1-10-9941/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-9941 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Daniel Tarve määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1: jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2013 määrus muutmata süüdimõistetu Daniel Tarve määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
4. Viru Maakohtu 04.06.2013 määrusega jäeti Daniel Tarve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D. Tarve tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 07.03.2011 kohtuotsusega KarS § 183 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 5 aastat 10 kuud vangistust. ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et D. Tarve tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus arvestas KarS § 76 lg-s 3 sätestatud materiaalseid eeldusi ja leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik järgmistel põhjustel. 2.1 Süüdimõistetut on kahel korral kriminaalkorras karistatud. D. Tarve kannab teist vangistust, uue narkokuriteo pani ta toime katseajal. 2.2 Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et D. Tarvel on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2.3 Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud õppetöös ja sotsiaalprogrammides vangistuse ajal. 2.4 Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist on süüdimõistetul elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda tööle OÜ-s xxx. Vanemad on nõus D. Tarvet vabanemise korral toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. 2.5 Maakohus märkis, et kuna kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.04.2016, kuulub ärakandmisele veel üle 2 aasta 10 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks seetõttu kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse sisu on kokkuvõtvalt järgmine. Karistuse kandmise 3 aasta jooksul on D. Tarve oma käitumisest järeldused teinud, saanud aru elu põhimõtetest, suutnud muuta oma mõtlemist ning valmis seaduskuulekaks eluks. Vabanemisel on tal töökoht isa juures, samuti võimalus asuda õppima Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi. Vangistuses olles on ta läbinud sõltuvusest vabanemise ja riskiolukorras käitumise programmid.
7. juunil sai ta kätte
8. klassi tunnistuse ning soovib omandada keskhariduse ning astuda ülikooli. Vanemad ja vanavanemad on nii materiaalselt kui ka moraalselt panustanud D. Tarve vangistusaastate jooksul, ning tal on tahe hüvitada neile tehtu – elada täisväärtuslikku elu ja olla toeks oma eakatele vanavanematele ja 2,4 aasta vanusele tütrele. Lähedastest eemalviibimine on D. Tarve jaoks väga raske. Ta on aru saanud nii toime pandud kuritegudest, väärtegudest kui ka distsiplinaarrikkumistest, teinud neist omad järeldused ja soovib end nüüd vabaduses tõestada.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja kaitsjale anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 04.07.
10. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemisele võimalik D. Tarve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 2 5.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Arvestades eeltoodut, märgib ringkonnakohus järgmist. D. Tarvet on kahel korral kriminaalkorras karistatud vangistusega -
12. aastal KarS § 209 lg 2 p 1, § 349, § 263 p-de 1,4, § 136 lg 2 ja § 200 lg 2 p 7 järgi, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 kuud. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäeti ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat ja 10 kuud, tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Vaatamata sellele jätkas D. Tarve kuritegude toimepanemist ning kannab käesolevat karistust kohtuotsuste kogumis raskete rahvatervisevastase kuritegude eest. Tegemist ei ole üheepisoodiliste kuritegudega, vaid kuritegudega, kus narkootiline aine tuli suures osas D. Tarvelt. Katseajal toime pandud kuritegu näitab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik D. Tarve puhul saavutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumist, mistõttu puudub veendumus, et ta suudab sel korral katseaja probleemivabalt läbida. Lisaks on D. Tarvel ka vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad D. Tarve tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega. 5.2 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et D. Tarve iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on tal olemas elukoht, toetavad lähedased, garanteeritud töökoht, ta on käinud koolis ja soovib ka tuleviku siduda õpingute jätkamise ning lähedaste toetamise ja tütre kasvatamisega. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (protokoll, tlk 38). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus, kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses ja karistusaja lõpuni jääv pikk aeg ei võimalda D. Tarve ennetähtaegset vabastamist, kuna selline samm ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau 3