3-11-647/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. september 2012, Tartu 3-11-647 Edgar Mengeli kaebus Lõuna Prefektuuri peale seonduvalt Tartu ja Jõgeva arestimaja kinnipidamistingimustega Tartu Halduskohtu 05.08.
2. a otsus Edgar Mengeli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Edgar Mengel Vastustaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON
3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 05.08.
5. a otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Lõuna Prefektuuri toiming, mis seisnes Edgar Mengeli hoidmises ajavahemikul 02.12.2008-12.02.2009 Jõgeva arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes.
6. Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt 15,97 eurot K-L.P. kasuks tema poolt Edgar Mengeli eest tasutud riigilõivu katteks, mis kanda tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-s. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. oktoobrini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. E. Mengel esitas Tartu Halduskohtule 14.03.2011 kaebuse, mille kohaselt ta viibis Tartu ja Jõgeva arestimajas ning vaidlustab Jõgeva arestimaja kinnipidamistingimusi, mis on olnud inimväärikust alandavad ning tekitasid kaebajale kannatusi ja tervisehäireid. Kaebaja viibis eelpoolnimetatutud arestimajades antisanitaarsetes tingimustes. Kambris puudusid laud, isted, nagid, aknad, riiulid, kapp ja voodi. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohtu 05.08.
11. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kambri seintes olevad klaasist aknaplokid lasevad päevavalgust läbi ning kambris oli kunstlik valgustus, mis tagas kambris vajaliku valguse. Ei ole tuvastatud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus kaebaja suhtes, millega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on väitnud kaebuse täienduses, et avaldas soovi jalutamiseks suulisel teel, kuid kirjalikku pöördumist ta esitanud ei ole. Arestimaja sisekorraeeskirja § 32 lg 2 p 6 kohaselt on keelatud kinnipeetul suitsetada, kui sellega ei nõustu teine samas kambris viibiv isik. Seega oleks tulnud kaebajal anda märku suitsetajale, et tema on mittesuitsetaja või teavitada administratsiooni, et teda viidaks üle teise kambrisse, mida kaebaja ei ole teinud. Kohus möönab, et kaebaja loomulike vajaduste rahuldamine teiste nähes on ebameeldiv, kuid nimetatud toimingu privaatselt tegemise osas saab saavutada teiste kambrikaaslastega kokkulepe. Ei ole tuvastatud, et kaebaja pidi viibima arestimajas ebainimlikes tingimustes, mis tõid kaasa inimväärikuse alandamise, mis oleks oluliselt halvendanud kaebaja elukvaliteeti ning tekitanud tervisehäireid, millega oleks kaasnenud paratamatult suured kannatused ja ebamugavused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. E. Mengel esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Jõgeva arestimajas hoidmisega alandati kaebajat ning põhjustati talle hingelist ja füüsilist piina. Kaebaja rääkis korduvalt valvuritega ja arestimaja juhiga soovist jalutada ning tema ümberpaigutamiseks, aga seda ei tehtud. Kaebaja oli sunnitud elama ebainimlikes, inimväärikust alandavates ja ebatervislikes tingimustes. Kaebaja viitab kaebuses vangistusseaduse § 41 ja Euroopa Vanglareeglistiku punkt 18.1-le. Jõgeva arestimaja kambrites ei olnud piisavalt tagatud õhu ringlus, puhta õhu hulk ja kambris levis pidevalt ebameeldiv hais ning ventilatsioonisüsteem oli puudulik. Kaebajale tekitati sellistes tingimustes hoidmisega oluliselt rohkem kannatusi ja ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad arestimajas viibimisega. Arestimajas viibimine ei saa ega tohi kaasa tuua kinnipeetava hoidmist tervistkahjustavates ja inimväärikust alandavates tingimustes. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-2-06 punktis 13 on kohus leidnud, et kinnipidamisruumi kehtestatud nõuete mittevastavust saab pidada inimväärikust alandavaks. Kaebaja palub kohtul välja selgitada, mida on arvanud õiguskantsler oma ringkäigul Jõgeva arestimajja enne 2008 aastat. Jõgeva arestimaja üks sulgemise põhjuseid oli
13. aastal see, et arestimaja ei vastanud tingimustele.
14. Lõuna Prefektuur palub jätta E. Mengeli apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kambris olev klaasplokkidest aken koos kunstliku valgustusega tagasid kambrites piisava valgustuse ning selles osas kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikutud. Kaebaja ei maininud esmases halduskohtule esitatud kaebuses puudulikku ventilatsioonisüsteemi ja ebameeldiva haisu. Kaebaja viibimise ajal Jõgeva arestimajas ei esitanud kaebaja ühtegi kirjalikku ega suulist kaebust ega avaldust eelpoolnimetatud teemadel. Seega ei ole tõendatud kaebaja väited vabas õhus viibimiseks soovi avaldamise kohta ning lisaks ei ole tuvastatud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus kaebaja suhtes, millega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja kinnipidamistingimused Jõgeva arestimajas ajavahemikul 02.12.2008 kuni 12.02.2009 olid nõuetekohased ning arestimaja toimingud olid õiguspärased. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.08.
16. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. 2
17. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et tõendatud ei ole asjaolu, et kaebaja oleks avaldanud soovi viibida värskes õhus. Kaebaja on kogu aeg väitnud, et tal ei antud võimalust viibida värskes õhus, kuigi ta avaldas selleks soovi. Arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 31 p 4 kohaselt võimaldatakse vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Sama sätestab ka vangistusseaduse (VangS) § 93 lg
18. Õiguskantsleri kontrollkäigu 15.01.
19. a kokkuvõtte nr 7-7/0900027/09000225, mis on kättesaadav õiguskantsleri kodulehel, kohaselt tuvastati kontrollkäigul Jõgeva arestimajas 08.12.2008, et arestimajas on olemas jalutushoov, kuid seda ei kasutata ametnike puuduse tõttu. Seega on usutav, et kaebaja ei saanud soovi korral jalutada vabas õhus. Asjaolu, et kaebaja sooviavaldust ei ole fikseeritud Jõgeva arestimaja tööarvestuse raamatu väljavõtetel, ei tähenda automaatselt, et kaebaja ei ole sellist soovi avaldanud. Pealegi ei kajasta tööarvestuse raamatu väljavõtted (tl 2629) kogu kaebaja poolt Jõgeva arestimajas viibitud aega. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et Lõuna Prefektuur rikkus kaebaja Jõgeva arestimajas viibitud ajal tema VangS § 93 lg-st 5 ning ASkE § 31 p-st 4 tulenevat õigust.
20. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Õiguskantsler on oma kontrollkäigu kokkuvõttes sedastanud, et Jõgeva arestimajas kinni peetud isikuid hoiti 08.12.2008 „kambrites, kus ei ole loomulikku valgust (puudub aken)“. Seega on usutavad kaebaja väited selle kohta, et valgust oli kambri ebapiisavalt. Kuna kambris puudus aken, siis ei vastanud kaebaja kamber VangS § 45 lg 1 sätetele ja sellises kambris hoidmisega rikuti kaebaja õigusi.
21. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt viidanud ka sellele, et kambris puudus nõuetekohane ventilatsioon. Vastustaja on kinnitanud ventilatsiooni olemasolu. Samas on õiguskantsler oma Jõgeva arestimaja kontrollkäigu aruandes viidanud muuhulgas ka ventilatsiooni puudumisele. Seega on võimalik olukord, kus piisava ventilatsiooni puudumine võis olla aluseks sellele, et kambrites ei olnud piisavat õhuhulka ja seal võis levida ka ebameeldivat lõhna nagu seda on oma kaebuses kirjeldanud kaebaja. Kuigi kaebaja otseselt ei ole oma halduskohtule esitatud kaebuses märkinud seda, et kambris oli mingi ebameeldiv lõhn, on siiski kaebusest näha, et kaebaja ei ole rahul olnud ka ventilatsiooniga, kuna ta on kaebuses märkinud, et tal oli ebameeldiv olla tubakasuitsu sees, mis kindlasti on osaliselt kõrvaldatav ventilatsiooni olemasolul.
22. Kaebaja on kaebuses leidnud, et kambris puudusid laud, istmed, nagid, riiulid ja kapp asjade panemiseks ja ka voodid üksinda magamiseks, mis rikkus tema õigusi. Sel ajal kehtinud ASkE § 10 lg 1 nägi loetletud mööbliesemetest kambri sisustuselementidena imperatiivselt ette laua, istekoha igale kinnipeetavale ja riidenagi. Öökappi ja riiuleid see ette ei näinud. Vaidlust ei ole selles osas, et kambris puudusid laud, riidenagi ja istekohad igale kinnipeetavale. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik istekohana käsitleda voodit, vaid selle all tuleb siiski mõista tooli või taburetti. Seega on kaebaja suhtes rikutud ASKE § 10 lg 1 p-de 2, 3 ja 5 sätteid.
23. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et kuna kaebaja kinnipidamistingimused ei vastanud Jõgeva arestimajas seadusest tulenevatele nõuetele, siis saab tema kinnipidamist sellistes tingimustes lugeda õigusvastaseks. 3
24. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis peab vastustaja kandma ka tema poolt halduskohtus kantud menetluskulud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on halduskohtule kaebuse esitamisel tasunud kaebaja eest riigilõivu 15,97 eurot K.-L. P. (tl 14). Seega kuulub tema poolt tasutud riigilõiv temale tagastamisele. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi