KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi
- juuni 2012, Tartu Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 27.05.
- a otsus Madis Pretke apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Madis Pretke Vastustaja Tartu Vangla 3-11-535 Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 30.12.
- a käskkirja nr 1-4/3006 tühistamiseks RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 27.05.
- a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
- juulini
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- M. Pretket karistati Tartu Vangla 30.12.
- a käskkirja nr 1-4/3006 kohaselt noomitusega. Käskkirja kohaselt omas kaebaja 01.12.2010 kella 16.30 paiku eeluuritavate eluhoone teises sektsioonis kambris 1054 keelatud esemeid - täring, kaks prilliraami, kaks katkist prilliklaasi, neli prilliraamisanga ja tuhatoos.
- M. Pretke esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla 30.12.
- a käskkirja tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole prilliraamid ega tuhatoos vanglas keelatud esemeteks. Kaebaja kasutas katkisi prilliklaase lugemisel, mis olid varasemalt purunenud valvurite lohaka läbiotsimistöö tõttu. Täringut kasutas kaebaja malemängus. Kaebaja kasutab kohvipakist isevalmistatud tuhatoosi suitsetamisel. Vangla pole kaebajale tagastanud läbiotsimise käigus ära võetud sigaretikarpi ja täringut. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohtu
- mai
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, 01.10.2010 kella 16.30 ajal toimunud läbiotsimine on läbi viidud õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 68 lg 1 kohaselt on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 punkti 17 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud omada hasartmänguvahendeid. Tartu Vangla 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 punkti 1.2 (rikkumise hetkel kehtiv säte) keelab Tartu Vangla kinnipeetavatel omada järgnevaid esemeid: keraamilised, klaasist ja metallist esemed, välja arvatud vangla poolt lubatud esemed. Täring kui hasartmänguvahend on keelatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 17 alusel. Kaebaja hoidis ja omas 01.12.2010 kambris 1054 esemeid, mis olid keelatud. Kaebajale on väljastatud 17.01.2011 meditsiiniosakonnast optilised prillid. Katkised prilliraamid ja katkised klaasid ning prilliraami sangad ei ole käsitletavad prillidena ja ei täida prillidele ettenähtud ülesannet. Prillide üksikud osad ei ole käsitletavad vangla poolt väljastatud esemetena. Prilliraamisangad, prilliklaasid ja prilliraamid eraldi vaadelduna on need esemed, millega võib tekitada kehavigastusi ning mis on ohtlikud. Seega on need esemed ära võetud julgeolekukaalutlustel. Kaebaja kambrist leiti läbiotsimise käigus sigaretipabereid, tikke ja väävlivaha. Seega on põhjust arvata, et isevalmistatud ese täitis tuhatoosi eesmärki. Kaevatav käskkiri on õiguspärane, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ning kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis tingiksid haldusakti tühistamise. Kaebajal on varasemalt kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli oli määratud keelatud esemete omamise eest. Seega on karistuse määramisel arvestatud varasemat kaebaja käitumist ja karistust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- M. Pretke esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Vangistusseaduse kui ka sisekorraeeskirja kohaselt ei ole prillid, prilliraamid ja plastmassist prilliklaasid keelatud esemed, sest need on kaebajale väljastatud vangla meditsiiniosakonna poolt ja olid kaebajal vanglasse saabumisel kaasas. Samuti ei ole täring olnud vanglas keelatud esemeks. Kaebaja kambris olnud pappkarp ei ole tuhatoos.
- Tartu Vangla palub jätta M. Pretke apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on teinud teises kohtumenetluses saadud vangla poolt tõendina esitatud 24.09.2008 asjade ühtsesse nimekirja omaalgatuslikke täiendusi, mida nimekirja originaalis ei ole. Vanglal olev 24.09.
- a kaebaja asjade ühtne nimekiri lõpeb laotöötaja poolt tehtud kandega „mapp“. Sellele järgnevad kanded on kaebaja enda poolt lisatud ning ei vasta tõele. Kaebaja on halduskohtusse esitatud tõendiga loonud teadlikult tegelikkusele mittevastava olukorra ning soovinud sellega halduskohut eksitada. Kuna kaebaja esitas halduskohtusse tõendi, mis ei vasta tõele, siis ei saa ta nõuda halduskohut otsuse tühistamist põhjusel, et halduskohus seda hinnanud ei ole. Vangla langetas kaebaja suhtes distsiplinaarkorras karistamise otsuse õigetele andmetele tuginedes ja kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. Seega puudub alus käskkirja tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.05.
- a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 2
- Tartu Vangla 05.03.
- a käskkirja nr 1-3/29 p 1.2 keelab vanglas viibivatel kinnipeetavatel muuhulgas omada keraamilisi, klaasist ja metallist esemeid. Antud juhul mahuvad kaebajal olnud kaks katkist prilliklaasi vanglas keelatud esemete nimistu alla. Kuidagi ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ta kasutas neid lugemisel, kuna katkiste prilliklaasidega ei ole võimalik lugeda. Samuti ei ole võimalik kasutada kahte prilliraami ja nelja prillisanga. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et prilliraame ja sangasid ei ole võimalik liigitada keelatud esemete hulka, kuna tegemist on plastmassist esemetega. Viidatud vangla käskkirja p 1.9 kohaselt on näiteks keelatud esemeteks loetud päikeseprillid ja seda põhjendusel, et klaasi ja prilli sanga on võimalik töödelda esemeks, millega võib tekitada lõike- ja torkehaavu. Seega ohustavad need vangla julgeolekut. Sama põhjendust võib kasutada ka kaebajalt äravõetud prilliraamide ja sangade kohta. Seega ei ole neid võimalik pidada lubatud esemeteks ja vangla on nende lugemisel keelatud esemete hulka toiminud õiguspäraselt.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kaebaja asjade hulgast leitud täringut ei saa pidada vanglas keelatud esemeks. VangS § 641 p 17 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud hasartmänguvahendid. Ringkonnakohtu arvates puudub vaidlus selle üle, et täring liigitub hasartmänguvahendite hulka. Kuigi kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et tema kasutas täringut malemänguks, siis ringkonnakohtu arvates ei ole selline kaebaja väide eluliselt usutav. Kuidagi ei ole võimalik malet mängida ühe täringu abil. See, et tegemist on vanglas keelatud esemega pidi kaebajale olema teada ka seetõttu, et kaebaja on oma vaides (tl 14) kinnitanud, et juba mais 2010 võeti temalt ära 4 täringut. Sellisel hulgal täringute omamine viitab sellele, et neid kasutati hasartmänguks.
- Kaebaja on vaidlustanud ka tuhatoosi lugemise keelatud esemete hulka. Kuigi oma apellatsioonkaebuses on kaebaja leidnud, et äravõetud eset ei ole võimalik lugeda tuhatoosiks, on ta 28.12.2010 antud seletuses kinnitanud, et temalt võeti ära tuhatoos. VsKE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus vanglas hoida enda juures või kinnipeetavate asjade isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli omavalmistatud tuhatoosiga, mis ei mahu sisekorraeeskirjas loetletud esemete hulka. Alates 08.03.2010 kehtinud VangS § 82 lg 2 lubas kinnipeetaval suitsetamise vanglas üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Samuti keelati kinnipeetaval enda juures hoida tubakatooteid ja suitsetamistarbeid. Arvestades seda, et kambrist, kus viibis kaebaja leiti muuhulgas sigareti paberit, tikke ja väävliribasid, siis on alust arvata, et kinnipeetavad kasutasid seda tuhatoosi sihtotstarbeliselt. Seda, et tuhatoos on keelatud ja kaebaja oli sellest teadlik, kinnitab ka asjaolu, et tuhatoos leiti läbiotsimisel selle voodi madratsi alt, mida kasutas kaebaja.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebajat, kes omas kuut kehtivat distsiplinaarkaristust karistati toimepandud rikkumise eest noomitusega. Seega ei ole võimalik väita, et määratud karistus ei ole vastavuses toimepandud rikkumisega. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi