Obsah (4)

§ 21§ 22§ 17§ 20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-15167 Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ülle Jänes, Ulvi Loonurm Tsiviilasi UGS’i taotl

§ 21lg 3 alusel kehtestatud ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

septembri 2015.a otsusega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (02.10.2015.a jõustunud redaktsioon) (edaspidi Kord) punkt 371 sätestab, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 2 hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega suhtlemise korraldamisel on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 400 eurot. Korra punkt 11 sätestab, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada kohtueelses või kohtuvälises menetluses osalemise tasu ja asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise tasu ning punktides 42, 44, 45 ja 46 sätestatud tasu kuni 100% tasumäära ulatuses, kui asi on eriliselt töömahukas.

1. Kohus leidis, et taotlus tasumäära 100% ulatuses suurendamiseks ei ole põhjendatud. Kohus on 15.10.2015.a määrusega küsinud esindaja seisukohta ja asjas on toimunud üks istung. Kuivõrd tegemist on perekonnasjaga, kus on vaja eelkõige välja selgitada asjaolud, poolte seisukohad ja lapse huvid, leidis kohus, et esitatud taotlus lapse tagastamiseks ei olnud tavapärasest ajamahukam ega õiguslikult keerukas. Korra p 371 kohaselt määras kohus riigi õigusabi eest tasuks tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 400 eurot. Korra punkt 38 sätestab, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. Tasu ja kulude kord ei näe ette piirmäära kohtumenetluses osalemisele. Tsiviilasja protokollist nähtuvalt kestis istung kokku 2 tundi, millest tulenevalt tuleb istungil osalemise eest määrata tasuks 80 eurot. Kohus leidis, et advokaadi poolt taotletav tõlkekulu 146 eurot kuulub kogu ulatuses hüvitamisele. Kokku kuulub hüvitamisele 626 eurot (õigusabikulu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 400 eurot + kohtumenetluses osalemise eest 80 eurot + tõlkekulu 146 eurot), millele lisandub käibemaks 20% summas 125,20 eurot, kokku 751,20 eurot.
2. Kuna riigi õigusabi korras määratud esindaja on õigusliku arvamuse esitanud ning kohus on asjas lõpplahendi teinud, siis on riigi õigusabi andmise eesmärk täidetud. Arvestades, et riigi õigusabi andmise alused on ära langenud, siis tuleb lõpetada lapsele riigi õigusabi andmine. Määruskaebus
3. Advokaat Henn Koduvere esitas Harju Maakohtu 21.12.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata riigi õigusabi tasu taotluse summas 696 eurot (sh käibemaks) ning palub teha uue määruse, millega rahuldatakse riigi õigusabi tasu taotlus ka selles osas.
4. Tsiviilasjas osutatud õigusteenuse puhul ei olnud tegemist kohtumenetluse ettevalmistamise käigus osutatud õigusteenusega, vaid kohtumenetluses osutatud õigusteenusega. Harju Maakohus tegi asja menetlusse võtmise määruse 15.10.2015 ning kaebuse esitaja võttis riigi õigusabi osutamise tellimuse vastu 16.10.
5. Tulenevalt TsMS § 372 lg 1 ja lg 6 algab tsiviilasjades kohtulik menetlus avalduse menetlusse võtmise määruse tegemisest. Järelikult on pärast asja menetlusse võtmist osutatud õigusteenuse puhul tegemist kohtumenetluses osutatud õigusteenusega ning avalduse menetlusse võtmisele eelnevate toimingute ja tööde puhul (mh hagi või muu avalduse koostamine ja esitamine) on tegemist kohtumenetluse ettevalmistamise toimingute ja töödega. Riigi õigusabi seadus ja tsiviilkohtumenetluse seadustik sisustavad kohtumenetluse mõistet sama moodi. Olenevalt poolte nõusolekust ja muudest tingimustest võib kohus tsiviilasja menetleda ka üksnes kirjalikus kohtumenetluses ning isegi juhul, kui asjas määratakse kohtuistung, toimub tsiviilasjades valdav osa kogu kohtumenetlusest kirjalikuna. Antud asjas ei osutanud kaebuse esitaja õigusabi avalduse kohtule esitajale, vaid puudutatud isikule. Järelikult ei osutanud kaebuse esitaja antud asjas õigusabi kohtumenetluse ettevalmistamisel, vaid osutas kogu õigusabi kohtumenetluses. Seega ei kehtesta Kord 3 antud asjas kaebuse esitaja poolt osutatud õigusteenuse tasule limiiti ning kaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi tasu taotlus tuleb tervikuna rahuldada.
6. Isegi kui oletada, et kogu kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisel (v.a. istungitel kulunud aeg) oleks kehtestatud limiidiks 400 eurot, oleks see limiit ebamõistlikult madal ning sellise hinnaga ei oleks antud asjas ega teistes vähegi mahukamates asjades võimalik kliendile õigusabi nõuetekohaselt osutada. Piirang, mille kohaselt on 26,5 tunni õigusteenuse eest tasu 400 eurot või koos tasuga istungiaja eest 480 eurot, ei oleks proportsionaalne ja ei oleks seega põhiseadusega kooskõlas.
7. Juhul, kui kohus leiab, et Korra punktide 11, 371 ja 38 tähendus on, et kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisel on asja kohtusse esitamisel ja kogu edasises menetluses (v.a. istung) osutatud õigusabi tasu piirmäär 400 eurot, siis palub määruskaebuse esitaja tunnistada antud piirang või Kord täielikult põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta nimetatud sätted kohaldamata ning rahuldada määruskaebus, või alternatiivselt tunnistada antud punktide regulatsioon põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata osas, milles need punktid sätestavad kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisel asja kohtusse esitamisel ja kogu edasises menetluses koos tasuga istungiaja eest 480 eurot, kui õigusabi on osutatud mahus 26,5 tundi ning rahuldada määruskaebus.
8. Kaebuse esitaja leiab, et kogu tema poolt antud asjas õigusabile kulutatud aeg oli põhjendatud ja vajalik. Antud asjas oli vajalik võõrkeeles suhelda ning töötada võõrkeelsete tõenditega, mis suurendab ajakulu. Seega oli taotlus tasumäära suurendamiseks põhjendatud. Edasine menetluse käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 21.12.2015 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis advokaat Henn Koduvere taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude ulatuse kindlaksmääramise kohta rahuldamata. Taotlus tuleb selles osas saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Lisaks tuleb TsMS § 656 lg 4 alusel maakohtu määrus tühistada osas, milles lõpetati lapsele riigi õigusabi osutamine.
11. Advokaat Henn Koduvere on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles tema taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude ulatuse kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata.
12. Riigi õigusabi tasu taotluse kohaselt on advokaat Henn Koduvere teinud tsiviilasjas õigusabi osutamisega seoses toiminguid kokku 26,5 tunni ulatuses.

§ 22

lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt määras maakohus Korra punkti 371 alusel tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest advokaadi tasuks 400 eurot ning punkti 38 alusel kohtulikus 4 menetluses osalemise eest seoses istungil osalemisega tasuks 80 eurot. TsMS § 465 lg 2 pst 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Käesoleval juhul ei ole maakohus vastavalt

§ 22

lg-le 7 taotluses märgitud toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning maakohtu määruses puudub selle kohta igasugune analüüs.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et esindaja tasu kindlaksmääramisel tuleb Korra punkte 371 ja 38 kohaldada koosmõjus kohtumenetluse normidega. Seega ei saa kohtumenetluses osalemisena käsitleda üksnes kohtuistungil osalemisega seotud toiminguid, vaid kohtulikus menetluses osalemisena tuleb käsitleda ka teisi toiminguid, mis tehakse pärast avalduse menetlusse võtmist. Tasustamisel kohtulikus menetluses osalemise eest ei ole 400 euro piirmäära ette nähtud. Kuna ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et kohtulikus menetluses osalemine ei hõlma üksnes kohtuistungil osalemist ning kohtulikus menetluses osalemise tasustamine ei ole piiratud 400 euroga, siis ei käsitle kolleegium neid määruskaebuse väiteid, mis puudutavad Korra põhiseaduspärasust.
2. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata ning määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada. Kuna maakohus on jätnud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse hindamata, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik taotlust ise lahendada, ning tsiviilasi tuleb selles osas saata taotluse uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
3. TsMS § 656 lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Maakohus lõpetas MSile riigi õigusabi osutamise, kuna asjas on lõpplahend tehtud ning seetõttu on riigi õigusabi andmise alused ära langenud. Kuigi maakohtu määrust ei ole selles osas vaidlustatud, tuleb ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ka selles osas tühistada.
4. TsMS § 219 lg 4 sätestab, et kohtu määratud esindaja esindusõigus lõpeb menetlust lõpetava lahendi jõustumisega või menetluse muul viisil lõppemisega, kui kohus ei lõpeta esindusõigust juba varem või ei ole esindajat määranud vaid ühe kohtuastme jaoks. Kui esindaja on määratud üksnes ühe kohtuastme jaoks, on esindajal esindusõigus ka kaebuse esitamiseks selles kohtuastmes tehtud lahendi peale. Maakohus ei olnud määranud esindajat üksnes maakohtu menetluseks. Kuna maakohtu 07.12.2015 määruse peale oli võimalik edasi kaevata (mida ka tehti) ning riigi õigusabi andmise alused ei olnud ära langenud, siis puudus põhjus 21.12.2015 määrusega riigi õigusabi osutamine lõpetada. Ka

§ 17

lg 3 sätestab, et kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, milles lõpetati lapsele riigi õigusabi osutamine. 20. 21.01.2016 esitas MS ringkonnakohtule taotluse, milles palus

§ 20

lg 31 alusel kaaluda MS advokaat Henn Koduvere kõrvaldamist ja määrata uus riigi õigusabi osutaja. Avalduse kohaselt on lapse huvid jäetud lapse esindaja poolt arvestamata ning esindaja on olnud hooletu ja asjatundmatu. Advokaat Henn Koduvere palus jätta taotluse läbi vaatamata või rahuldamata. 21. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud MS 21.01.2016 taotlus MS-le määratud esindaja menetlusest kõrvaldamiseks.

§ 20

lg 31 esimese lause kohaselt kõrvaldab 5 kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Asja materjalid ei anna alust seisukohaks, nagu oleks lapsele määratud esindaja näidanud end asjatundmatu või hooletuna. Seega tuleb vastav taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm 6