1-08-13236/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13236 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valery Ageevi (Ageev) vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Valery Ageevi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Valery Ageevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Valery Ageevilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
7. Valery Ageevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Valery Ageev 1-08-13236 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. V. Ageev tunnistati Viru Maakohtu 22.10.2009 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks 2 aastat vangistust, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 13.09.2006 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 22.10.2009 ja lõpp 22.08.
12. Viru Maakohtu 28.02.2013 määrusega jäeti V. Ageev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohtu hinnangul nähtub V. Ageevi iseloomustustest, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohtu määruse kohaselt on V. Ageevit kriminaalkorras karistatud 2 korda ja kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Vaatamata varasemale karistusele ei ole V. Ageev paranemise teele asunud ning pani taas toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning võimalikke tagasilanguse perioode võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 3.
14. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole maakohtu hinnangul V. Ageevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ja tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. V. Ageevi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Ageevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist 1 aastase katseajaga. 4.
16. Kaitsja hinnangul tuleks arvestada asjaoluga, et V. Ageev on vangistuses mõistnud süütegude toimepanemise negatiivseid tagajärgi nii endale kui teistele isikutele. Seda võib järeldada asjaolust, et V. Ageev läbis vangistuses sõltuvusprogrammi Convictus ja sotsiaalsete oskuste treeningu. Enda harimiseks ning tasuvamate töökohtade saamiseks läbis ta vangistuses riigikeele A2 taseme kursuse ja alustas B taseme kursust, samuti läbis ta müürsepp-pottsepa kursuse, B- ja T-kategooria autokooli kursused ning elektriku kursused. Alates 01.09.2012 omandab ta puidupingi eriala. Seega on ta vangistuses olulisel määral asunud oma elukäiku ja käitumist parandama. Kaitsja hinnangul on oluline, et vangla toetas V. Ageevi vangistusest vabastamist vaatamata sellele, et tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsja leiab, et toetusest võib järeldada, et vangla hindab tema püüdlusi ja käitumist vangistuse ajal ning eelnimetatud V. Ageevi tegevus ja käitumine peaks olema ka oluliseks asjaoluks tema vangistusest enne tähtaega vabastamisel. -2- 4.
17. Määruskaebuse kohaselt tuleks lisaks arvestada asjaoluga, et V. Ageevit toetab vangistusest vabanemisel ema. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama ema elukohta ja ta on saanud selleks ka nõusoleku. Elamistingimused on head ning ema on avaldanud, et ta on valmis V. Ageevit moraaselt toetama ja suunama tema elukäiku käitumiskontrolli ajal. V. Ageev on eelmise katseaja suutnud läbida rahuldavalt ning kaitsja usub, et vanema toetusel läbib V. Ageevi ka ennetähtaegse vabanemise korral katseaja ilma probleemideta. Kaitsja hinnangul tuleb positiivse asjaoluna märkida V. Ageevi töökust ja pühendumust enda täiendamisesse. Kaitsja usub, et see on ka põhjuseks, mille tõttu on V. Ageevile garanteeritud töökoht OÜ-s XXX autoremondilukksepana. Kaitsja leiab, et katseajal käitumiskontrollinõuete järgimisel on isik töökoha olemasolul veelgi rohkem motiveeritud oma elukäiku muutma. 4.
18. Kaitsja leiab, et ennetähtaegsel vabanemisel ei saa lugeda ja arvestada tähtsaimaks ja ainsaks asjaoluks isiku käitumist enne vangistusse sattumist, kuna seetõttu muutuks mõttetuks karistusseadustikku § 76 lg 1 - lg 2 regulatsiooni loomine ja kohaldamine üleüldse. Kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine isiku ennetähtaegsel vabastamisel muudab isiku ennetähtaegse vabastamise seega võimatuks, kuna seetõttu võiks järeldada, et kui isik on kuriteo toime pannud, siis ei tohikski teda enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et kõige määravamaks V. Ageevi edasise elu korraldamisel on tema vabastamine vangistusest ennetähtaegselt ja sellega seonduvalt katseaja määramine ja tema allutamine käitumiskontrollinõuete täitmisele. Tal on vabanedes olemas püsiv elukoht, garanteeritud töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Isik ise on avaldanud tahet läbida katseaeg positiivselt, sh mitte tarvitada narkootikume ja toime panna kuritegusid. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ega välista positiivsete asjaolude mõju isiku vabastamiseks enne tähtaega. Vastus määruskaebusele
19. Ringkonnakohus tegi 25.03.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 01.04.
20. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et V. Ageevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Ageevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning V. Ageevi kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Ageevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud V. Ageevi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on liialt tähelepanu omistanud V. Ageevi eelnevale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et süüdimõistetu käitumist vangistuses ja teda vabanemisel eesootavaid tingimusi tuleb isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtta, kuid leiab, et KarS § 76 lg 3 ei anna neile olulisemat kaalu kui süüdimõistetu eelnevale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus ka kaitsja seisukohaga, et V. Ageevi käitumine vangistuses näitab seda, et ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada. Kuigi V. Ageev on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides ja mitmetel kursustel ning tegelenud oma käitumise muutmisega, on tal vanglas 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitavad sellele, et V. Ageevi käitumises aset -3- leidnud positiivsed muutused ei ole siiski veel kinnistunud. V. Ageevi eelnev elukäik, narkosõltuvus ning korduv narkokuritegude ja -väärtegude toimepanemine viitavad aga riskile, et süüdimõistetu võib vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul on seetõttu oluline, et V. Ageev jätkaks vangistuses õiguskuulekat käitumist ja hariduse omandamist pikema aja vältel, et positiivsed muutused tema käitumises muutuksid püsivamaks ning ta suudaks seekord vabanemisel kuritegelikust käitumisest ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Ageev tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema kaitsja määruskaebus rahuldamata.
24. V. Ageevi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt V. Ageevile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vastavuses taotluse esitamise hetkel kehtinud RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat L. Nirgile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, V. Ageevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu V. Ageevilt välja. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Aarne Sarjas