Obsah (4)

§ 184§ 68§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7045 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Va

§ 184

lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning alates 22.12.2010 loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 23 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.

Mürgilt lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.02.

1. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.12.2010 ja lõpeb 15.12.
2. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 17.12.
4. Tartu Maakohtu 18.01.2013 määrusega jäeti A. Mürk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Maakohus luges A. Mürgi puhul positiivseks vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on kohtu hinnangul positiivne, et vangistuses ei ole tal ühtegi distsiplinaarrikkumist, ta käib joogatreeningutes, on mõistnud oma sõltuvusprobleeme ning omab motivatsiooni sotsiaalabiprogrammides osalemiseks. 2.2 Samas pidi maakohus arvesse võtma, et A. Mürki on kriminaalkorras karistatud kokku juba kaheteistkümnel korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi katseajaga ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust ka katseajal jätkanud. Sellest järeldas maakohus, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Materjalide põhjal tuleb A. Mürgi peamiseks õigusvastase käitumise riskiteguriks lugeda sõltuvusprobleeme, mis avalduvad nii narkootikumide tarvitamises, hasartmängudes kui ka kleptomaanias. Teda iseloomustab impulsiivne ja põnevust ning seiklusi otsiv käitumisstiil, mis on ilmselt seotud ka kuritegude toimepanemisega. Kuigi enda sõnul on ta enne vangistust pidevalt töötanud ja sai majanduslikult hästi hakkama, siis on ta siiski pannud toime mitmeid varavastaseid kuritegusid. Samuti on ta pikka aega tarvitanud narkootikume ja jätkanud seda ka pärast sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist. Kuigi praeguseks on ta enda sõnul oma väärkäitumist mõistnud ja motiveeritud sõltuvusprobleemidest vabanema, leidis maakohus, et enne vabadusse naasmist tuleks süüdimõistetul siiski juba vangistuses oma sõltuvusprobleemidega enam tegeleda ja läbida ka vastavalt individuaalses täitmiskavas ettenähtule kuriteoriske käsitlevad sotsiaalabiprogrammid. Seega leidis kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekam praegu vangistust edasi kanda, et oma sõltuvusprobleeme juba vangla piiratud tingimustes piisavalt maandada ja kindlustada endale vabanemise puhuks suurema motivatsiooni olemasolu. 2.3 Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et A. Mürgi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Samas oli kohus seisukohal, et süüdimõistetule tuleks anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Mürgi kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Mürk vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja märgib, et A. Mürk on käesolevaks ajaks kandnud ära märkimisväärselt pika vangistuse, mis moodustab rohkem kui 2/3 temale mõistetud karistusest. Vangistuse jooksul 2 ei ole A. Mürki kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Seega on kaitsja arvates positiivselt täidetud kriteeriumid, mida kohus arvestab

§ 76lg-s 3 märgitud käitumisena karistuse kandmise ajal.

Kinnipeetava osalemine sotsiaalprogrammides ja vanglasiseses tööhõives ei sõltu reeglina üksnes kinnipeetava enda tahtest või aktiivsusest, vaid rohkem vangla võimalustest programme pakkuda ning töötamist võimaldada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohalduksid A. Mürgi suhtes kindlasti kohustused osaleda vajalikes sotsiaalprogrammides, lahendada katseajal tööhõive küsimus jm olulised probleemid. Tartu Vangla on toetanud A. Mürgi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 3.2 Veel leiab kaitsja, et kohus on põhjendamatult alahinnanud positiivseid asjaolusid, mida seadusandja on

§ 76lg-s 3 käsitlenud süüdimõistetu elutingimustena pärast vabanemist.

A. Mürgil on vanglast vabanemisel olemas kindel elukoht ning lähisugulaste moraalne ja materiaalne toetus. Tema vanus ja tervislik seisund võimaldavad tal otsida püsivat töökohta. Seoses maakohtu poolt A. Mürgi tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse uue arutamisega kuue kuu pärast, märgib kaitsja, et praktika on näidanud, et sageli jätavad kinnipeetavad kasutamata võimaluse vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kui vangistuse lõpuni on jäänud mõni kuu ja alternatiivina pakutakse pikemaajalist kriminaalhoolduse perioodi koos kontrollnõuete täitmisega. Seetõttu leiab kaitsja, et otstarbekas oleks kohaldada praegusel perioodil A. Mürgi suhtes tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 3.3 Kaitsja esitas kaebuses ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaitsja märgib, et Tartu Maakohtu 18.01.2013 kohtumääruse edasikaebamise tähtaeg oli 10 päeva alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Seega täitus A. Mürgi kaebetähtaeg 28.01.

1. A. Mürk esitas 23.01.2013 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks määruskaebuse koostamisel. Tartu Maakohtu 23.01.2013 määrusega määratigi A. Mürgile riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks. Riigi õigusabi infosüsteemi kaudu sai õigusabi ülesande täitmiseks advokaat K. Saavo 25.01.2013 kell 18.
2. Kuna tegemist oli reede õhtuga, ei olnud võimalik 25.01.2013, samuti ka 26.01.2013 ja 27.01.2013 (laupäev-pühapäev) materjalidega tutvuda ja määruskaebust vormistada. Kaevatava kohtumääruse sai kaitsja esmaspäeval 28.01.2013 ja materjalidega tutvuda 29.01.2013, mil on vormistatud ka määruskaebus.
3. Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrusega määrati süüdimõistetu A. Mürgi kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 15.02.
4. 4.1 14.02.2013 registreeriti ringkonnakohtus süüdimõistetu A. Mürgi seisukohad pealkirjastatuna määruskaebusena. Süüdimõistetu märgib, et ei ole maakohtu määrusega nõus, lisades, et saaks sotsiaalprogramme läbida ka vabaduses. Ta on rääkinud ka psühholoogiga, kes hakkaks vabaduses programmi läbi viima. Psühholoogi arvates oleks mõttekam läbida programm vabaduses, et õpitut kohe praktikas rakendada. Vangistuses on A. Mürk tegelenud oma narkoprobleemiga ning jõudnud selgusele, et endistviisi enam jätkata ei saa ning tuleb hakata seaduskuulekalt elama. Vabaduses soovib A. Mürk minna autokooli ja saada Ckategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 3 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse osas, milles süüdimõistetu kaitsja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kohus leiab, et kaitsja kaebus ei ole esitatud kaebetähtaega rikkudes ning seega puudub ka vajadus kaebetähtaja ennistamiseks. Tartu Maakohus tegi määruse A. Mürgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta 18.01.
2. Nimetatud määruse sai kinnipeetav allkirja vastu kätte 22.01.
3. Samal päeval esitas A. Mürk kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, millega KrMS § 318 lg 41 kohaselt peatus määruskaebuse esitamise tähtaeg. Uuesti hakkas nimetatud tähtaeg kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kaitsjale kättetoimetamisest ehk 25.01.
4. Sellest tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 04.02.
5. Süüdimõistetu kaitsja esitas määruskaebuse 29.01.2013 ning seega kaebetähtaja jooksul.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Mürgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 8. Kohtukolleegium, hinnanud A. Mürgi puhul kogumis

§ 76

lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. A. Mürk kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses käitlemise, varguse ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Neist esimese puhul on tegemist raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteoga. Tähelepanu väärib, et tegemist ei ole A. Mürgi esmakordse karistamisega, vaid teda on varasemalt kümnel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalses vangistuses viibib ta viiendat korda. A. Mürk on ka varasemalt toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteo, samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude eest. A. Mürki on karistatud ka tingimisi vangistustega ning teda on vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid vaatamata saadud võimalustele kanda karistusi vabaduses, ei ole A. Mürk oma käitumist muutnud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei ole A. Mürgile vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud eelnevatest mõjusam ning A. Mürk ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist.

1. Süüdimõistetu A. Mürgi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu on narkosõltlane. Viimast on kinnipeetav ka ise tunnistanud. A. Mürk on küll püüdnud sõltuvusest vabaneda, kuid seni on tema püüdlused jäänud edutuks ning ta pole suutnud narkootikumide tarvitamisest lõplikult loobuda. Samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu kinnipeetaval garanteeritud töökoha puudumine. Kuivõrd varasemalt on A. Mürk pannud varavastaseid kuritegusid toime omakasu motiivil, võib ta vabaduses kindla sissetuleku puudumisel nende toimepanemist jätkata.
2. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Mürki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4
3. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
4. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud kohtumääruse ja materjalidega tutvumisele 2 pooltundi ja määruskaebuse koostamisele 3 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 96 eurot hüvitamist. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seejuures võtab kohus arvesse, et riigi õigusabi korras kaitsjat taotles süüdimõistetu alles määruskaebemenetluses. Seega maakohtus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel kaitsja ei osalenud ning määruskaebuse koostamiseks tuli tal end asja materjalide ja varasema menetlusega kurssi viia. Seega loeb ringkonnakohus kaitsja taotluse põhjendatuks selles toodud ulatuses ning määrab tasumisele kuuluvaks summaks 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 kohaselt süüdimõistetu kanda. Aarne Sarjas Mati Kartau 5 Paavo Randma