← Eesti

2-15-15167/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-15167 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Ulvi Loonurm Tsiviilasi UGS’i taotlus lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 (Brüssel II bis) alusel Harju Maakohtu 07.12.2015 määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik UGS määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: UGS (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht XXXX XX XXX X, XXXX XXXXXXX, XXXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Puudutatud isik I: MS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X XXXXXX XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Henn Koduvere Puudutatud isik II: MS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X XXXXXXX XXXXX XXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eeva Mägi ja Maria Mägi –Rohtmets Eestkosteasutus: Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus 1 Resolutsioon:
  2. Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2015 määrus ja saata tsiviilasi uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
  3. UGS määruskaebus rahuldada osaliselt.
  4. Võtta MS poolt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud tõendid asja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Justiitsministeerium saatis 12.10.2015 Harju Maakohtule UGS (avaldaja) taotluse lapse MS (laps, puudutatud isik I) viivitamatuks tagastamiseks tema hariliku viibimiskoha riiki Ungarisse Haagi
  6. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (Haagi 1980.a konventsioon) ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel. Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja lapse ema MS (puudutatud isik II) Ungaris juba enne lapse sündi. Avaldaja andis lapse emale nõusoleku lapsega Eesti külastamiseks augustis 2015, kuid lapse ema ja laps pidid naasma Ungarisse 25.08.2015 arvestades kooliaasta algust. Lapse ema last kokkulepitud ajaks Ungarisse tagasi ei toonud ja keeldus last tagastamast. Avaldaja ei ole nõustunud lapse Eestisse jäämisega.
  7. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kuigi vanemad elasid oma ühise lapsega koos Budapestis, kasvatas last suurema osa ajast ema, sest isa viibis tihti töö tõttu kodust eemal ja välisriikides.
  8. aasta alguses kolis avaldaja poolte ühisest kodust välja ning pärast lahkuminekut on lapse eest igapäevaselt hoolitsenud ema. Vanemate vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pärast poolte lahkuminekut jääb tütar ema juurde, tema eestkostjaks on ema, kellele kuulub ainuhooldusõigus ning avaldaja maksab lapsele elatist 1050 eurot kuus. Harju Maakohtu 31.08.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12838 on antud lapse emale esialgse õiguskaitse korras ainuõigus määrata, kus laps viibib. 01.07.2015 lõppes puudutatud isiku II tööleping C OÜ-ga ning sellega ka tema lähetus Budapestis. Avaldaja on alates septembrist jätnud tasumata elatise 1050 eurot kuus. Avaldajal on majanduslikud raskused ning ta ei ole võimeline garanteerima, et lapse emal ja lapsel säiliks Ungaris harjumuspärane elukoht ja elukorraldus. Korter, kus ema ja laps varasemalt elasid on välja üüritud. Puudutatud isikul II puudub majanduslik võimekus jätkata Budapestis tavapärast elulaadi ja tasuda tütre õpingute eest. Seetõttu kolis ta lapsega Eestisse, et tagada endale ja lapsele kvaliteetne elu. Alates 01.09.2015 õpib laps XXXXXXXX XXXXXXXXXX 5ndas klassis, kus ta on edukas õpilane. Ungaris ei ole lapsel peale avaldaja ühtegi teist sugulast. Puudutatud isik II ei ole toime pannud lapse röövi ning lapse tagasi viimine Budapesti oleks vastuolus tema huvidega. Laps on avaldanud soovi jääda elama koos emaga Eestisse ning lapse lahutamine emast tekitaks lapsele psüühilise trauma.
  9. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et lapse harilik viibimiskoht enne
  10. aasta suvel Eestisse tulemist oli Ungari. Avaldaja teostas enne lapse Eestisse toomist lapse üle hooldusõigust. Lapsele on harjumuspärasem keskkond Budapestis ning ei ole alust arvata et lapse tagasiviimine võiks talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil asetada lapse ebakindlasse olukorda. Esindaja kohtus lapsega 04.09.2015 ning lapse poolt väljendatu kohaselt soovib ta jätkuvalt elada ema juures, talle meeldib Eestis ning ta ei kujutaks ette olukorda, kus ema elab Eestis ja tema elab Budapestis. Samas leidis esindaja, 2 et on üsna tõenäoline, et laps soovib olla meele järele mõlemale vanemale ja vastata neile meelepärasel viisil. Arvestades, et Haagi 1980.aasta konventsioonis sätestatud eeldused lapse tagastamiseks on täidetud, tuleks taotlus rahuldada.
  11. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu oli seisukohal, et Haagi 1980.aasta konventsioonis sätestatud eeldused lapse tagastamiseks on täidetud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  12. Harju Maakohus jättis 07.12.2015 määrusega avaldaja taotluse lapse tagastamiseks tema hariliku viibimiskoha riiki Ungarisse rahuldamata ning jättis menetluskulud Haagi 1980.aasta konventsiooni artikkel 26 alusel Eesti Vabariigi kui konventsiooniosalise kanda.
  13. Määruse kohaselt tuleb Haagi 1980.a konventsiooni alusel laste tagastamise otsustamiseks kohtul esmalt tuvastada, kas käesoleva juhtumi puhul on tegemist lapse õigusvastase äraviimisega ja alles seejärel on võimalik kohtul kaaluda, kas lapse tagastamata jätmiseks on piisavalt alust. Avaldaja on esitanud taotluse lapse tagastamiseks lapse hariliku viibimiskoha riiki põhjusel, et lapse ema lahkus lapsega augustis Eestisse ning pidi lapsega Ungarisse naasma 25.08.
  14. Lapse ema ei toonud last tagasi Ungarisse kokkulepitud ajaks ning keeldus lapse tagastamisest. Lapse isa ei ole nõustunud lapse Eestisse jäämisega. Rahvastikuregistri andmetel elab lapse ema koos lapsega Tallinnas XXXXX X-X. Ülaltoodust nähtub, et lapse ema ei ole lapsega Ungarist omavoliliselt lahkunud, vaid lahkus lapse isa nõusolekul. Lapse ema on kinnitanud, et ei ole lapse isale teinud takistusi lapsega suhtlemisel ja ei tee takistusi ka edaspidi isa ja lapse suhtlemisel. Nimetatu kohta ei ole vastuväiteid esitanud lapse isa.
  15. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-10 märkinud, et ei saa välistada, et liikmesriik muutub lapse harilikuks viibimiskohaks kohe pärast lapse liikmesriiki saabumist, s.o nt juhul, kui vanemad on kokku leppinud, et perekond asub elama sellesse liikmesriiki. Oluline on tuvastada, millises liikmesriigis on laps sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda paremini integreerunud. Kohus leidis et vaidlus puudub selles, et laps on paremini integreerunud Eestis, kus tal on olemas üks kindel ja stabiilne kodu, armastav ema ja lähisugulased, samuti armsaks saanud balletikool ja sõbrad. Samas kui Ungaris lapse elukohana olev korter on välja üüritud ning lapse isa soov on see võõrandada, mistõttu lapse tagastamisel võib laps jääda peavarjuta. Tõenditele tuginevalt tuleb asuda seisukohale, et laps asus Ungarist Eestisse koos emaga elama õiguspäraselt. Lapse emal oli lapse Eestisse viimiseks avaldaja nõusolek ning last ei ole ära viidud ilma avaldaja kui hooldusõigust omava vanema nõusolekuta. Sellisel juhul ei saanud jääda Ungari lapse harilikuks viibimiskohaks. Laps on augustikuust 2015.a elanud Eestis, kuna lapse isa jättis lapse täielikult lapse ema hoolde ja ülalpidamisse ega ole toetanud ema lapse kasvatamisel ka majanduslikult. Kohus asus seisukohale, et lapse emal oli olemas avaldaja nõusolek Eestisse tulemiseks, kuid lapse elama asumiseks Eestisse pooled tõendeid esitanud ei ole.
  16. Konventsiooni artikkel 3 kohaselt on lapse äraviimine õigusvastane, kui sellega rikutakse isikule üksi või ühiselt antud hooldusõigust selle riigi seaduse alusel, kus oli lapse alaline elukoht enne äraviimist. Kuna puudutatud isik II on lahkunud lapsega Ungarist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele, ei olnud lapse alaline elukoht ehk harilik viibimiskoht üks riik, vaid nendeks olid mõlemad riigid - Eesti Vabariik ja Ungari. Kui lapse äraviimine või kinnihoidmine ei ole õigusvastane Haagi 1980.a. konventsiooni mõttes, puudub kohtul õiguslik alus rahuldada lapse tagastamise avaldust nimetatud konventsiooni alusel, sest käsitletava juhtumi puhul on tegemist konventsiooni kohaldamise alast väljaspool asuva 3 juhtumiga. Poolte vahelisi suhteid saab reguleerida vastavalt lapse elukoha määramise ja suhtlemiskorra (hooldusõiguse küsimuse) kindlakstegemisega.
  17. Puudutatud isiku I puhul on tegemist 10,5 aastase lapsega, kelle vanus ja küpsuseaste võimaldab välja selgitada tema arvamuse tagastamise osas. Lapse poolt avaldatu kohaselt elas ta Ungaris koos emaga ning ema viis teda kooli. Nüüd käib ta siin koolis ja soovib elada koos emaga. Kui ta peaks tagasi minema Ungarisse, siis tahab ta ka seal elada koos emaga, kuigi ta tagasi minna ei soovi. Pärast poolte lahkuminekut on laps elanud kogu aeg oma emaga. Lapse ema seletuse kohaselt ei ole avaldaja täitnud poolte vahel sõlmitud kokkulepet alates septembrist 2015, jättes maksmata elatise ning on tasunud ka 2015.aasta mai kuni augusti elatise hilinemisega. Avaldaja on jätnud maksmata kooli õppemaksu Ungaris. Lisaks sellele on ema ja lapse elukoht Budapestis välja üüritud ning kinnisvaraportaalis on avaldatud kuulutus nende korteri müügiks. Avaldaja teadis, et lapsel ja lapse emal ei ole Budapestis kusagil elada, kuid ei hoolinud sellest. Eeltoodust järeldas kohus, et avaldaja on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust lapse vastu ning soovimatust lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning temale elamistingimused tagada.
  18. Lapse lahutamine emast oleks lapsele kahjulik, kuna laps on juba aastaid harjunud elama koos emaga. See seaks lapse väga ebakindlasse olukorda ning võiks tekitada lapsele ebamugavusi ja isegi kannatusi. Võttes arvesse avaldaja poolt avalduses märgitud asjaolusid, kohtule antud seletusi kohtuistungil ja tema nägemust lapse hooldamisest lapse tagastamise korral Ungarisse, on lapse heaolu seatud ohtu. Kohtunikule on Haagi
  19. a konventsiooni artikliga 13 antud diskretsiooniõigus otsustada, kas laps tagastada või jätta tagastamata ning ka lapse õigusvastase kinnipidamise korral ei pea kohus igal juhul last hariliku viibimiskoha riiki tagastama. Kohus leidis, et lapse viimine Ungarisse oleks lapse psüühikat tugevalt kahjustav ja lapsele traumeeriv ning see võib põhjustada lapsele füüsilisi ja psüühilisi kannatusi või muul viisil asetada lapse ebakindlasse olukorda. Lapse ärakuulamisel veendus kohus, et laps on piisavalt arukas ja oskab oma tahet väljendada, et ta soovib elada Eestis koos emaga ja senist elulaadi jätkata ning käia balletikoolis ning suhelda Eestis oma sõpradega. Seega on oluline ka lapse arvestatav vastuseis tagastamisele. Haagi 1980.a. konventsiooni art 13 lg 1 p b alusel saab jätta õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud lapse tagastamata vaid siis, kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Seejuures peab tegemist olema erakordse ohuga lapse heaolule, mis on piisavalt konkreetne ja tõenäoline. Seega ka lapse õigusvastase äraviimise ja kinnihoidmise korral tuleks käesolev taotlus lapse tagastamiseks jätta rahuldamata konventsiooni art 13 lg 1 p b alusel. Määruskaebus
  20. 22.12.2015 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada taotluse lapse tagastamiseks tema hariliku viibimiskoha riiki, Ungarisse.
  21. Avaldaja on seisukohal, et esinevad ilmsed alused lapse tagastamiseks ning konventsioonis sätestatud aluseid lapse tagastamisest keeldumiseks ei ole tuvastatud ega tõendatud. Kohtumääruses on arusaamatul viisil lapse isa esitatud avalduse alusel jõutud järelduseni, et laps lahkus Ungarist isa nõusolekul. Avaldaja hinnangul on võimalik järeldada, et reis Eestisse toimus isa teadmisel, kuid pooled olid kokku leppinud naasmise Ungarisse. Isegi juhul, kui lugeda reisimiseks loa andmist n.ö Eestisse toomise lubamiseks, siis see luba muutus pärast 25.08.2015 kehtetuks ning pärast seda oli tegemist õigusvastase kinnihoidmisega. Arusaamatu ja muude seisukohtadega seostamatu on kohtu viide, et isale 4 ei ole tehtud takistusi lapsega suhtlemiseks. Seejuures on menetlusdokumentidest teises tsiviilasjas näha, et viide ei vasta tõele. Lapse tagastamise otsustamisel konventsiooni alusel ei ole oluline, kas pärast õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist võimaldatakse lapsega suhelda.
  22. Kohus on vääralt mõistnud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-66-10 esitatud selgitusi ning võtnud aluseks vaid lapse integreerumise asjaolu. Samas lahendis on viidatud, et hariliku viibimiskoha üle tuleb otsustada terviklikult, kõiki asjaolusid arvesse võttes. Kohus on rajanud määruse vaid lapse ema poolt esile toodud asjaoludele, et lapsel on Eestis uus kodu, kool ja sugulased ning on jätnud alusetult tähelepanuta kõik muud asjaolud. Ainult asjaoludest, et lapse ema on lapse Eestis majutanud üürikorterisse ning leidnud kooli, ei saa järeldada paremat integreerumist Eesti ühiskonda. Ungaris olev korter ei ole välja üüritud. See korter kuulub lapse vanemate ühisele äriühingule. Ka korteri võõrandamise korral ei jääks laps peavarjuta, vaid saaks loomulikult elada koos isaga teises korteris. Kohus ei ole teinud ühtegi järelepärimist Ungarisse, tuvastamaks sealset olukorda. Neil asjaoludel ei ole võimalik järeldada ei paremat integreerumist Eesti ühiskonda ega kaugeltki mitte hariliku viibimiskoha muutumist Ungarist Eestisse. Kui harilikku viibimiskohta saaks tuvastada toodud kaalutlustel, siis muutuks konventsioon sisutuks. Nii avaldaja tegevus lapse tagasitoomise taotlemisel kui ka poolte allkirjastatud kavatsuste protokoll viitavad selgelt asjaolule, et vanemad olid kokku leppinud, et laps elab ja käib jätkuvalt koolis Ungaris. Asjas puuduvad vastupidised tõendid. Rõhutada tuleb, et lapse harilik viibimiskoht määratletakse seisuga enne lapse äraviimise hetke. Seetõttu on elementaarne, et määratleda tuleb ja tähtsust omab ainult viibimiskoht enne seda, kui laps läks reisile. Sel hetkel ei olnud tal Eestis ei elamiskohta ega kooli ning kogu tema elu (ainus harilik viibimiskoht) oli Ungaris. Sugulasi on tal mitmes eri riigis. Õigusvastase äraviimise kontekstis ei saa hilisemaid asjaolusid arvestada, sest vastupidiselt konventsiooni eesmärgile see hoopis soodustaks lapse äraviimist ja uue elu sisseseadmist. Lapse toetamine oli pooltel kokku lepitud ning avaldaja ei jäta kindlasti oma last hooletusse. Kohus on jätnud tähelepanuta, et poolte kokkulepet rikkus esmalt lapse Eestisse jätmisega lapse ema, misjärel ütles avaldaja kokkuleppe üles. Nii Ungari kui Eesti õiguse järgi oli lapse vanematel Ungaris lapse ühishooldusõigus ning lapse äraviimisega Eestisse on rikutud lapse isa hooldusõigust.
  23. Lapse arvamusest nähtub, et puuduvad alused ka konventsiooni artikli 13 kohaldamiseks, sest midagi hirmsat teda Ungaris ei oota. Kuivõrd laps on elanud koos emaga, on tema mõju all ja loomulikult huvitatud tema arvamusest, siis ei saa praegu omistada määravat tähtsust lapse hetkearvamusele, et ta Ungarisse tagasi minna ei soovi. Laps soovib väga suhelda ka oma isaga ning järelikult on nii õiguslikult kui elukondlikult parim lahendus, kui laps elaks koos emaga Ungaris. Lapse huvide tegelikuks kindlakstegemiseks tulnuks tema küsitlemisel välistada hirm, et olukord võib muutuda tema kahjuks. Asjas on ilmne, et laps kardab, et Ungarisse tagastamisel ei saa ta olla koos emaga ning vastused on antud sellest asjaolust lähtuvalt. Hetkel ei lahendata aga küsimust ühele vanemale ainuhooldusõiguse määramisest või lapse elukoha määramisest. Kui laps naaseks Ungarisse koos emaga, puuduks tõsiseltvõetav alus rääkida mistahes negatiivsetest mõjudest lapsele. Puudutatud isik II saab ise otsustada, kas naasta Ungarisse koos lapsega. Kui ema otsustab mitte naasta, siis ei teki sellega seonduvad kahjulikud tagajärjed lapse tagastamise otsustamisest, vaid ema tegevusest. Vastus määruskaebusele
  24. Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 5
  25. Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada. Antud juhul oleks kooskõlas konventsiooni mõtte ja eesmärgiga jätta laps tagastamata üksnes siis, kui laps oleks olukorra hindamiseks jõudnud piisavalt küpsesse ikka ja tema vastuseis tagastamisele oleks äärmiselt tõsine. Esindaja on seisukohal, et laps on veel liiga noor ja ei ole jõudnud küpsusesse, kus temalt võiks oodata otsustamist tema Ungarisse tagastamise osas. Lapsega peetud vestluste ja ka kohtu poolt ärakuulamisest ei nähtu tõsist vastuseisu Ungarisse naasmiseks.
  26. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et konventsioonis sätestatud eeldused lapse tagastamiseks tema hariliku viibimiskoha riiki Ungarisse on küll täidetud, kuid arvestades lapse enda soovi jääda Eestisse, võib Ungarisse tagastamine tekitada lapsele psühholoogilist stressi. Edasine menetluse käik
  27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  28. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 07.12.2015 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  29. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas laps tuleb Haagi 1980.a konventsiooni alusel Ungari Vabariiki tagastada. Maakohus asus seisukohale, et avaldus lapse tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist ei ole lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmisega konventsiooni tähenduses. Samuti esinevad alused lapse tagastamata jätmiseks, kuivõrd lapse viimine Ungarisse võib põhjustada talle kannatusi või muul viisil asetada lapse ebakindlasse olukorda.
  30. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud TsMS § 477 lg 1 ja § 436 lg 1, mille kohaselt peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud. Haagi 1980.a konventsiooni artikli 3 kohaselt on lapse äraviimine või kinnihoidmine õigusvastane, kui see on vastuolus füüsilisele või muule isikule või asutusele vahetult enne lapse äraviimist või kinnihoidmist tema hariliku viibimiskoha riigi seaduse alusel antud hooldamisõigusega ning äraviimise või kinnihoidmise ajal hooldamisõigust teostati või oleks teostatud, kui last ei oleks ära viidud või kinni hoitud. Maakohus leidis, et lapse harilik viibimiskoht oli nii Ungari kui Eesti. Ringkonnakohus selgitab, et konventsiooni tähenduses on oluline, milline oli lapse harilik viibimiskoht enne hooldusõiguse väidetavat rikkumist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et kuni 2015.a augustini laps elas ja käis koolis Ungaris. Maakohus ei ole jälgitavalt põhjendanud, millistel kaalutlustel oli lisaks Ungarile ka Eesti lapse harilik viibimiskoha riik enne 2015.a augustit.
  31. Maakohus tuvastas, et lapse emal oli olemas avaldaja kui hooldusõigusliku vanema nõusolek lapsega Eestisse tulemiseks, kuid nõusoleku kohta lapse elama asumiseks Eestisse tõendeid esitatud ei ole. Samas asus maakohus seisukohale, et tegemist ei ole lapse õigusvastase kinnihoidmisega konventsiooni artikkel 3 tähenduses. Sellisena on maakohtu otsus kolleegiumi hinnangul vastuoluline. Maakohus on jätnud konventsiooni artiklis 3 sätestatud eelduste olemasolu sisuliselt analüüsimata. Maakohus on tuginenud asjaolule, et avaldaja oli lapse ja ema Eestisse tulekust teadlik ning andis selleks oma nõusoleku, kuid 6 on jätnud tähelepanuta avaldaja väited selle kohta, et lapse kinnihoidmine on õigusvastane, kuna ema ja laps pidid naasma Ungarisse 25.08.2015 ning ta ei ole nõustunud lapse alaliselt Eestisse jäämisega. Kuna maakohus ei ole selles osas avaldaja väiteid ja tõendeid hinnanud, ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud.
  32. Ringkonnakohus märgib ka, et maakohus on avalduse lahendamisel olulisel määral tuginenud asjaoludele, mis võivad olla olulised lapse hooldusõiguse vaidluses, kuid ei ole seda lapse tagastamise menetluses. Kuna konventsiooni alusel ei tule last tagastada mitte teisele vanemale, vaid viia tema hariliku viibimiskoha riiki, ei tule lapse tagastamise otsustamisel käsitleda küsimusi sellest, kumba vanemat tuleks lapse kasvatamisel eelistada (vt RKTKo nr 3-2-1-123-06 p 18).
  33. Haagi 1980.aasta konventsiooni artikkel 13 alusel võib jätta lapse tagastamata, kui lapse tagastamisele vastu vaidlev füüsiline või muu isik või asutus tõendab, et a) lapse eest hoolitsenud füüsiline või muu isik või asutus ei ole lapse äraviimise või kinnipidamise ajal teostanud oma hooldamisõigust või et ta on täielikult või osaliselt nõustunud lapse äraviimisega või kinnihoidmisega või b) lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada ebakindlasse olukorda. Samuti võib kohus keelduda lapse tagastamist nõudmast, kui laps on jõudnud vanusesse ja küpsusesse, kus on õige tema arvamusega arvestada, ning ta ei soovi tagasi tulla. Kaaludes lapse tagastamata jätmist Haagi 1980.aasta konventsiooni artikkel 13 alusel, ei saa jätta tähelepanuta, et artikkel 13 lg 3 kohaselt peab kohus arvestama lapse hariliku viibimiskoha keskasutuse või muu pädeva asutuse antud teavet lapse sotsiaalse tausta kohta. Seega on lapse huvide paremaks kaitseks vajalik välja selgitada, milline on selle riigi, kust laps õigusvastaselt ära viidi, lastekaitseks pädeva asutuse arvamus lapse tagastamata jätmise kohta, mitte asja lahendava riigi pädeva asutuse arvamus (RKTKm nr 3-2-1-123-06, p 20; nr 3-2-1-109-12, p 19). Käesoleval juhul on maakohus jätnud Ungari pädeva asutuse arvamuse välja selgitamata.
  34. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-123-06 p-s 18 asunud seisukohale, et Haagi
  35. a konventsiooni artikkel 13 lg 1 p b alusel ei saa ka väikelast jätta tagastamata üksnes seetõttu, et lapsele on oluline ema hoolitsus ja et laps on seni olnud pidevalt koos emaga ning tal puudub isaga üksi elamise kogemus, samuti et lapsele tema vanemast eraldamise tõttu tekkida võivaid kahjulikke tagajärgi saab enamikul juhtudel vältida sel viisil, et laps tuleb tagasi koos vanemaga, kellest eraldamine võiks kujutada tõsist ohtu lapse heaolule. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka praegusel juhul jätta last tagastamata üksnes seetõttu, et laps on harjunud elama koos emaga.
  36. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et arvestada tuleb ka lapse vastuseisu tagastamisele, kuid ei ole välja selgitanud ega tuvastanud, milles seisneb lapse vastuseis Ungarisse tagasiminemisele ning kas see on piisavalt objektiivne ja tõsine selleks, et keelduda lapse tagastamisest tema hariliku viibimiskoha riiki. Konventsiooni artikkel 13 lg 2 alusel võib kohus jätta lapse tagastamata, kui laps on jõudnud vanusesse ja küpsusesse, kus on õige tema arvamusega arvestada ning ta ei soovi tagasi minna. Selle sätte kohaselt tuleb igal konkreetsel juhul hinnata lapse vanust ja küpsusastet ning selgitada välja, kas need on piisavad selleks, et lapsel oleks kujunenud välja iseseisev tahe. Kooskõlas Haagi
  37. a konventsiooni mõtte ja eesmärgiga võib selle sätte alusel kohus jätta lapse tagastamata üksnes siis, kui lapse vastuseis tagastamisele on äärmiselt tõsine. Laps peab mõistma, millised on tema vastuseisu tagajärjed pikemas perspektiivis. Asjaolu, et laps 7 hetkesituatsioonis on oma hariliku viibimiskoha riiki naasmise vastu, ei ole piisavaks aluseks lapse tagastamata jätmisele (vt RKTKm nr 3-2-1-142-06, p 14).
  38. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et maakohus on olulises ulatuses jätnud asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning oma seisukohad põhjendamata. Kolleegium on seisukohal, et eelpool nimetatud rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluses. Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu ka sellele, et kui maakohus otsustab lapse tagastada, peaks kohus, enne lapse tagastamise kohta lahendi tegemist, poolte ja keskasutustega läbi arutama lapse tagastamisega seotud praktilised küsimused. Sealhulgas küsimuse, kus laps välisriigis elama hakkab ning kas ema soovib lapsega koos välisriiki tagasi minna (vt RKTKm 3-2-1-146-14, p 21).
  39. MS esitas ringkonnakohtule 21.01.2016 täiendavad tõendid, mis puudutavad kompromissiläbirääkimisi. Samuti esitas MS 11.02.2016 ja 12.02.2016 täiendavalt tõendid kompromissiläbirääkimiste kohta. UGS vaidles 21.01.2016 esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse menetluses esitada uusi tõendeid. Kolleegium leiab, et tõendid on asjakohased ja need tuleb võtta asja materjalide juurde.
  40. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.