1-10-15536/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15536 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksander 36906012236), määruskaebus Toomik (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja Aleksander Toomiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Ida-Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Aleksander Toomik süüdi KarS § 114 p-de 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 14 päeva, kandmisele kuulus 11 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. jaanuar
10. Viru Ringkonnakohtu
11. aprilli
12. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
13. jaanuari
14. a otsus A. Toomiku karistamise osas KarS § 114 p-de 2 ja 3 järgi ja A. Toomikule mõisteti karistuseks KarS § 114 p-de 2 ja 3 järgi 15 aastat vangistust. Karistusest loeti kantuks vahi all viibimine 7 kuud ja 14 päeva ning alates
15. jaanuarist 2004 jäi karistust kanda 14 aastat 4 kuud ja 16 päeva. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes süüdimõistetul
16. novembril
18. Viru Maakohtu
19. jaanuari
20. a määrusega jäeti A. Toomik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kohus jättis kõrvale asjaolu, et kinnipeetavat on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab oma esimest vanglakaristust, keskendudes peaasjalikult sellele, et A. Toomik kannab karistust esimese astme raskeima eluvastase kuriteo, s.o mõrva eest. Kuritegu oli toime pandud kohtusaalis, s.o kohas, kus iga isik peaks tundma ennast eriti turvaliselt, kuid kus süüdimõistetu tulistas kaasa võetud revolvrist mitu lasku, mille tagajärjel suri kaks naist. Kuriteo tagajärjel jäi orvuks aasta ja nelja kuu vanune laps. Arvestades A. Toomiku toimepandud kuriteo asjaolusid ja ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on
21. mai 2018), ei vastaks tema praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistus, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist õigustavad asjaolud. A. Toomiku puhul kohus selliseid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud. 2.2 Positiivsena tõi kohus kinnipeetava puhul välja selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on omandanud tisleri ja keevitaja eriala ning riigikeele B1-taseme, käinud psühholoogi vastuvõttudel ning osalenud vangla tööhõives, kandes alates
22. septembrist 2013 karistust avavanglaosakonnas. Need kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu aga üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus.
23. A. Toomik esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kohtu väide, et kuriteo toimepanemise asjaolud on vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukamad kui muud asjaolud, on paljasõnaline. A. Toomik tunnistab, et pani toime raske kuriteo ja sai selle eest väga range karistuse, kuid leiab, et kohus pidanuks arvestama, et see tegu oli ühekordne. A. Toomik tegutses impulsiivselt ja tegemist ei olnud ettevalmistatud kuriteoga. Samas kannatanud terroriseerisid mitu aastat teda ja tema lähedasi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Toomik emotsionaalselt tasakaalukas ja tema käitumises ei ilmne agressiivsust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on ülimadal. A. Toomiku lähedased on valmis teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. 3.2 A. Toomik on karistusest ära kandnud u 85%, olles vangistuses 12 aastat ja 8 kuud. Täielikult põhjendamata on kohtu järeldus, et A. Toomiku ennetähtaegsel vabastamisel saaks riivata ühiskonna õiglustunne ja see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Prokuratuur oli A. Toomiku ennetähtaegse vabastamise vastu. A. Toomik tuletab meelde, et prokuratuur taotles tema karistamist 12-aastase vangistusega. A. Toomik on vangistuses olnud juba 12 aastat ja 8 kuud. Seega on prokuratuur saanud, mida tahtis, ja enamgi veel. Abiprokurör A. Tali arvamus on juriidiline nonsenss, millega kohus on nõustunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Toomiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
25. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebuses avaldatud seisukohtadele rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
26. Kriminaalkolleegium leiab, et ehkki A. Toomik on tunnistanud oma süüd toimepandud kuriteos ning avaldanud soovi, et selline tegu poleks kunagi aset leidnud, sisaldab tema 2 määruskaebus ennastõigustavaid seisukohti. Nii pidanuks maakohus A. Toomiku arvates arvesse võtma asjaolu, et kannatanud terroriseerisid mitu aastat teda ja tema lähedasi. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta see asjaolu mingil määral kannatanutelt elu võtmist. Siinkohal on maakohus põhjendatult võtnud arvesse ka seda, et A. Toomik pani kuriteo toime kohtusaalis, s.o kohas, kus peaks iga isiku julgeolek olema tagatud. Sellega riivas A. Toomik oluliselt ühiskonna turvatunnet, mistõttu on ka tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tavapärasest enam alust arvestada ühiskonna õiglustundega. Olukorras, kus A. Toomikul on mõistetud karistusest kanda veel üle kahe aasta, saaks kannatanute lähedaste ja ühiskonna õiglustunne vaieldamatult riivata.
27. Asjaolu, et prokuratuur taotles A. Toomiku süüdimõistmisel tema karistamist 12-aastase vangistusega, milline aeg on tal käesolevaks ajaks kantud, ei oma kohtu hinnangul tähtsust. Kohus on A. Toomiku süüle vastavaks pidanud tema karistamist 15-aastase vangistusega ning sellest tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ka lähtuda.
28. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau