3-16-273/5

3-16-273 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-273 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon

1. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse menetlusabi taotlus läbi vaatamata. taotlus ja
2. Saata määrus taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
3. 05.02.2016 esitas Tallinna Vanglas viibiv M.L. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõuab enda teise kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise „haldusakti kehtivuse või täitmise“ peatamist. Kinnipeetava väitel on ta 05.02.2016 esitanud vaide ka Tallinna Vanglale. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
4. 05.02.2016 Tallinna Vanglale esitatud kohtunõudega palus halduskohus vanglal esitada omapoolne seisukoht M.L. esialgse õiguskaitse taotlusele, täpsustada sellega seonduvaid asjaolusid ning esitada asjaga seotud dokumendid.
5. Tallinna Vangla vastas 08.02.2016 ning leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Tallinna Vangla selgitas, et M.L. on justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5 lg 2 punkt 1 alusel paigutatud karistust kandma Tallinna Vanglasse. Tegemist on kehtiva määrusega ning Tallinna Vanglal ei ole ühtegi teist dokumenti, mis annaks alust M.L. teise vanglasse ümber paigutamiseks. Seega ei saa neid dokumente ka kohtule edastada. Tallinna Vangla edastas kohtule M.L. poolt esitatud vaide, kuid selgitas, et vaie kuulub haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-i 1 alusel tagastamisele. 1 3-16-273
6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
7. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
8. Esialgne õiguskaitse on mõeldud selleks, et vastustaja või muud isikud ei saaks poolelioleva kohtumenetluse kestel teha toiminguid, mis muudavad kaebajal tema eesmärgi saavutamise võimatuks isegi juhul, kui kaebus lõpuks rahuldatakse.
9. Käesoleval juhul on M.L. paigutatud Tallinna Vanglasse ning hetkel ei ole Tallinna Vangla kinnitusel „ühtegi teist dokumenti, mis annaks alust M.L. teise vanglasse ümberpaigutamiseks“. Kohus möönab, et iseenesest ei ole välistatud, et kunagi tulevikus võidakse teatud asjaolude kokkulangemisel M.L. mõnda teise vanglasse ümber paigutada, kuid praeguses olukorras on tegemist pelgalt oletusega. Isegi juhul, kui möönda, et isiku teise kinnisesse vanglasse paigutamine võiks teatud juhtudel kaasa tuua esialgse õiguskaitse vajaduse, on EÕK taotlus praegusel ajahetkel ennatlik. Iseenesest ei ole tegemist ümberpaigutamine tagasi pöördumatu protsess ja kaebajal on võimalik ümberpaigutamise korral taotleda enda tagasi paigutamist Tallinna Vanglasse (kui esineb õiguslik alus ja mõjuvad põhjused). On ilmne, et käesoleval ajal puudub M.L.l esialgse õiguskaitse vajadus. Seega jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
10. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus läbi vaatamata ka menetlusabi taotluse. Karin Kalmiste kohtunik 2