1-12-8797/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8797 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Margus Sadulsepa (Sadulsepp) kaitsja advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Margus Sadulsepa kaitsja advokaat Heiki Kuninga määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, advokaat Heiki Kuningale tema poolt Margus Sadulsepale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Margus Sadulsepalt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
7. Margus Sadulsepal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Margus Sadulsepp 1-12-8797 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud M. Sadulseppa karistati Tartu Maakohtu 17.09.2012 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 150 000 krooni varguse eest 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti M. Sadulsepa liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 2 päeva vangistust, liitkaristusest loeti kantuks 1 aasta 22 päeva ning kandmisele jäi 10 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.09.2012 ja lõpp 27.07.
9. Tartu Maakohtu 23.11.2012 määrusega jäeti M. Sadulsepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et M. Sadulseppa ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna tema senisest elukäigust nähtuvalt on tema Eestis viibimise ajal olnud kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrge ja tema suhtes varasemalt kohaldatud tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ja ka reaalne vanglakaristus ei pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. M. Sadulsepp, olles riisunud isikute grupis
10. aastal 75 000 krooni väärtuses sõiduki ja olles
11. aastal varastanud 150 000 krooni, lahkus Eestist ja hakkas ennast varjama, tabati ja peeti Eesti Vabariigile väljaandmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel kinni 26.08.2011 Ukrainas ning anti seejärel Ukrainast Eestile välja, millele järgnevalt kannab ta Eesti Vabariigis karistust. Senini kantud vangistuse ajal ei ole M. Sadulsepp osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, millest tulenevalt on jäänud uue kuriteo toimepanemise riskid madaldamata. Maakohus märkis, et puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, millega on M. Sadulsepp tegelenud sellel ajal kui teda Eesti Vabariigis ei olnud ja ennast Eestis kuritegelikult toimepandu eest järgnevate karistuste eest varjas. Seetõttu lähtus maakohus ainult nendest andmetest, mis on näha Eesti Vabariigis peetavast karistusregistri teatisest M. Sadulsepa kohta ja kinnipeetava isiklikust toimikust. Maakohus märkis, et kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatust nähtuvalt seob M. Sadulsepp enda tulevase elu ja tuleviku Ukrainaga ning tal on soov sinna naasta. Ka 23.11.2012 kohtuistungil kinnitas M. Sadulsepp soovi minna tagasi Ukrainasse elama. M. Sadulsepa senisest elukäigust nähtuvalt – ta põgenes 75 000 krooni väärtuses sõiduki riisumise järgselt ja 150 000 krooni varguse järgselt Eestist, et pääseda karistustest – ei saa maakohtu hinnangul kindel olla M. Sadulsepa avaldatus selle kohta, et viibib kriminaalhoolduse aja veel Eestis ja alles seejärel lahkub Eesti Vabariigist. Maakohus märkis, et M. Sadulsepal on võimalik Eesti Vabariigist lahkuda pärast karistuse ärakandmist tähtaegselt vanglast vabanemisel. Maakohus leidis, et eelkäsitletud asjaoludel kogumis ei piisa isiku ennetähtaegseks vanglast vabastamiseks üksnes sellest, et M. Sadulsepal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on 40% ulatuses töövõimetuspensionär
12. aastal toimunud autoavarii tulemusena, mil sai peatrauma ja jalavigastuse (hetkel liigub karkudega), tal on vabaduses olemas garanteeritud elukoht ema juures Pärnumaal. Maakohus tõi välja, et senisest elukäigust nähtuvalt ei ole töövõimetus, sealhulgas vasaku jala vigastused, takistanud M. Sadulsepal kriminaalmenetlusest ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M. Sadulsepa kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M. Sadulsepa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt jääb ebaselgeks põhjus, miks on M. Sadulsepa elukäik maakohtu määruses eraldi perioodideks jaotatud ja neid eraldi käsitletud. Kaitsja hinnangul tuleb süüdimõistetu elukäiku arvestada tervikuna nii Eestis kui ka välismaal. -2- Määruskaebuse kohaselt ei kajastu maakohtu määruses, et pärast 04.09.2000 ei ole M. Sadulsepp uusi kuritegusid toime pannud. Kaitsa leiab, et kui ei ole tõendatud M. Sadulsepa poolt muude kuritegude toimepanemine väljaspool Eestit, tuleb järeldada, et ta on vahepeal karistamata. Seega M. Sadulsepp on viimase kuriteo toime pannud 12 aastat ja kaks kuud tagasi, ta oli sel ajal 30-aastane ning praegu kannab ta karistust minevikus toime pandud teo eest. Kaitsja hinnangul on positiivne, et toimepandud kuriteo ja karistuse kandmise vahele on jäänud pikk aeg ning sel ajal on M. Sadulsepp elanud õiguskuulekalt. Kaitsja leiab, et riik ei tohiks otsida võimalusi mineviku taaselustamiseks ja isiku varasema kuritegeliku elukäigu etteheitmiseks, kui see ei ole eraldi normiga ette nähtud. Määruskaebuse kohaselt oleks M. Sadulsepale tema kuriteo toimepanemise etteheitmine ja seetõttu tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldumine vastuolus KarS § 76 lg 3 mõttega. Kaitsja leiab, et Eestis tagaotsitavana Ukrainas elamist ei saa M. Sadulsepale ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ette heita. Kaitsja märgib, et prokuratuur toetas M. Sadulsepa ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toob välja, et M. Sadulsepp vajab ravi, tal on vaja vormistada puude ja pensioni saamisega seotud dokumendid, kuid maakohtu määruses ei ole seda käsitletud. Määruskaebuse kohaselt ei ole M. Sadulsepp rikkunud vangla sisekorda ning ta ei ole läbinud sotsiaalprogramme vaid seetõttu, et kannab karistust alles alates 25.05.2012, ei ole jõudnud taasühiskonnastavates tegevustes osaleda ning ei ole selge, milliseid programme või tegevusi vangla on pakkunud. Kaitsja rõhutab, et M. Sadulsepal puudub võimalus uue ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamiseks, kuna tema vangistus lõppeb 04.04.
13. Kaitsja hinnangul peab isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks esinema selline kaalukas avalik huvi, mis kaalub üles isiku õigused ja huvid. Kaitsja märgib, et maakohus on vääralt hinnanud tõendeid, avanud nende sisu vääralt ja andnud asjaoludele ebaõige hinnangu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Sadulsepa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on M. Sadulsepa tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Sadulsepa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. M. Sadulseppa on neljal korral kriminaalkorras karistatud, seda röövimise ja varavastaste kuritegude eest, ta on kolmel korral viibinud vangistuses ning enne praegust varguse eest mõistetud vangistust pikaajaliselt kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Seejuures on M. Sadulsepp vaatamata oma töövõimetusele ja avariist saadud peatraumale ning jalavigastustele end Ukrainas varjanud ning seal enda sõnul erinevate äriprojektidega tegelenud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et M. Sadulsepa käitumisel karistuse kandmise ajal, tervislikul seisundil ja teda vabanemisel eesootavatel tingimustel ei ole sellist kaalu, et õigustada tema ennetähtaegset vabastamist.
16. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et süüdimõistetu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist tuleks käesoleval ajal arvestada teda positiivselt iseloomustava asjaoluna, kuna toimepandud kuriteo ja karistuse kandmise vahele on jäänud pikk aeg ning M. Sadulsepp on sel ajal elanud õiguskuulekalt. Ringkonnakohus märgib, et isiku karistamise aluseks on tema süü ning kuigi karistuse mõistmisel arvestatakse ka üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega, tuleb isikul reeglina temale kohtuotsusega mõistetud õiglane karistus ära kanda. Kuna kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine on õigusvastane tegevus, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka kaitsja väide nagu oleks M. Sadulsepp elanud vahepealsel perioodil õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul võttis maakohus õigesti arvesse M. Sadulsepa -3- varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust, pikaajalist kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist ning tagaotsitavaks olemist ning leidis põhjendatult, et M. Sadulsepp võib arvestades tema eelnevat elukäiku hakata kriminaalhoolduse nõudeid rikkuma ja uuesti Eestist lahkuda.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et ebaõige on kaitsja arvamus, et isiku ennetähtaega vabastamata jätmiseks peab esinema kaalukas avalik huvi, mis kaalub üle isiku õigused ja huvid. Ringkonnakohus rõhutab vastuseks määruskaebusele, et isiku ennetähtaegne vabastamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel ning reeglina tulebki süüdimõistetul karistus kanda lõpuni. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-9106 avaldatud seisukohale on süüdimõistetul küll õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Seega on süüdlase ennetähtaegne vabastamine kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda, kuna eripreventiivsetel kaalutlustel on isiku karistamisel väiksem kaal kui süüpõhimõttel.
18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Sadulsepp tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. M. Sadulsepa kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt M. Sadulsepale riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o kolm pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat H. Kuningale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, M. Sadulsepale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu M. Sadulsepalt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Maarika Kuusk