1-08-12001/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12001 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Simo Raist, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Simo Raisti määruskaebus rahuldamata. Asjaolud
4. Pärnu Maakohtu 24.03.2009 otsusega tunnistati Simo Raist süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.04.2008 ja lõpeb 29.04.
5. Tartu Maakohtu 11.10.2013 määrusega jäeti S. Raist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus märkis, et süüdimõistetu S. Raist kannab praegu vangistust tapmise eest, s.o I astme isikuvastase kuriteo eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata üle 2,5 aasta. Varem on teda korduvalt karistatud väärtegude eest, mis on seondunud valdavalt alkoholi kuritarvitamisega. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht, sest S. Raistil on varem olnud sõltuvus alkoholist ning alkoholijoobe korral käitub süüdimõistetu kontrollimatult ja agressiivselt. Kohus nõustus selle seisukohaga, sest süüdimõistetu pani raskeima isikuvastase kuriteo inimese tapmise – toime alkoholi tarvitamise järgselt. Ka on tal vaja tasuda suhteliselt suured võlakohustused (üle 5000 euro), mis võib oluliselt mõjutada tema majanduslikku toimetulekut, mis tekitavad täiendavaid pingeid ning võivad tingida S. Raisti naasmise alkoholi tarvitamise juurde. Vangla on teda pidanud praegu ohtlikuks ühiskonnale. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt toime panna uue kuriteo. 2.1 Lisaks sellele tuleb arvestada karistuse üldpreventiivset eesmärki. Süüdimõistetule mõisteti sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksem vangistus. Kui ka sellest karistusest on tal kandmata üle 2,5 aasta. Maakohus leidis sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse süüdimõistetu vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vaatamata sellele, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja on läbitud 2 sotsiaalprogrammi (Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening), ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalus saada tööd isa juures. Need positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, ja soov edaspidi elada seadusekuulekalt, võivad olla vaid ajutised või ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. 2.2 Maakohtu hinnangul ei ole õiglane süüdimõistetut, kes on tapnud tahtlikult teise inimese ja kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kantud alla 6 aasta. Ka leidis kohus, et enne vangistusest vabanemist peaks süüdimõistetu läbima individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Järelikult on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Raist, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuses toob S. Raist välja, et kehv majanduslik toimetulek pole tal kunagi olnud alkoholi tarbimise põhjuseks. Olenemata sellest, on tal garanteeritud töökoht, mis tagab piisavalt suure sissetuleku. Seonduvalt töökorraldusega keeldus S. Raist elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks väljendab süüdimõistetu määruskaebuses oma kahetsust toimepandud teo osas, alkoholi tarvitamisest täielikult loobumist (nulltolerantsi) ning mõtteviisi muutumist. Alkoholi tarvitamisest loobumisele aitab kaasa kestvussport. Kuna tema elukoht on vanglast vabanedes Märjamaal, siis puudub tal kokkupuude negatiivse tutvusringkonnaga. Lõpuks leiab S. Raist, et olles mõistetud vangistusest ära kandnud üle 2/3 ehk ligi viis ja pool aastat, on karistus oma eesmärgid täitnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Tutvunud läbivaadatava kriminaalasja materjalidega, leiab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et S. Raisti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis, mida ringkonnakohus kordama ei hakka, kuid märgib täiendavalt järgmist.
9. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaoludest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu isik ei võimalda käesoleval ajal S. Raisti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid 2 tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
10. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 6.1 S. Raist tunnistati Pärnu Maakohtu 24.03.2009 otsusega süüdi KarS § 113 järgi selles, et ta alkoholijoobes olles lõi voodis lamavat enda vanaema Elgi Raisti ühel korral noaga vasaku rinna piirkonda, ühel korral kõhu ülaosa piirkonda ja ühel korral parema rinna piirkonda, mille tagajärjel E. Raist suri. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta S. Raisti poolt senikantud karistuse osa tema süü suurusele toimepandud kuriteos ning tema vabastamine oleks ennatlik. Seetõttu riivaks just kuriteo toimepanemise asjaolusid ning S. Raisti süü suurust arvestades ennetähtaegne vabastamine õiguskorra kaitsmise huvisid ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11. Lisaks eelnevale ei ole ringkonnakohtul täit veendumust, et kantud karistusaeg oleks täitnud oma eripreventiivse eesmärgi ning S. Raist suudaks vabaduses jätkata õiguskuulekat elu. Vaieldamatult on S. Raist vangistuses selles suunas samme astunud, kuid jätkuvalt eksisteerib oht, et ta võib vabaduses tarvitada alkoholi, mis võib põhjustada agressiivset käitumist ning viia uue kuriteo sooritamiseni. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta tarvitas enne vangistust alkoholi igapäevaselt. Kui S. Raist ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda, on olemas suur oht, et ta võib panna toime uue kuriteo.
12. Ringkonnakohus leiab, et S. Raisti suhtes esinevad küll mitmed positiivsed asjaolud (sealhulgas sotsiaalprogrammide läbimine, motivatsioon õiguskuulekalt käituda, kindel elu- ja töökoht vabaduses, lähedaste toetus), kuid need ei kaalu veel üles S. Raisti suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (sealhulgas kuriteo toimepanemise asjaolud, tema süü suurus, riskitegur alkoholi näol).
13. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et S. Raist tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus