lõiku 3, mille kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Sellest põhimõttest on kantud ka viidatud Riigikohtu otsus. See tähendab, et sõltumata sellest, kas vaatlus on eraldi kontrolli liik või üksnes menetlustoiming, peab maksuhaldur vaatluse läbiviimisel järgima põhimõtet vältida maksukohustuslasele tarbetuid ebamugavusi. Kuna maksuhaldur viis eelneva vaatluse kaebaja juures läbi ca aasta enne käesolevat vaatlust, siis peab maksuhaldur põhjendama, miks oli vajalik täiendava vaatluse läbi viimine. 6. Korraldusest ei selgu, millist konkreetset teavet maksuhaldur vaatlusega soovib leida. Paljasõnaline väide, et soovitakse koguda „kontrollitavate maksude ja maksustamisperioodide arvestamise ja tasumise õigsuse kindlaks tegemiseks vajalikke andmeid“ ei selgita, miks on konkreetse teabe saamiseks vajalik just vaatlus, mitte näiteks maksukohustuslaselt teabe küsimine
Seetõttu, jättes kõrvale asjaolu, et maksuhaldur juba viis 16.01.2014 kaebaja juures vaatluse läbi, on 30.03.2015 vaatlus põhjendamatu veel ka seepärast, et maksuhaldur ei ole vaatluse vajadust põhjendanud, sealhulgas põhjendanud seda, millist konkreetset teavet soovitakse vaatluse läbiviimisega koguda ning miks on teabe kogumiseks vajalik just vaatluse läbiviimine. Kaebaja esitas eelnevad väited ja põhjendused ka vaides, kuid maksuhaldur ei ole nendele väidetele vaideotsuses vastanud. 7. Maksuhaldur ei ole taganud kaebajale
On tõsi, et
lg 2 p-des 1 ja 4 on sätestatud olukorrad, kus ärakuulamisõigust ei ole vaja tagada (s.o. kui avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda või kui isiku teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki). Samas, kuna vaatluse läbiviimine on üldse küsitav (esiteks, kuna maksuhaldur viis juba 16.01.2014 vaatluse läbi ning teiseks, kuna on ebaselge, millist teavet maksuhaldur vaatlusega soovib koguda), siis ei ole võimalik väita, et kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmine oli vajalik avalike huvide kaitseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ärakuulamisõiguse tagamata jätmine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd jäme rikkumine, mis sõltumata vaidlustatud haldusakti sisule antavast hinnangust toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsused haldusasjades nr. 3-3-1-23-06 p 15, nr. 3-3-1-25-08 p 24, nr. 3-3-158-09 p 16 ja 3-3-1-94-10 p 20 ja selles viidatud kohtulahendid). Seetõttu on vaatluse läbiviimine õigusvastane ka põhjusel, et maksuhaldur ei taganud kaebajale enne vaatluse läbiviimist ärakuulamisõigust. Arusaamatuks jääb vaideotsuse väide, et kui maksuhaldur oleks teavitanud kaebajat vaatluse läbiviimisest ette, siis ei oleks olnud võimalik saavutada eesmärki, millele vaatlus oli suunatud – tuvastada, kas vihjeinfo selle kohta, et vaide esitaja ei deklareeri ega tasu tööjõumaksudelt tasumisele kuuluvaid makse seaduses ettenähtud viisil – vastab tõele või mitte. Korralduse järgi kontrollis maksuhaldur tööjõumaksude tasumist perioodil jaanuar 2014 kuni veebruar 2015 ning vaatlus viidi läbi 30.03.2015. Tööjõumaksude deklaratsioonid esitatakse maksuhaldurile 3 igakuiselt jooksvale kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning tasumisele kuuluv maksusumma kantakse samaks kuupäevaks üle maksuhalduri pangakontole (
