) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 8. Kaebaja on avalduses märkinud, et loobub kaebusest, kuid samas palunud jätta „kaebuse läbi vaatamata, menetluse lõpetada ja tagastada kaebajale tasutud riigilõiv“. Vaatamata ebaselgele sõnastusele on kohtu hinnangul nii taotlusest kui ka e-kirjast, millega taotlus kohtule esitati (tl 45, „[…]edastan Tunneltrans OÜ avalduse kaebusest loobumiseks […]“) selgelt tuvastatav kaebaja soov kaebusest loobuda. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kaebusest loobumise avalduse on esitanud kaebajat esindav vandeadvokaat, mistõttu eeldab kohus, et kaebaja on teadlik loobumise tagajärgedest (
Kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, mistõttu puudub vajadus võimalikku vastustajat loobumise avaldusest eraldi teavitada ning anda talle aega vastamiseks ja menetluskulude taotluste esitamiseks (
Seega peab kohus võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasja menetlus vastavalt
9.
Kuivõrd kohus ei pidanud eeldatavalt vastustajalt seisukoha küsimist vajalikuks ning isegi menetluskulude olemasolul ei oleks nende väljamõistmine kaebajalt põhjendatud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 10.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on riigilõivu tasunud kokku 30 eurot (15 eurot kaebuselt ning 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt). Kuivõrd kaebuselt tasutud riigilõiv on väiksem
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.