1-09-11295/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11295 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Silver Semiskari määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Silver Semiskari määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Silver Semiskar tunnistati Harju Maakohtu 29.03.2005 kohtuotsusega süüdi ning karistati liitkaristusega 8 aastat vangistust. Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega vabastati S. Semiskar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 23.03.
5. Viru Maakohtu 13.10.2011 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust täitmisele. Määrus jõustus 29.01.
6. Viru Maakohus saatis S. Semiskarile koos jõustunud kohtumäärusega teate, millega kohustati S. Semiskari ilmuma Viru Vanglasse 4.03.2013 karistust kandma. Teate ja jõustunud kohtumääruse sai S. Semiskar kätte 18.02.2013 isiklikult allkirja vastu.
7. S. Semiskar esitas 27.02.2013 Viru Maakohtule taotluse, milles palub edasi lükata vangistuse täitmisele pööramine, kuna tema mõlemad käed vajavad operatsiooni, mis on määratud 14.03.2013 ja 28.03.
8. Pärast operatsiooni vajab ta kaks kuud taastusravi. S. Semiskar palub karistuse täitmisele pööramine edasi lükata kuue kuu võrra.
9. Viru Maakohtu 8.03.2013 määrusega jäeti süüdimõistetu taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata. Kohus, tutvunud S. Semiskari taotluse ning Viru Ringkonnaprokuratuuri arvamusega, leidis, et nimetatud taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 3.1 Kohus märkis, et taotluse põhjenduste kohaselt on S. Semiskari mõlema käelaba kõhred ära kuivanud ning mõlemad käed vajavad operatsiooni, mis on määratud 14.03.2013 ja 28.03.
10. Taastusraviks pärast operatsiooni vajab ta kahte kuud. Selliseid operatsioone ja taastusravi vanglas ei võimaldata. See haigus tekkis tal eelmise vangistuse ajal
11. aastal, ta vabastati igasugusest füüsilisest tööst ning pandi ka operatsiooni järjekorda, kuid kuni vabanemiseni
12. aasta novembris talle operatsiooni ei võimaldatud. 3.2 Maakohus leidis, et prokuratuuri poolt esitatud arvamuse ja lisatud materjalide (järelepärimine dr Vjatšeslav Steklovi poole ja vastus) kohaselt ei ole S. Semiskar raskelt haigestunud ning seega puudub alus tema karistuse KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Kohtu hinnangul on S. Semiskaril esinevaid haigusi võimalik ravida vangla tingimustes või võimaldatakse talle vangituse ajal vajalik ravi väljaspool vanglat. Samuti saab S. Semiskar ravida ennast pärast karistuse kandmist.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Semiskar, kes taotleb määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. 4.1 Süüdimõistetu on seisukohal, et maakohtu järeldused on väärad. Kohus on oma järeldused teinud prokuratuuri arvamuse ja sellele lisatud materjalide alusel. Määrusest ei selgu, millise tõendi alusel on kohus järeldanud, et ta ei ole raskelt haigestunud. Prokuratuur ei ole sellist küsimust doktor V. Steklovile esitanud ja seega ei ole arst vastavat hinnangut ka andnud. 4.2 Samuti ei ole määrusest aru saada, millest kohus järeldas, et teda on võimalik ravida vangla tingimustes või võimaldatakse talle ravi vangistuse ajal väljaspool vanglat. Viru Vangla kohtu päringule ei vastanud ja seega ei saa kohus millelegi toetudes väita, et talle võimaldatakse karistuse kandmise ajal vanglas või väljaspool vanglat vajalik ravi. Samuti on arusaadav, et riigile oleks vähem koormav, kui S. Semiskar raviks end omal kulul, mitte vanglas riigi kulul – eriti veel väljaspool vanglat, mis oleks seotud erinevate vanglatöötajate kaasamisega ja sõitudega 50 km kaugusele Narva linna. 4.3 Veel on S. Semiskar seisukohal, et maakohus rikkus tema taotluse läbivaatamisel menetlusnorme. KrMS § 415 lg 4 kohaselt otsustab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise pärast prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamist. Antud juhul tegi kohus lahendi ilma vangla arvamuseta ja kuna sättes viidatakse arvamuse ärakuulamisele, oleks küsimuse lahendamine pidanud toimuma kohtuistungil.
14. Tartu Ringkonnakohtu 26.03.2013 määrusega määrati süüdimõistetu S. Semiskari määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 1.04.
15. 28.03.2013 teatas prokurör, et ei soovi täiendavalt midagi Viru Maakohtule esitatud arvamusele lisada, leides jätkuvalt, et S. Semiskari puhul ei ole tegemist raskelt haigestunud isikuga, keda ei saaks vangla tingimustes ravida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib kohtukolleegium järgnevat.
17. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuses esitatud etteheitele, mille kohaselt pidanuks maakohus tulenevalt KrMS § 415 lg-st 4 korraldama S. Semiskari 2 taotluse lahendamiseks kohtuistungi ning kuulama ära prokuröri ja vangla esindaja arvamused. Kohus märgib, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe
18. ptk
19. jao küsimuste kohtulikuks arutamiseks ette eraldi menetluskorda, tuleb KrMS § 415 alusel otsustust tehes juhinduda analoogia korras KrMS §-s 432 kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks kehtestatud korrast. Nimetatud paragrahvi lõikest 1 tuleneb, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Erandid sellest reeglist sätestab KrMS § 432 lg 3, kus on toodud küsimused, millised täitmiskohtunik lahendab süüdimõistetu osavõtul. Samuti on nimetatud sättes loetletud juhtumid, millistel täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, kaitsja või muud isikud. KrMS § 415 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine selliste küsimuste hulka ei kuulu ning seega on maakohus, lahendades S. Semiskari taotlust kirjalikus menetluses, toiminud kooskõlas seadusega. 7.1 Ringkonnakohus möönab, et KrMS § 415 lg 4 sõnastus, mis näeb ette prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamise, on mõnevõrra eksitav. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest siiski kohustust lahendada küsimust suulises menetluses, vaid selle eesmärgiks on tagada poolte ärakuulamisõigus. Nimetatud eesmärk on saavutatav ka kohtumenetluse pooltelt kirjaliku arvamuse küsimisega. Antud juhul ongi maakohus pöördunud Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri poole, küsides kirjalikku seisukohta S. Semiskari vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise kohta. Väär on S. Semiskari väide, mille kohaselt ei vastanud vangla maakohtu päringule – toimikus on olemas vangla vastus, millest nähtuvalt võimaldatakse kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid, sh operatsioone, arvestades tervishoiuteenuse osutamise vajadust, terviseprobleemi erakorralisust ja vangla võimalusi. Seega on kohus enne otsuse langetamist selgitanud välja prokuröri ja vangla esindaja arvamused ning hinnanud neid koos S. Semiskari taotluses esitatud asjaoludega. Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole S. Semiskari taotlust lahendades menetluskorda eiranud ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on alusetu.
20. S. Semiskar on oma taotluses karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks tuginenud KrMS § 415 lg 1 p-le
21. Kohus märgib, et nimetatud sätte alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks peavad olema täidetud mõlemad selles toodud tingimused, s.o süüdimõistetu peab olema raskelt haigestunud ning teda ei ole võimalik vanglas ravida. Käesoleval juhul nimetatud tingimused ringkonnakohtu arvates täidetud ei ole. Nii nähtub prokuratuuri poolt kirurg V. Steklovile tehtud järelepärimisele saabunud vastusest, et S. Semiskarile näidustatud operatsioone on võimalik teha ka 1-2 aasta jooksul ning operatsioonide edasilükkamine ei halvenda S. Semiskari tervist. Seega on S. Semiskaril võimalik temale Harju Maakohtu 29.03.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust ära kanda nii, et see ei halvenda tema senist tervislikku olukorda. Samuti nähtub Viru Vangla vastusest maakohtu päringule, et vanglas kinnipeetavatele võimaldatakse tervishoiuteenuseid, sh ka operatsioone. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. VangS § 53 lg 2 täpsustab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Eeltoodust tulenevalt tagatakse S. Semiskarile vanglas tema tervisliku seisundi jälgimine ning vajadusel eriarstiabi osutaja juurde suunamine.
22. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 415 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Maarika Kuusk