Ehk – kontrollitava ajavahemiku viimase kuu (2015 veebruar) tööjõumaksude maksudeklaratsioon ja maks oleks tulnud vastavalt esitada ja üle kanda hiljemalt 10.03.2015, s.o. 20 päeva enne vaatluse läbiviimist. Seega jääb arusaamatuks, kuidas oleks kaebaja, olles saanud näiteks 11.03.2015 teada vaatluse toimumisest, saanud vältida tõe tuvastamist tema poolt deklaratsioonide esitamise ja tööjõumaksude tasumise kohta. Seetõttu on maksuhalduri väited selle kohta, miks ei saanud kaebajale tagada ärakuulamisõigust enne vaatluse läbiviimist, ebaõiged ja otsitud. 8. Kaebaja hinnangul on õigusvastane ka dokumentide esitamise nõue. Maksuhaldur on juba kaebaja maksude tasumise õigsust kontrollinud (tõsi küll 2013 oktoobri kuni detsembri kohta). Järelikult, vähemalt osa maksu-halduri poolt nõutavatest dokumentidest (eeskätt töölepingud) on maksuhalduril juba olemas. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta arvab, et kaebaja töötajatega sõlmitud töölepingutes (nende arvus või tingimustes) on toimunud pärast viimast kontrolli mingeid muudatusi. Samuti, kuna maksuhaldur viis kaebaja juures 30.03.2015 läbi vaatluse ning võttis vaatluse käigus kaasa raamatupidamisdokumente, siis on maksuhalduril olemas täiendav teave kaebaja palgamaksude maksuarvestuse kohta. Seetõttu nõuab maksuhaldur teavet, mis on tal vähemalt osaliselt endal olemas. Selline olukord ei vasta
Seepärast on korraldus õigusvastane ka osas, milles maksuhaldur kohustab kaebajat esitama maksuhaldurile teavet palgamaksude arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 9. Maksu- ja Tolliamet leiab, et nii vaidlustatud korraldus kui ka vaideotsus vastavad
Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata., esitades selleks järgmised põhjendused. 10.
lg 2 sätestab maksuhalduri ülesanded, s.h õiguse teostada maksukontrolli käigus menetlustoiminguid ning
lg 1 tulenevalt on maksuhalduril pädevus kontrollida maksuseaduste täitmist.
Põhjusel, et garanteerida võrdne ning ühetaoline maksustamine ning vältida olukorda, kus maksuhaldur ei suuda vaatluse käigus jäädvustada vaadeldavat objekti ja situatsiooni terviklikult ning sellest tulenevalt on hiljem sunnitud hindama lünklikke tõendeid, pidas vastustaja oluliseks tervikliku olukorra jäädvustamist vaatluse toimumise hetke seisuga. Seega on vaatluse eesmärk koguda ennekõike objektiivseid tõendeid selleks, et kontrollida maksuhaldurile laekunud vihjes sisaldunud asjaolude tõele vastavust. Arvestades asjaoluga, et vaidlusaluse korralduse alusel alustati kaebaja suhtes üksikjuhtumite kontrolli, milline ei olnud hõlmatud 15.01.2014. a vaatlusega ega 17.02.2015. a maksuotsusega (erinevad kontrolliperioodid), on ainetud kaebaja väited nii korduvate vaatluste kui ka kontrollide õigusvastasuse osas.
sätetest ei tulene keeldu ei korduvateks üksikjuhtumite kontrollide ega ka vaatluste läbiviimiseks. Piirangud korduvate kontrollimenetluste ärahoidmiseks on sätestatud vaid revisjonidele1, v.a erandid ning antud juhul ei ole tegemist revisjoniga. Kuivõrd kaebaja suhtes ei ole läbi viidud revisjoni, on asjakohatu kaebaja viide Riigikohtu lahendis nr 3-3-120-05 toodud seisukohtadele, s.h ei ole võimalik analoogia kohaldamine viisil nagu kaebaja seda teeb. Kohaseks on Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-91-08 (p 12), millises Riigikohus selgitas, et siduvalt saab maksukohustuse kindlaks määrata vaid
Antud juhul ei ole vastustaja perioodi osas jaanuar 2014 kuni veebruar
lg 3, kuna vaatlusest etteteatamise korral võib olukord maksukohustuslase tegevuskoh(t)a(de)s vaatluse läbiviimise ajaks muutuda. Vaatlusest ette teatades ei pruugi kõik kolmandad isikud olla hiljem küsitlemiseks tuvastatavad või maksuhalduri poolt ülesleitavad.“ . See, miks on teabe kogumiseks vajalik vaatluse läbiviimine, on selliselt piisavalt põhjendatud. Samuti nähtub korraldusest, millist konkreetset teavet soovitakse vaatluse läbiviimisega koguda, kuivõrd märgitud on kontrollitav periood ning teave ja dokumendid, mida kohustatakse esitama.
