← Eesti

1-14-2313/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 04.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-2313 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Viktor Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu VIKTOR JOKUBAITIS, i.k. 35712100043, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 06.12.2012 ja lõpp 02.11.

  1. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  2. RESOLUTSIOON Jätta Viktor Jokubaitis vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Viktor Jokubaitisele ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 1 Viktor Jokubaitis on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 120 ja § 121 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele Viru Maakohtu 21.11.2012 otsusega mõistetud karistuse 5 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis kohus Viktor Jokubaitisele 5 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 06.12.
  3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Viktor Jokubaitis taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava sõnul tahab ta väga näha lapselapsi ja asuda tööle. Kinnitab, et ei hakka enam kuritegusid toime panema, on elus kõik ümber hinnanud. Soovib oma elu ülejäänud päevad veeta koos perega. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et Viktor Jokubaitisel on kehtiv distsiplinaarkaristus ning ta on ohtlik avalikkusele ja lastele. Prokurör märgib, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata, kuna käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja kriminaalhoolduse teostamine oleks problemaatiline. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Jokubaitise käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks lõppenud ja üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral, vanglas kannab karistust seitsmendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on järgmine: kuritegelik karjäär algas varavastaste kuritegudega, lisandunud on röövimised, teise isiku kehaline väärkohtlemine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18 a isiku suhtes, narkootikumide käitlemine. Soodusteguriks on kriminaalset käitumist toetav väärtushinnangute süsteem. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama venna juurde, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kodukülastuse käigus on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et korter on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteris elav vend on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud Harku ja Murru vanglas hõivatud majandustöödel, alates 13.05.2015 töötab Viru Vanglas toidujagajana. Harku ja Murru vanglas viibides osales Taastava õiguse programmis, kus arutles aktiivselt eluliste küsimuste üle, mõtiskles ning hindas ümber oma senised arusaamad ja mõttemaailma ning tunnistas, et tal on sisemine tahe muuta ennast Jumala abiga. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses täiskasvanud poeg, vend, vennapoeg ja õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vend on kuni töö leidmiseni valmis kinnipeetavat nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka lähedasi, aga samuti ka isikuid, kellel on toimetuleku probleemid. Selline suhtlusringkond ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist juhul, kui isik jätkab nendega suhtlemist. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isik ise küll väidab, et tal on töökoht olemas ja toimikus on xxxx poolt väljastatud kinnituskiri, kuid kriminaalhooldusametniku teatise kohaselt ei ole tal õnnestunud kontrollida kinnituskirjas esitatud andmeid, kuna firma telefon on välja lülitatud. Kohus märgib, et kuna enne vangistust olid kinnipeetava sissetulekud ebaseaduslikud (varguste ja omastamise teel saadu) ja kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud ei ole ning seetõttu puuduvad tal nii töökogemus kui ka –harjumus, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42% ja seksuaal- ning vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Ohustatud on ühiskonnas kõik isikud, ka lapsed. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist, kes võivad soodustada kuritegude toimepanekut oma käitumise või palvetega. Suhtlemisel naiste ja/või neidudega, kes oma käitumisega võimaldavad nende suhtes seadusevastase teo toimepanemist, on võimalik nii materiaalse kui ka moraalse kahju tekkimise oht. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval väljakujunenud riskiv, hoolimatu ja teisi ärakasutav elustiil, elab teiste arvel ja võib kasutada teiste isikute suhtes vägivalda. Kinnipeetav õigustab oma tegevusi, ei suuda neid objektiivselt hinnata, võrdleb neid teiste raskemate kuritegudega, arvestab ainult enda vajadustega. Samuti puudub kinnipeetaval võime näha oma elus ja käitumises probleemide kordumist, alternatiive probleemsete olukordade lahendamisel. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus Viktor Jokubaitisele mõju avaldanud. 3 Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Lisaks märgib kohus, et kuna Viktor Jokubaitisi kannab karistust tervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise isiku kehaline väärkohtlemine ja tervisekahjustuse tekitamise ning tapmisega ähvardamine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Viktor Jokubaitise vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus on seisukohal, et Viktor Jokubaitise puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus muutmata ja Viktor Jokubaitise määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 25.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta süüdimõistetu Viktor Jokubaitise määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kohtumäärus jõustus
  6. veebruaril
  7. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.