Obsah (4)

§ 184§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-11691 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidl

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel määras kohus, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.

Maimistov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 ja 8 alusel määrati A.

Maimistovile kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalabiprogrammis.

1. 16.04.2010 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjusel, et A. Maimistov ei ilmunud 24.03.2010 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.
2. Tartu Maakohtu 18.05.2010 määrusega kuulutati A. Maimistov tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel vahistamise kohaldamine. 03.02.2013 peeti A. Maimistov Ida Prefektuuri konvoikonstaabli poolt kinni.
3. Tartu Maakohtu 13.02.2013 määrusega pöörati A. Maimistovile Viru Maakohtu 20.09.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aastat ja 4 päeva vangistust, täitmisele. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja A. Maimistov tuleb saata kandmata karistust – 3 aastat ja 4 päeva vangistust – ära kandma. Maakohus jättis A. Maimistovile kohaldatud tõkendi – vahistamise – muutmata. 5.
5. Maakohtu määruse kohaselt on A. Maimistov vaatamata antud võimalustele elukohtadega manööverdamisel jätnud täitmata registreerimiskohustuse ilma mõjuva põhjuseta ja läinud välismaale ilma kriminaalhooldusametniku loata, ignoreerides selleks kehtestatud korda. Asjaolu, et A. Maimistov pani Ungaris toime kuriteo ja oli sellepärast vahi all seal, ei saa kuidagi lugeda siin kriminaalhooldusest kõrvale hoidmise vabandavaks põhjuseks. Eestisse tagasi jõudmisel ei pöördunud A. Maimistov kriminaalhooldaja poole olukorra selgitamiseks. Samuti ei nähtu Budapesti Eesti Vabariigi Suursaatkonna 11.02.2013 õiendist Tartu Maakohtule, et A. Maimistov oleks teatanud, et ta on Eestis kriminaalhooldusel tingimisi vangistusega karistatuna ja peab kriminaalhooldaja juures käima. 5.
6. Maakohtu hinnangul on ilmne, et A. Maimistov on kuritarvitanud temale osutatud usaldust ega ole tahtnud mõista, mida tegelikult tähendab vangistusest tingimisi vabastamine kõigi kaasnevate kohustustega. Seejuures on A. Maimistovile mõistetud tingimisi vangistus raske narkootikumidega seotud kuriteo eest. Maakohtu hinnangul on A. Maimistovi selgitused ja lubadused ennastõigustavad, põiklevad ja ebamäärased. Maakohus leidis, et vaatamata asjaolule, et formaalselt on katseaeg A. Maimistovil lõppenud ja kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes muutunud võimatuks, tuleb A. Maimistovi karistus otstarbekuse kaalutlusel täitmisele pöörata ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda 03.02.
7. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
8. A. Maimistovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist, A. Maimistovi karistuse täitmisele pööramata jätmist ning tema vahi alt vabastamist. 6.
9. Määruskaebuse kohaselt enne kriminaalhooldaja vahetust A. Maimistovil kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega probleeme ei esinenud. Kaitsja märgib, et 22.03.2010 teatas A. Maimistov kriminaalhooldajale e-posti teel, et ei saa ilmuda 24.03.2010 kriminaalhooldaja juurde kuna sai suurepärase töövõimaluse välismaal. Samuti teatas A. Maimistov, et saabub Eestisse kahe nädala pärast. 23.03.2010 vestles kriminaalhooldusametnik A. Maimistoviga telefoni teel ning siis lepiti kokku, et A. Maimistov tuleb kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 30.03.
10. Seega aktsepteeris kriminaalhooldaja uue kuupäeva määramisega A. Maimistovi mitteilmumist. Nimetatud kuupäeval A. Maimistovi ei tulnud ning elukaaslase sõnul lubas A. Maimistov naasta Eestisse kahe nädala jooksul. 27.03.2010 peeti A. Maimistov Budapestis kinni ning ta viibis vahi all kuni 04.02.2011, s.o üle 11 kuu. A. Maimistovile määratud katseaeg lõppes 20.09.2010, s.o ajal, mil A. Maimistov viibis Budapestis kinnipidamiskohas. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole määruses põhjendanud, millest tulenevalt on jäetud tähelepanuta A. Maimistovi ja tema kaitsja, samuti prokuröri juba 18.05.2010 kohtuistungil antud selgitused isiku kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmise asjaolude kohta. Määruskaebuse kohaselt on A. Maimistov kohtule 03.02.2013 ja 13.02.2013 toimunud istungitel korduvalt selgitanud mitteilmumise asjaolusid. A. Maimistovi poolt kohtuistungitel antud selgituste kinnitamiseks esitas kaitsja 13.02.2013 toimunud istungil Eesti Vabariigi Budapesti suursaatkonna konsuli Tiina Tarkuse poolt kohtule adresseritud tõendi, mille kohaselt peeti A. Maimistov 27.03.2010 Budapestis politsei poolt kinni ning viibis kuni 04.02.2011 toimunud kohtuistungini vahi all ning 07.02.2011 väljastati A. Maimistovile Eesti Vabariiki 2 tagasipöördumise tunnistus. Seega ei saanud A. Maimistov ka parema tahtmise juures ilmuda kriminaalhooldaja vastuvõtule kokkulepitud kuupäeval s.o 30.03.
11. Kaitsja leiab, et asjaolu, et konsuli õiendist ei nähtu, et A. Maimistov oleks teatanud konsulile enda Eestis kriminaalhooldusel tingimisi vangistuse kandmisest ja kohustusest kriminaalhooldaja juures käia, ei tähenda, et A. Maimistov poleks sellest rääkinud. Samas ei saa seda kaitsja hinnangul käsitleda kohustusena. Kaitsja leiab lisaks, et 18.05.2010 Tartu Maakohtu määrusega A. Maimistovi tagaotsitavaks kuulutamiseks ja tabamisel vahistamiseks ei olnud alust. Määruskaebuse kohaselt teadis prokurör A. Maimistovi asukohta ning prokurör ei taotlenud isiku tagaotsitavaks kuulutamist ega vahistamist. Samuti oli kriminaalhooldusametnikule 18.05.2010 toimunud kohtuistungi ajaks teada A. Maimistovi asukoht. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-78-10 väljatoodud seisukohtadele. Määruskaebuse kohaselt saabus A. Maimistov Eestisse
12. aasta veebruaris (asja materjalide kohaselt tuleb õigeks lugeda 2013 veebruaris) ning asus siin legaalselt tööle. Kuna A. Maimistov kuulis enda tagaotsimisest, siis helistas ta ise Tartu politseisse, kus kinnitati, et ta pole tagaotsitav. Samas suhtles A. Maimistov enda rahaliste kohustuste täitmise osas kohtutäituriga, kes saatis kirjad OÜ XXX, s.o A. Maimistovi töökoha, aadressile. A. Maimistov on viimase kahe aasta jooksul käinud vähemalt kaks korda Soomes (septembris 2011 ja 2012 detsembri lõpus), tema isikut on piirivalveametnike poolt kontrollitud, kuid keegi teda kinni pidanud ei ole. Seega ei ole A. Maimistovi tegelikult taga otsitud. 03.02.2012 peeti A. Maimistov politsei poolt kinni seoses LE rikkumisega, millega seoses avastati tema tagaotsitava staatus. Kaitsja märgib, et kohtus oleva toimiku materjalidest ei nähtu kohtu poolt KrMS § 131 lg 4 ja 5 toodud nõuete täitmist, st A. Maimistovi küsitlemist täitmiskohtuniku poolt hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tema tabamist. Seega ei ole kohus kontrollinud vahistamisaluste olemasolu, mistõttu puudus võimalus vahistamist vaidlustada. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamine toimus 06.02.2013 kell 10.00, s.o u. 77 tundi peale A. Maimistovi kinnipidamist. Samal istungil soovis A. Maimistov kaitsja osavõttu. Kaitsja hinnangul ei ole A. Maimistovi jätkuv vahi all pidamine põhjendatud ning isiku ilmumist 13.02.2013 toimuvale kohtuistungile oleks olnud võimalik saavutada leebemate abinõude rakendamisega. A. Maimistovil on kindel elukoht, perekond ning kohtul puudus alus arvata, et A. Maimistov ei ilmu kutse peale kohtusse. Kaitsja leiab, et arusaamatuks jääb maakohtu määruses antud hinnang, et A. Maimistovi selgitused ja lubadused on ennastõigustavad, põiklevad ja ebamäärased. Kaitsja leiab ka, et KrMS § 47 nimetatud kaitsja õigusi on maakohus käesolevas asjas olulisel määral rikkunud, keeldudes kaitsjale võimaldamast koopiat toimiku materjalidest, eelkõige kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorralisest ettekandest. Kaitsja leiab, et tema suunamine erakorralise ettekande saamiseks kriminaalhooldaja juurde ei vasta KrMS sätetele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus A. Maimistovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud süüdimõistetu poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et kriminaalhooldaja andis A. Maimistovile 23.03.2010 telefoni teel tagantjärgi loa välismaal viibimiseks. 7.

1. Kriminaalhooldaja ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt teatas A. Maimistov 22.03.2010 kriminaalhooldajale e-posti teel välismaale tööleminekust ja sellest, et 3 ei saa ilmuda 24.03.2010 kriminaalhooldaja juurde, kuna läks 20.03.2010 välismaale. Kriminaalhooldaja seletuste kohaselt selgitas ta A. Maimistovile, et välismaale minekuks oli vaja kriminaalhooldaja luba. Sellega juhtis kriminaalhooldusametnik tähelepanu A. Maimistovi poolt toimepandud rikkumisele, mitte ei andnud luba A. Maimistovil riigist lahkumiseks. Samuti nähtub eeltoodust, asjaolu, et A. Maimistov viibis kriminaalhoolusametikule kirja saatmise ajal juba välismaal, milleks tal eelnev luba puudus. Asjaolu, et kriminaalhooldaja kohustas samas kõnes A. Maimistovi ilmuma kriminaalhooldaja juurde 30.03.2010, ei tähenda, et eelnevat rikkumist poleks toimunud. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust ilmselgelt see, et A. Maimistov rikkus välismaale minekuga ilma selleks eelnevat luba küsimata kriminaalhoolduse nõudeid. 7.
2. Määruskaebuse kohaselt oli A. Maimistovi 27.03.2010 Budapestis politsei poolt kinni pidamine ja vahi all viibimine mõjuvaks põhjuseks 30.03.2010 kohtumisele mitteilmumiseks ja kriminaalhooldajale mitteilmumise põhjustest mitteteatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et A. Maimistovi poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumine leidis aset juba enne Budapestis kinni pidamist, kuna tal puudus kriminaalhooldaja luba välismaale minekuks ning edasine A. Maimistovi käitumine vaid kinnitas vajadust tema karistuse täitmisele pööramiseks. Ringkonnakohus leiab, et A. Maimistovil ei esinenud takistusi Budapestis vahi all viibides kriminaalhooldajaga kontakti võtmiseks ning arvestades tema poolt seal uue kuriteo toimepanemist, on alust arvata, et ta ei teinud seda seetõttu, et ei soovinud, et kriminaalhooldaja toimepandud rikkumisest teada saaks. Maakohus on põhjendatult ära märkinud, et ka hiljem vahi alt vabanedes ja Eestisse tagasi jõudes ei pöördunud A. Maimistov kriminaalhooldaja poole olukorra selgitamiseks. Sellega vältis A. Maimistov ringkonnakohtu hinnangul tahtlikult kriminaalhooldajaga kontakti võtmist ja muutis lõplikult võimatuks tema suhtes kriminaalhoolduse edasiteostamise. Asja materjalidest avaldub ilmselgelt A. Maimistovi seadust mittejärgiv skeem järmises. Teades küll tema üle teostatavast kriminaalhooldusest, otsustas ta kõikeeiravalt siiski sõita välismaale (Budapesti), toime panna seal kiiresti kuritegu ja siis “seaduskuuleka kodanikuna” juba Eesti Vabariigis mõne päeva pärast tagasi olla. Paraku ei näinud A. Maimistovi valelik plaan ette olukorda, et teda võidakse kuriteoga seoses välisriigis tabada, mis ka 27.03.2010 juhtus ning sellest johtuvalt on hilisemalt esitatud arvukad kaitseversioonid teadmatusest, hilinemistest, arusaamatustest jne., täiesti ainetud. Ringkonnakohtu hinnangul on seega kaitsja määruskaebuses väljatoodud selgitused kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmisest seoses vahi all viibimisega alusetud ning tuvastatud asjaolud näitavad hoopis seda, et A. Maimistov ei teinud ühtegi pingutust selleks, et kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmist kriminaalhooldajale selgitada ja püüda olukorrale koostöös kriminaalhooldajaga lahendust leida. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Maimistov kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud tahtlikult ja korduvalt ning tema karistuse täitmisele pööramine on seetõttu

§ 74lg 4 alusel õigustatud. 7.3. Määruskaebuse kohaselt leiab kaitsja lisaks, et maakohus on rikkunud kaitsja Kr

MS §-s 47 sätestatud õigusi, keeldudes kaitsjale võimaldamast koopiat toimiku materjalidest, eelkõige kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorralisest ettekandest. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et kaitsjale oleks ligipääsust toimiku materjalidele keeldutud ning kaitsja ei ole oma väidet täpsustavaid ega kinnitavaid materjale ringkonnakohtule esitanud. 13.02.2013 kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole kaitsja ka istungil nimetatud küsimust tõstatanud ega sellega seoses mingeid taotlusi esitanud. Määruskaebusest ei selgu ka mis asjaoludel, millal ja kuidas maakohus on kaitsja taotlust arutanud või selle rahuldamata jätnud ning kas tegemist on toimikule ligipääsu mittevõimaldamisega või kriminaalasja materjalidest koopia mittetegemisega. Seega puudub ringkonnakohtul vastavas osas vaid väga üldsõnalise määruskaebuses esitatud väite pinnalt alus järeldada, et kaitsja õigusi on maakohtu poolt rikutud. 4

1. Kaitsja on määruskaebuses vaidlustanud ka A. Maimistovi tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise 18.05.2010 Tartu Maakohtu määrusega ning maakohtu 13.02.2013 täitmisele pööramise määruse alusel A. Maimistovi tõkendi muutmata jätmise. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 18.05.2010 määruse vaidlustamise tähtaeg on möödunud, kuna seda oli võimalik vaidlustada vaid 10 päeva jooksul alates määrusest teada saamisest. Kinnipidamisprotokolli kohaselt võeti A. Maimistov vahi alla 03.02.2013, seega sai ta vahistamismäärusest teada nimetatud kuupäeval ja viimane päev vahistamismäärusele määruskaebuse esitamiseks oli 13.02.
2. A. Maimistovi valitud kaitsja on määruskaebuse esitanud aga alles 22.02.2013, seega kaebetähtaega ületades. Samuti ei ole KrMS § 385 p 20 järgi vaidlustatav A. Maimistovi tõkendi muutmata jätmine maakohtu 13.02.2013 täitmisele pööramise määruses, kuna maakohus on sellega lahendanud vaid kaitsja maakohtu istungil esitatud taotluse tõkendi kohaldamine lõpetada ning tegemist ei ole iseseisva tõkendi kohaldamise määrusega, millega süüdimõistetu olukorda raskendatakse.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maimistovi kaitsja taotluse vahistamismääruse tühistamiseks ja maakohtu poolt tõkendi muutmata jätmise vaidlustamiseks läbi vaatamata ning muus osas määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 5 Maarika Kuusk