Obsah (4)

§ 184§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15892 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidl

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.02.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja A. Vartiku liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja A.

Vartiku karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 9.05.

2. Harju Maakohtu 22.09.2011 määrusega vabastati A. Vartik talle mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 6.09.2013, millest kuueks esimeseks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. A. Vartik vabanes karistuse kandmiselt 4.10.2011, kandmata karistuse osa on 1 aasta 11 kuud 2 päeva.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 4.01.2013 kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb A. Vartiku kandmata karistuse osa täitmisele pööramist, kuna ta ei ilmu registreerimisele ega ela kindlaksmääratud kohas. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et pärast seda, kui kohus jättis esimese erakorralise ettekande A. Vartiku karistuse täitmisele pööramiseks 19.11.2012 määrusega rahuldamata, käis ta ühe korra 20.11.2012 registreerimas. Ta teatas, et elab vanaema juures Tartus XXX. Järgmisele kokkulepitud registreerimisele 28.11.2012 ta ei ilmunud ja teatas telefoni teel, et sõitis Tallinnasse Wismari haiglasse. Lepiti kokku, et ta tuleb registreerimisele pärast ravi 3.12.
4. Kokkulepitud ajal A. Vartik kohale ei tulnud. Järgmisel päeval teatas A. Vartik, et tunneb end pärast ravi halvasti ja jääb veel Tallinnasse. Lepiti kokku uus kohtumine 10.12.2012, kuhu ta samuti ei ilmunud ega vastanud telefonikõnedele. Kriminaalhooldaja võttis ühendust tema vanaemaga, kes kinnitas, et tal puudub informatsioon Aljona käekäigu ja asukoha kohta. Wismari haigla 17.12.2012 vastusest nähtub, et neil puuduvad andmed A. Vartiku kohta.
5. Erakorralise ettekande arutamisele 29.01.2013 Tartu Maakohtus A. Vartik ei ilmunud, mistõttu maakohus kuulutas ta tagaotsitavaks ja määras kohaldada tema suhtes tabamisel tõkendina vahistamist. A. Vartik tabati 7.02.2013 Tallinnas XXX.
6. Tartu Maakohtu 21.02.2013 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati A. Vartikule Tartu Maakohtu 7.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. 5.1 Maakohus võttis arvesse, et A. Vartiku kohta on esitatud teine erakorraline ettekanne. Esimese ettekande esitamise aluseks oli kohtu määratud kohustuse rikkumine – A. Vartik tarvitas katseajal narkootilist ainet. Kohus andis talle võimaluse jätkata kriminaalhooldust. Vaatamata sellele kuritarvitas A. Vartik kohtu usaldust ning pettis ka kriminaalhooldajat. Kriminaalhooldusametniku teada viibis A. Vartik Tallinnas Wismari haiglas ravil. Tegelikult ta ravile ei läinud, mida kinnitab nii A. Vartik ise kui ka haigla teatis. Samas avaldas A. Vartik kriminaalhooldajale, et tunneb ennast pärast ravi halvasti ja jääb veel Tallinnasse, milline informatsioon ei vastanud tõele. Kriminaalhooldajaga lepiti telefoni teel kokku uued kohtumise ajad, kuid A. Vartik ei tulnud registreerimisele ning pärast 10.12.2012 ei vastanud ta enam ka kriminaalhooldaja kõnedele. Juba 28.11.2012 kokkulepitud kohtumisele A. Vartik ei ilmunud vaid teatas hiljem, et sõitis Tallinnasse. Seega rikkus A. Vartik registreerimiskohustust. 5.2 A. Vartik ei viibinud oma elukohas alates 28.11.2012 kuni tema tabamiseni 7.02.2013, s.o üle kahe kuu. Oma elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, ei olnud A. Vartik kriminaalhooldajalt luba saanud. Oli suusõnaline kokkulepe, et ta on mõned päevad Tallinnas ravil ning pärast seda 4.12.2012 oleks ta pidanud tulema koju ja registreerimisele. A. Vartik seda aga ei teinud ning peab oma elukohaks hoopiski elukaaslase aadressi Tallinnas. Seega on A. Vartik ilma kriminaalhooldaja loata vahetanud elukohta, mis on käitumiskontrolli nõuete rikkumine. 2 5.3 Maakohus leidis, et A. Vartikul ei olnud 28.11.2012 ega detsembris 2012 mingeid mõjuvaid põhjusi jätta registreerimisele ilmumata. Selle asemel, et tulla registreerimisele ja taotleda luba elukoha vahetamiseks, hakkas A. Vartik hoopis kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma. Jaanuari kohta väidab A. Vartik, et ta oli depressioonis ega tahtnud kellegagi suhelda. Samas ei ole ta pöördunud ei psühholoogi ega arsti juurde, et tekkinud probleemi lahendada, ning tema depressiooni kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Samas kinnitas ka A. Vartik ise, et tal ei olnud takistusi kriminaalhooldajale helistamiseks. Seega on A. Vartik tahtlikult rikkunud kahte käitumiskontrolli nõuet.
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. 6.1 Kaitsja möönab A. Vartiku poolt katseaja kontrollnõuete rikkumist, kuid leiab, et A. Vartik ei hoidunud pahatahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale. Ta täitis registreerimiskohustust ja tal oli vähemalt neljaks päevaks kriminaalhooldaja luba elukohast Tallinnasse lahkumiseks, et minna ravile Wismari haiglasse. Küll aga ei kulgenud Tallinnas viibimine enam eesmärgipäraselt, sest A. Vartik ei saanud kokku raviks vajaminevat rahasummat. Samuti ei informeerinud A. Vartik ilmnenud takistusest kriminaalhooldajat. 6.2 Seoses A. Vartiku väitega, mille kohaselt oli tal kriminaalhooldajaga juttu sellest, et ta soovib minna elama Tallinnasse oma elukaaslase juurde, märgib kaitsja, et sellist jutuajamist on kinnitanud ka hooldaja, kuid ta ei soovinud seda. Samas hooldaja ei keelanud seda kategooriliselt ja nii saigi A. Vartik aru, et kuna hooldaja on tema Tallinnasse elama asumise soovist teadlik, võib ta seda ka teha. Kaitsja leiab, et seega esitas A. Vartik suulise taotluse elukoha vahetamiseks, mida ta ilmselt ei osanud taotlusena formuleerida, mistõttu ka hooldaja ei tõlgendanud seda ametliku taotlusena. Seega oli kaitsja arvates tegemist teineteisest möödarääkimisega, mida oleks saanud vältida, kui hooldaja oleks rohkem huvi tundnud. Vaatamata kõigele leiab kaitsja, et hooldaja oli A. Vartiku asukohast teadlik. Samuti informeeris A. Vartik hooldajat sellest, et tal oli tervis halb ja ta ei saanud seetõttu Tartusse minna. Kuna tema tervis halvenes veelgi, mis päädis raseduse katkemisega, langes A. Vartik depressiooni ega tahtnud kellegagi suhelda. Kaitsja hinnangul on see inimlikult mõistetav. 6.3 Kaitsja märgib, et sisuliselt pole A. Vartik end varjama asunud ega jätnud pahatahtlikult kontrollnõudeid täitmata, vaid nii on läinud asjaolude kokkusattumusel. A. Vartik soovib kriminaalhooldust jätkata, leides, et kui saaks lahendatud tema kriminaalhoolduse üleviimine Tallinnasse, oleks ka põhiprobleemid lahendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

1. Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et A. Vartik on rikkunud temale katseajaks kohaldatud kontrollkohustusi ilmuda registreerimisele ja elada kindlaksmääratud elukohas. 3.01.2013 koostatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ilmunud A. Vartik alates 10.12.2012 kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma ning hooldajal puudus võimalus saada temalt selgitusi, kuna ta ei elanud kindlaksmääratud elukohas. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et pärast seda, kui maakohus jättis esimese erakorralise ettekande A. Vartiku karistuse täitmisele pööramiseks 19.11.2012 määrusega rahuldamata, käis ta ühe korra 20.11.2012 registreerimas. A. Vartik kahetses oma käitumist, lubades edaspidi registreerimiskohustust ja 3 muid kohtu poolt määratud kohustusi nõuetekohaselt täita; ta kinnitas, et elab koos vanaemaga aadressil XXX. Järgmisele registreerimisele 28.11.2012 A. Vartik ei ilmunud, teavitades hooldajat samal kuupäeval telefoni teel, et sõitis eelmisel õhtul Tallinnasse Wismari haiglasse, kuna oli saanud aja psühhiaatri juurde konsultatsiooniks. 29.11.2012 teavitas A. Vartik, et saab haigla statsionaaris 30.11.2012 kuni 2.12.2012 sõltuvusravi. Uueks kohtumiseks kriminaalhooldajaga lepiti kokku 3.12.2012, kuid kokkulepitud ajal A. Vartik kokkusaamisele ei ilmunud ega teavitanud hooldajat oma mitteilmumisest. 4.12.2012 A. Vartik kriminaalhooldaja telefonikõnele ei vastanud, helistades mõne aja pärast tagasi ning teavitades, et tunneb end pärast ravi halvasti ja viibib veel Tallinnas. Telefonivestluse käigus lepiti kokku, et A. Vartik tuleb registreerimisele 10.12.2012, kuid nimetatud ajal A. Vartik kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud kuni ettekande koostamiseni A. Vartikuga kontakteeruda.
2. Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua

§ 76

lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Vartiku suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Seejuures ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei eiranud A. Vartik kontrollnõudeid pahatahtlikult. Samuti on kohtu hinnangul kaheldav, kas A. Vartik üldse kavatses Tallinnasse lahkudes Wismari haiglasse ravile minna. Selliseks arvamuseks annavad alust A. Vartiku selgitustes esinevad vastuolud. Nii nähtub erakorralisest ettekandest, et A. Vartik helistas kriminaalhooldajale alles päev pärast Tallinnasse minekut, mil ta pidi ühtlasi ilmuma registreerimisele. Kui A. Vartiku jutt raviks kuluva raha puudumisest vastanuks tõele, oleks juba kriminaalhooldajale helistamise ajaks olnud selge, et tegelikult A. Vartik ravile minna ei saanud. Selle asemel aga teavitas A. Vartik hooldajat, et viibib Wismari haigla statsionaaris sõltuvusravil 30.11.2012 kuni 2.12.

1. Samas on Wismari haigla kriminaalhooldaja järelepärimisele vastanud, et neil puuduvad andmed A. Vartiku kohta. Väidetava ravi lõppemisele järgnevaks päevaks kokkulepitud kohtumisele kriminaalhooldajaga A. Vartik ei ilmunud ning teavitas hooldajat mõne aja pärast, et tunneb end pärast ravi halvasti. Seega esitas A. Vartik kriminaalhooldajale ravil viibimise kohta teadlikult valeandmeid, õigustamaks sellega elukohast lahkumist ja registreerimiskohustuse täitmatajätmist. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis A. Vartiku käitumist õigustaksid.
2. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul otsitud ja ennastõigustav määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei keelanud kriminaalhooldaja A. Vartikul Tallinna elama asuda, millest A. Vartik järeldas vastava loa olemasolu. Kriminaalhooldaja on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt pole A. Vartik taotlenud luba Tallinnasse kolimiseks. A. Vartiku sõnul pidi ta Tallinnas Vabaduse pst 213 viibima vaid ajal, mil ta sai väidetavalt ravi Wismari haiglas, s.o 30.11.2012 kuni 2.12.
3. Kauemaks A. Vartikul luba elukohast lahkumiseks polnud. Sellele vaatamata asus A. Vartik Tallinnasse elama ega isegi teavitanud sellest kriminaalhooldajat. Samuti ei õnnestunud hooldajal A. Vartikuga alates 10.12.2012 kontakti saada. Kirjeldatud käitumisega eiras A. Vartik nii kohustust elada oma alalises elukohas Tartus kui ka kohustust taotleda kriminaalhooldusametnikult luba oma elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Ringkonnakohus rõhutab, et A. Vartik oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, kuid eiras sellele vaatamata kontrollnõudeid.
4. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Vartikule mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Paavo Randma Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau