla poole, mis puudutas hügieenitarvete saatmist vanglasse. Vastustaja jättis kaebaja taotluse vastusega nr. V1 508-1 rahuldamata. Kaebaja esitas seejärel 11.02.2011 vanglale taotluse, milles ta ei olnud rahul vangla vastusega V1 508-1 ja soovis jätkuvalt maksikirjaga hügieenitarbeid (deodorante, hambaharju, seepe, vatitikke, pesemisenuustikuid). Vastustaja jättis nimetatud taotluse 10.03.2011.a vastusega nr. V1 2245-1 rahuldamata.
26. 16.03.2011 esitas kaebaja Tartu Vangla direktorile vaide Tartu Vangla nimetatud vastuskirjade tühistamiseks ning taotluste rahuldamiseks. Kuna kaebaja esitas vaide vene keeles, jättis Tartu Vangla 22.03.
27. a otsustusega nr E5 155-1 vaide menetlusse võtmata, tagastas selle Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5 alusel ning selgitas kaebajale tõlkimise kohustust.
28. 25.03.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 22.03.
29. a otsuse nr E5 155-1 „Vaide menetlusse võtmata jätmine ja tõlkimise kohustuse selgitamine“ õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on vaide tagastamine vangla poolt toimunud valedel ja väljamõeldud põhjustel. Kaebaja märgib, et ta ei oska eesti keeles rääkida ega kirjutada, kuid saab räägitust osaliselt aru. Kaebaja märgib, et on korduvalt palunud vanglalt, et tal võimaldataks eesti keelt õppida, kuid vangla ei ole seda võimaldanud ning kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlketööde eest tasumiseks.
30. Vastustaja leiab oma vastuses kaebusele, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula kohaselt on riigi 4 üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri võõrandamatu osa, milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab Põhiseaduse § 6, et eesti riigikeel on eesti keel. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt toimub riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes asjaajamine eesti keeles. Vastustaja lisab, et eesti keele tähtsust on rõhutanud ka Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 05.02.
31. a otsuses nr 3-4-1-4-98, märkides, et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud. Vastustaja viitab HMS § 20 lg-le 1, millest tulenevalt on haldusmenetluse keel eesti keel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse § 8 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Vastustaja selgitab, et Tartu Vangla direktor tagastas kaebajale tema 16.03.2011 esitatud vaide, kuna see oli võõrkeelne, sellele ei olnud juurde lisatud tõlget ning kaebaja ei andnud nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks, kuid vastustaja on veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. See, et isikul võib olla mugavam suhelda haldusorganiga võõrkeeles, ei anna kaebajale kui Eesti Vabariigi kodanikule ja eesti keele oskajale õigust nõuda oma võõrkeelsete dokumentide tasuta tõlkimist eesti keelde.
32. Tartu Halduskohus jättis 20.07.
33. a otsusega haldusasjas 3-11-767 kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on vastustaja õiguspäraselt käitunud ning tagastanud õiguspäraselt vaide, võtmata seda menetlusse, põhjusel, et tegemist on võõrkeelse vaidega, see oli esitatud ilma eesti keelse tõlketa ning kaebuse esitaja on keeldunud tõlkimise eest tasumast. Kohus on seisukohal, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kohus tugineb haldusasjas 3-11-180 Justiitsministeeriumi poolt 30.03.2011 esitatud tõendile kaebaja eesti keele oskuse kohta, milleks on haldusasja 3-09-1366 raames kohtuistungil protokollitu, kus kaebaja väidab repliigi korras, et ei soovi kohtuotsuse tõlget, kuna saab aru eesti keelest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
34. Kaebaja esitas haldusasjas 3-11-767 22.07.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.07.
35. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei oska kaebaja eesti keeles kirjutada. Kaebaja selgitab, et vaidlusalusel juhtumil ei olnud ka kinnipeetavaid, kes tema jaoks kirjutanud oleksid. Kuna aga vaide esitamise tähtaeg on piiratud, tuli tal kirjutada ise vene keeles. Samuti soovivad kinnipeetavad oma töö eest kaebaja eest vaiete kirjutamisel midagi saada, aga vanglas kehtivate reeglite järgi ei ole kaebajal õigust anda teistele kinnipeetavatele oma asju ega täita nende korraldusi. Kaebaja märgib, et saab eesti keelest aru, kuid mitte kõigest. Kaebaja viitab ka asjaolule, et teda ei paigutata ühte kambrisse eestlasega ja leiab, et põhjuseks on see, et temaga koos kambris olev eestlasest kinnipeetav ei kirjutaks talle eesti keeles vaideid.
36. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu 5 ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ega põhjendus ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning tõendeid õigesti hinnanud. Vastustaja jääb oma varasemalt antud selgituste juurde ja nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja märgib, et haldusasjades 3-11-845 ja 3-11-767 on kaebuse ese sisult sama. Mõlemas asjas on vaidluse esemeks vastustaja poolt kaebaja vene keeles esitatud vaide menetlusse võtmata jätmine ning selle õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja vaideid ei võetud menetlusse seetõttu, et vastustaja on veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta eesti keeles ning seega ei ole kaebaja õigustatud nõudma, et tema vene keeles esitatud vaiete tõlkimise kulud kataks vangla. Vastustaja märgib, et ka haldusasjas 3-11-180 toimub vaidlus Justiitsministeeriumi ja apellandi vahel selle üle, kas Justiitsministeeriumi poolt kaebaja venekeelse vaide menetlusse võtmata jätmine ja tagastamine põhjusel, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldab temal oma õigusi eesti keeles kaitsta, oli õiguspärane või mitte. Kuna käesolevas asjas toimub vaidlus sama tõendamiseseme üle, mis haldusasjas 3-11-845, siis taotleb vastustaja haldusasjade 3-11-845 ja 3-11-767 liitmist ühisesse menetlusse, kuna see võimaldab nende kiiremat lahendamist ning lugeda vastustaja poolt käesolevas asjas apellatsioonkaebusele vastus antuks haldusasjas nr 3-11-845 antud vastusega.
37. Tartu Ringkonnakohus määras 20.10.
38. a määrusega liita haldusasjad 3-11-845 ja 3-11-767 ühte menetlusse ja menetleda liidetud kaebusi haldusasjana 3-11-
40. 30.10.2011 kohtule esitatud täienduses kinnitab kaebaja, et ta ei ole nimetatud haldusasjade liitmise vastu. Samuti kinnitab kaebaja, et ta ei ole vaideid kirjutanud eesti keeles dikteerimise järgi ning kellelegi ta oma dokumente näidanud ei ole. Kaebaja selgitab, et ta on andnud oma vene keeles kirjutatud vaiet teistele kinnipeetavatele tõlkida. Kui aga kaebajale öeldi, et peab kirjutama oma käega, siis kirjutas kaebaja teiste kinnipeetavate poolt eesti keelde tõlgitu oma käega eesti tähtedega ümber. Kaebaja märgib, et osaleb eesti keele kursustel ning eesti keelt osates ei oleks ta nendel kursustel osaleda saanud.
41. Alates 10.02.2012 viibib kaebaja vabaduses.
42. 13.06.2012 Tartu Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungile jättis kaebaja ilmumata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kummaski ühendatud kohtuasjas ei ole ilmnenud menetluslikke minetusi ega muid asjaolusid, mis annaksid alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 14.07.
44. a ja 20.07.
45. a otsuste ja nende põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid üle korrata.
46. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1 ning keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel ning nimetatud asutustel on õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. 01.09.2010 kehtima hakanud VSkE § 49 1 regulatsiooni kohaselt toimub kinnipeetavate esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles. Regulatsiooni eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa 6 kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadetakse vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaie enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab temal oma õigusi kaitsta. Võõrkeelsed dokumendid tagastatakse menetlusse võtmata kinnipeetavale ja selgitatakse dokumentide tõlkimise protsessi. Tartu Vangla direktor tagastas 22.03.2011 ja 29.03.2011 kirjadega kaebajale tema võõrkeelsed vaided, millele ei olnud juurde lisatud tõlkeid ning kaebaja ei andnud ka nõusolekut tõlkimise eest tasumiseks.
47. Vastustaja on viidanud õiguskantsleri 17.01.
48. a seisukohale (nr 7-4/101606/1100205), mis puudutab riigikeele küsimust, kus õiguskantsler on korranud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on ennekõike vaja kaitsta küll nende isikute õigusi, kes tõepoolest riigikeelt küllaldaselt ei valda, kuid samas ei tähenda see, et isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle riigikeele oskus on olmetasandil toimetulekuks küllaldane, omaks õigust nõuda, et vanglateenistuse ametnik räägiks temaga isikule sobivas keeles ja korraldaks talle tasuta riigikeelsete dokumentide tõlkimist mõnda võõrkeelde. Riigikeelt mittevaldavate kinnipeetavate isikute kaitseks ette võetud meetmed on vajalikud juhul, kui isik tõepoolest riigikeelt oma õiguste kaitseks küllaldaselt ei oska ning seda ei saa temalt ka kuidagi mõistlikult eeldada.
49. Tartu Vangla on esitanud tõendid, et kaebaja valdab eesti keelt niisugusel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Vastustaja kinnituste kohaselt läbis kaebaja A2 taseme eesti keele kursuse üle 90 %-se tulemusega, olles võrreldes teistega väga edukas. Samuti osutab ringkonnakohus vastustaja tähelepanekule, et üldiselt väidavad kinnipeetavad vastupidist kaebajale, s.t et vanglas ei ole võimalik kellegi käest tõlget saada ja keegi vanglaametnikest ei tõlgi. Lisaks tuleb tähele panna, et kaebaja poolt nii vangla vastuste peale esitatud vaided kui ka kaebused kohtusse on esitatud mõnepäevaste vahedega peale kaevatava dokumendi saamist. Haldusasjas nr 3-11-767 tagastas Tartu Vangla direktor kaebajale vaide 22.03.
50. a otsusega, halduskohtule esitatud kaebus kannab aga kuupäeva 24.03.
51. Samas asjas tehtud Tartu Halduskohtu 20.07.
52. a otsus toimetati kaebajale eestikeelsena kätte 21.07.2011 (tl 48), sisuline apellatsioonkaebus kannab aga kuupäeva 22.07.2011 (tl 56–57). Haldusasjas nr 3-11-845 toimetati kaebajale Tartu Halduskohtu 14.07.
53. a otsus kätte 15.07.2011 (tl 61), apellatsioonkaebus (tl 70–71) kannab aga 18.07.2011 kuupäeva. Ajavahed on liiga lühikesed, et oleks usutav, et keegi asjassepuutumatu saab aru juriidilisest tekstist ning suudab selle kaebajale piisavalt arusaadavaks teha, et oleks võimalik esitada sisuline vastuargumentatsioon. Kaebaja kaebused on seejuures iseenesest täiesti arusaadavad. Ilmselgelt peab isik valdama piisavalt keelt selleks, et suuta sellisel viisil ennast ka kohtus kaitsta.
54. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Vangla on õiguspäraselt käitunud ning tagastanud vaided õiguspäraselt põhjusel, et tegemist on võõrkeelsete vaietega, mis on esitatud ilma eestikeelse tõlketa ning kaebaja on keeldunud tõlkimise eest tasumast. Ringkonnakohus ei kahtle esitatud tõendite alusel selles, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Agu Timmi Maili Lokk 7 Madis Ernits