Maksude tasumine on avalikes huvides ning vaatluse läbiviimisega viivitamine ning selle kohta eelnevalt arvamuse või vastuväidete küsimine oleks võimaldanud kaebajal luua olukorra, kus vaatlusega ei oleks olnud võimalik saavutada eesmärki, millele vaatlus oli suunatud – tuvastada tõele vastavus vihjeinfo kohta, et vaide esitaja ei deklareeri ega tasu tööjõumaksudelt tasumisele kuuluvaid makse seaduses ettenähtud viisil. Arvestada tuleb ka asjaolu, et maksuhaldur on eelnevalt kaebajale sarnast tegevust juba ette heitnud ja koostanud maksuotsuse, mistõttu ei saa sellist prognoosi pidada ka ebausutavaks. Seetõttu oli vaatluse läbiviimine sellest ette teatamata õigustatud. Kaebaja viited Riigikohtu lahenditele 3-3-1-23-06 p 15, 3-3-1-25-08 p 24, 3-3-1-58-09 p 16 ja 3-3-194-10 p 20 ja selles viidatud kohtulahenditele ei ole antud asjas kohased, sest asjaolud on teistsugused. Kaebajale on enne maksuotsuse väljaandmist käesolevas menetluses tagatud ärakuulamisõigus. Hetkel on maksumenetlus staadiumis, kus vastustaja kogub tõendeid. Praeguses asjas ei ole rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. Ärakuulamisõigust võib võimaldada kasutada vabas vormis. Õiguslikult siduvalt ei ole kindlaks määratud, millises menetlusstaadiumis tuleb isikule anda võimalus oma seisukohti antava akti kohta esitada. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esindaja (töötaja I. M.) 30.03.
lg-s 5 sisalduvast loetelust järeldub, et maksuhalduril on vaatluse raames võimalik muu hulgas nõuda vaadeldaval alal viibivatelt isikutelt teavet, samuti nõuda dokumentide ja asjade esitamist. Teabe ning dokumentide ja asjade esitamise ja nõudmise kord on reguleeritud
§-des 60-63. Nimetatud sätted kohalduvad ka vaatluse raames teostatavatele menetlustoimingutele, arvestades vaatluse erisusi (näiteks on
lg 2 ja 72 lg 5 p 6 koostoimes ette nähtud erikord vaatluse kohas viibivatelt kolmandatelt isikutelt teabe nõudmiseks enne maksukohustuslase poole pöördumist). Ülalviidatud lahendi p-s 22 ringkonnakohus selgitab, et ei jaga kaebaja seisukohta, et 6 tegevuskohas viibinud töötajatele jäeti ekslik mulje teabe ja tõendite esitamise kohustuslikkusest. Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses teabe andmist ja tõendite esitamist ning sellele vastab nõude adressaadi kohustus vastav nõue täita (
-63) sõltumata asjaolust, kas kontrolliobjektiga seotud teavet nõutakse maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult. Seega ei ole teabe andmine ja tõendite esitamine vastava maksuhalduri nõude esitamisel vabatahtlik ning maksuhaldur ei ole selles osas loonud ekslikku muljet. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigust reguleerib
, kuid nimetatud sättes viidatud aluste esinemisele kaebaja käesolevas asjas tuginenud ei ole.
lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.
lg-s 3 on sätestatud maksuhaldurile nõue viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. 7
lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Nimetatud õigust ei tule sama §-i lg 2 järgi maksukohustuslasele tagada, kui viivitusest tuleneva kahju ennetamise või avalike huvide kaitse eesmärgil on vaja viivitamata tegutseda või maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks või arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki või muudel seadusega sätestatud juhtudel.
lg 2 sätestab, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.
lg-ga 1 on maksuhalduri ametnikule antud õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Seejuures sama §-i lg 2 kohaselt teatatakse vaatluse läbiviimisest ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul, kui maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha. Vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. 23. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema ärakuulamisõigust on vaatlusest ette teatamata jätmisega rikutud.
sätete kohaselt otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse.
Seejuures tuleneb
sätetest võimalus viia läbi ette teatamata vaatlus muuhulgas juhul, kui see võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Sarnane põhimõte on sätestatud
Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaatlusest etteteatamisel ei pruukinuks vastustaja saada ütlusi kõigilt vaatluse käigus kuulatud töötajatelt. Arvestades kontrolli eesmärki – tuvastada vihjeinfo tõesus selle kohta, et kaebaja ei deklareeri ega tasu tööjõumaksudelt tasumisele kuuluvaid makse seaduses ettenähtud viisil -, on põhjendatud ja kohane, et töötajate küsitlemine viiakse läbi maksukohustuslasele ootamatult. Vaidlustatud korralduses (tl 5) on selgelt toodud välja põhjendused, miks vaatlus teostatakse kiireloomuliselt ja ette teatamata. Korralduse kohaselt on maksuhaldurile laekunud info, et äriühingus ei ole töötajatele tehtud väljamakseid õigesti deklareeritud ning nimetatud asjaolude väljaselgitamine on võimalik ainult tuginedes kiireloomulisele vaatlusele, kuna vaatlusest etteteatamise korral võib olukord maksukohustuslase tegevuskohas vaatluse läbiviimise ajaks muutuda. Samuti on korralduses märgitud, et vaatlusest ette teatades ei pruugi kõik kolmandad isikud olla hiljem küsitlemiseks tuvastatavad või maksuhalduri poolt ülesleitavad. Sellega on vastustaja kohtu hinnangul piisavalt motiveerinud ja põhjendanud vaatluse läbiviimist kaebajale ärakuulamisõigust andmata. Seega ei saa vaatlusest põhjendatult ette teatamata jätmine iseenesest kaebaja ärakuulamisõigust rikkuda. Kohtule esitatud vaatluse protokollist (tl 28) nähtuvalt ei viibinud vaatluse läbiviimisel kaebaja tegevuskohas kohal kaebaja seaduslikku esindajat (juhatuse liiget) ning protokoll vaatluse kohta on antud üle I. M.le . I. M. ärakuulamise protokollist (tl 54-56) nähtuvalt tegutseb ta Ilotrükk OÜ-s personalijuhatajana ning tegeleb töötajate värbamisega. Seejuures on võetud ütlusi ka teistelt tegevuskohas viibinud töötajatelt (protokollid tl 30-109). Vastustaja on selgitanud, et nii vastustaja kui I. M. helistasid 30.03.2015 kaebaja seadusliku esindaja telefonile, kuid telefonile ei vastatud. Nimetatud asjaolu kaebaja vaidlustanud ei ole. Seega on selge, et kaebaja seadusliku esindaja ärakuulamine vaatluse toimumisega seonduvalt ei olnud vaatluse teostamise käigus reaalselt võimalik. Seejuures on aga kaebaja töötajale korralduse üleandmisega on tagatud kaebajale võimalus esitada 8 vaatluse kohta oma arvamus ja vastuväited tagantjärgi. Lisaks on kaebaja suhtes maksumenetlus käimas ning vastustaja on kinnitanud, et kaebaja ärakuulamisõigus tagatakse maksumenetluses ka kontrollaktile seisukoha andmisega. Samuti on kaebajal õigus esitada oma arvamus ja vastuväited ka maksumenetluse tulemusel tehtava maksuotsuse peale kaebuse esitamisel. 24. Tulenevalt
§-s 10 toodud sätetest on vastustajal kohustus kontrollida maksuseaduste täitmist.
lg 2 kohaselt jagunevad maksumenetluse kontrollid revisjoniks (
i §-d 73–81) ja üksikjuhtumi kontrolliks (
i §-d 60–72). Vaidlus puudub selles, et 15.01.2014 vaatlusega seonduv maksukontroll puudutas maksustamisperioodi oktoober kuni detsember 2013 ning 30.03.2015 vaatlusega seonduv maksukontroll maksustamisperioodi
lg 3 kolmanda lause kohaselt esitatakse vaatluse läbiviimiseks maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Korralduses on selgelt väljatoodud kontrollitav periood ning vaatluse eesmärk. Täpsemalt on korralduses märgitud, et MTA asub kontrollima kaebaja töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, nendelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul jaanuar 2014 kuni veebruar
Arvestades juba varasemalt käesolevas otsuses korralduses sisalduva info kohta väljatoodut, on korralduses avaldatu põhjal üheselt selge maksuhalduri eesmärk koguda korralduses märgitud maksustamisperioodi kohta vihjeinfo ajendil andmeid ja teavet selle kohta, kas kaebaja on korrektselt 9 arvestanud ja tasunud töötajatele tehtud väljamaksetelt tasumisele kuuluvaid makse. Seejuures on korralduses märgitud ka konkreetsed dokumendid, mis tuleb kaebajal esitada. Tulenevalt
lg-st 5 on maksuhalduril õigus teha vaatluse läbiviimisel erinevaid menetlustoiminguid, sh kaasata spetsialiste ja eksperte, teha
§-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju, fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme, võtta ära dokumente ja asju vastavalt
§-s 65 sätestatule ning nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Vaatluse läbiviimise vajaduse põhjendatuse kohta on kohus juba käesolevas otsuses seisukoha võtnud. Kuigi vastustaja ei ole korralduses konkreetselt välja toonud, miks ei ole vaatluse käigus saadavat teavet võimalik saada üksnes teabe küsimisega, on korralduses toodud vaatluse läbiviimise vajaduse põhjenduste, sh vaatlusest etteteatamata jätmise põhjenduste alusel see üheselt selge. Kuigi kaebaja oli tööjõumaksude deklaratsioonid esitanud juba 20 päeva enne vaatluse läbiviimist, poleks saanud vältida tõe tuvastamist küll seoses deklaratsioonidel esitatud andmetega, kuid kõigi vaatluse käigus küsitletud isikute küsitlemist oleks kaebaja saanud siiski vältida. Kohus juhib tähelepanu ka Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohale, mille järgi tehakse maksukohustus siduvalt kindlaks üksnes maksuotsusega, mitte maksukohustuslase poolt esitatavate maksudeklaratsioonidega (Riigikohtu 5.03.2009 otsuse punkt 12 haldusasjas nr 3-3-1-9108). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kooskõlas seda reguleerivate õigusnormidega ning vastustaja on korralduses piisavalt selgitanud ette teatamata vaatluse läbiviimise vajadust, samuti, millist teavet vaatlusega soovitakse koguda ning on selgelt ja piisavalt põhjendanud nii korralduses, kui vaideotsuses, miks oli teabe kogumiseks vajalik just vaatluse läbiviimine. 26. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et dokumentide esitamise nõue on õigusvastane.
ning §-id 60 ja 62 käsitlevad tõendite kogumist maksumenetluses.
59 lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.
lg 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Tõendite kogumine ning nende ulatuse määramine on
lg 1 ja lg 2 kohaselt maksuhalduri kaalutlusotsus, mistõttu on kohtulik kontroll selle üle piiratud. Kuna
lg 1 sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse, siis on dokumentide esitamise nõue õigusvastane juhul, kui maksuhalduri küsitud dokumentide esitamise nõue on valdkonda reguleerivate õigusaktidega otseses vastuolus või ei olnud maksukohustuslasel võimalik küsitud andmeid esitada. Kohus ei saa maksuhalduri eest otsustada, milliste andmete alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada, kas kontrollitava perioodi tööjõu maksude arvestamine, deklareerimine ja tasumine toimus õiguspäraselt. Antud juhul puudub vaidlus selles, et kontrolli teostamiseks oli vajalik hinnata korraldusega nõutud teavet. 10 Kaebaja on väitnud, et kuivõrd osaliselt oli MTA saanud nõutud töölepingud varasema kontrolli käigus ning osaliselt vaidlusaluse vaatluse läbiviimise käigus, siis on kohustatud kaebajat esitama dokumente korduvalt. Kuigi varasema kontrollimenetluse käigus on kaebaja esitanud töölepinguid, ei saanud vastustaja kuidagi eeldada, et vastavad lepingud on asjakohased ka vaidlusaluses kontrollimenetluses. Ei ole tavatu, et aja jooksul võivad lepinguosalised lepinguid muuta. Samuti on tavapärane, et ajas töötajate koosseis muutub. Seetõttu ei pidanud vastustaja arvestama varasema kontrolli käigus esitatud dokumente ja jätma seetõttu vajalikud tõendid vaidlusaluse perioodi osas kogumata. Seejuures ei lasu vastustajal kohustust põhjendada, miks kaebaja töötajate arv või töölepingute tingimused võivad olla muutunud. Vaatlus viidi läbi 30.03.2015 ning kaebajal oli võimalik korralduse kohaselt esitada dokumente kuni 6.04.2015. Seega oli kaebajal võimalik kindlaks teha, millised vastustaja valduses olnud töölepingud kehtisid ka vaidlusaluse kontrolli raames ning sellest vastustajat
Korralduses märgitud dokumentatsiooni ulatus ja tähtaeg, millal need peavad olema esitatud, on üheselt selge ja arusaadav. Asjaolu, et vastustaja sai korralduses nõutud dokumentatsiooni osaliselt enda valdusesse ka juba 30.03.2015 vaatluse käigus, ei tähenda, et korraldus oleks õigusvastane ja kohustaks kaebajat esitama dokumentatsiooni korduvalt. Korralduse järgi tuli dokumendid esitada koheselt või selle võimatusel hiljemalt 6.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.