Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 75§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5593 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega mõistetud vangistus 1 aasta 4 päeva kaetuks raskema karistusega ning mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 3 aastat 1 kuu.

§ 68lg 1 alusel arvestati S.

Judini eelvangistuses viibitud aeg 12.–

1. september 2012, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati eelmise kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o
2. jaanuarist
4. Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega jäeti Harju Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega S. Judinile

§ 184

lg 2 p 2 alusel mõistetud üksikkaristus ja

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristus muutmata.

2. detsembril 2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Judini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrusega kohaldati S. Judini suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud. S. Judinit kohustati järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud lisakohustusi. 4.1 S. Judini puhul on

§ 871lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.

S. Judin kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 25. septembri 2013. a otsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetud 3 aasta ja 1 kuu pikkust vangistust.

Karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult

1. veebruaril
2. Seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. S. Judinit on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on S. Judinit korduvalt karistatud narkootilise aine omamise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete levitamises, käitlemises ja seeläbi rahvatervise ohtu seadmises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja tal on materiaalseid probleeme. Materiaalsete probleemide tekkimine on aga tõenäoline, kuna S. Judinil puudub vabanemisel töökoht. Kinnipeetaval on vangla andmetel maksmata nõudeid summas 3745 eurot. Vangla hinnangul on isik töövõimeline, kuid saab teha ainult neid töid, mis ei nõua kahte kätt. Eelnimetatud asjaolu piirab S. Judini konkurentsivõimet tööjõuturul. 4.2 S. Judini puhul on väga suur uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamise võimalikkusest, hoiakutest ja mõtlemisest. Seetõttu vajab S. Judin täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb S. Judini suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele. Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist. 4.3 Samuti puudub S. Judinil vabanemisjärgselt elukoht või ei soovinud ta seda avaldada, kuna ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Toimikumaterjalide kohaselt on S. Judinil elukoha võimalus vastavalt vajadusele ja kasulikkusele: kord on võimalik elada isa juures, siis jälle mitte. Objektiivsed andmed elu- ja töökoha võimalikkuse kohta Soomes puuduvad, kuna S. Judin ei avaldanud Soomes elava ema kontaktandmeid. Kohus on seisukohal, et elukoha puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Elukoha puudumise kui karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise takistuse kõrvaldamiseks kohustas kohus S. Judinit leidma endale hiljemalt kahe nädala jooksul alates vabanemisest elu- või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas.
3. S. Judin esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole S. Judini hinnangul mõistlik. S. Judin plaanis minna elama ema juurde Soome. Ema on valmis ja soovib aidata alustada tal uut elu. Ema on S. Judini ainuke lootus ja tugi, kes toetab teda nii moraalselt kui ka rahaliselt. Eestis elab S. Judinil isa, aga temaga ta ei suhtle. Kui S. Judin vabadusse pääseb, ei ole tal kuhugi minna ega rahalisi vahendeid. Seega satub ta raskesse sotsiaalsesse olukorda, mis võib viia taas narkootikumide tarvitamise ja uute kuritegude toimepanemiseni. Seda kardab S. Judin kõige rohkem. Tal on väga raske tööd leida. Tal on töövõimetus, sest tema parem käsi on liikumatu. Samuti ei ole võimalik õppimine, sest sotsiaalsed programmid ei ole S. Judinit aidanud ja need on olnud üksnes ajaraiskamine. Ainult töö saab S. Judinit ühiskonda tagasi tuua. Töötamiseks on vaja kätt ravida. See on võimalik, aga nõuab aega ja raha. Ema on nõus teda aitama. S. Judinil 2 on mitu eriala. Seega on terviseprobleemi lahendamisel S. Judinil võimalik tööd leida, kuid selle ajani vajab ta tuge ja elukohta, mis on tal olemas Soomes. Eestis elades on oht vana eluviisi jätkamiseks suur. Kontrolli kohaldamine on mõttetu – seda on korduvalt kohaldatud ja S. Judin on seda rikkunud. S. Judini eesmärgiks on alustada uut, kainet elu. Selleks tuleb tal teha endaga palju tööd. Eestis elades jääb teda jälitama kriminaalne minevik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et vaidlustatav maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuses esitatud seisukohad ei too kaasa lahendi tühistamist. Nõustudes täielikult maakohtu põhistustega, märgib kolleegium vastusena kaebusele järgmist. 7.

§ 871

lg 1 alusel võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses (p 1); teda on enne eelmises punktis nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (p 2) ja arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid (p 3). 8. Käesoleval juhul on S. Judini puhul

§ 871lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.

S. Judin kannab praegu Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud 3 aasta ja 1 kuu pikkust vangistust, mille kandmine lõpeb eelduslikult

1. veebruaril 2016 (p 1). Enne seda on S. Judinit karistatud mh Harju Maakohtu
2. juuli
3. a otsusega

§ 184lg 2 p 1 alusel 5-aastase vangistusega ja Harju Maakohtu 25.

jaanuari

1. a otsusega 1 aasta ja 4 päeva vangistusega (p 2). Kuigi kinnipeetav ise ei pea käitumiskontrolli kohaldamist vajalikuks, on ringkonnakohtu arvates täidetud ka kolmas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, st on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. S. Judinit on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral ja reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda. Sealhulgas on kinnipeetavat korduvalt karistatud narkootilise aine käitlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Oma kaebuses ei eita S. Judin, et tal on probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega. Samuti ei ole süüdimõistetu välistanud, et vangistusest vabanedes hakkab ta taas narkootikume tarvitama. Seega puudub ka isikul endal kindlus, et vabadusse pääsedes suudab ta alustada uut, seaduskuulekat elu. Vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid ei ole S. Judinile tema enda sõnul mingisugust mõju avaldanud. Seega puudub kohtul igasugune alus uskuda, et käesoleval ajal vangistusest vabanedes ei pane S. Judin toime uusi kuritegusid.
2. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine ainuüksi Eestis elukoha puudumise tõttu oleks vastuolus

§ 871

lg 1 mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Nimetatud seisukohta on ringkonnakohus väljendanud ka varem (vt Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 1-10-14829). Elukohta omava süüdimõistetu suhtes on kriminaalhoolduse läbiviimine lihtsam, kuid need isikud ei tohiks olla seetõttu ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks elukohta mitte omavate süüdimõistetute puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimatu. Välistatud pole olukorrad, kus ühiskonnale ohtu kujutavad isikud teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Sellise olukorra vältimiseks tuleks lähtuda sotsiaalhoolekandeseaduse §-dest 1143 ja 28, mille alusel peaks kinnipeetav saama endale elukoha. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on tal võimalus pöörduda 3 koostöös kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ-de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon. Kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt valvab hooldaja kriminaalhoolduse teostamise käigus kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab hooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimisja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. Tulenevalt eeltoodust on maakohus, kohustades S. Judinit kahe nädala jooksul pärast vabanemist otsima endale elukoha, toiminud seaduslikult. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 21. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau