1-07-13529 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-13529 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk,

§ 41

alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 04.10.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust alates 04.04.

2. Tartu Vangla esitas 09.07.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 01.11.1997 ja peaks eelduslikult lõppema 04.04.
3. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada alates 09.07.
5. Tartu Maakohtu 23.08.2013 määrusega jäeti D. Laas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata

§ 76lg 2 p 2 alusel.

Tartu Maakohtu põhjendused on järgnevad. 4.1 Süüdimõistetu kannab praegu vangistust muu hulgas teise inimese tahtliku tapmise ja üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Eelnevalt on ta viibinud vangistuses kahel korral varavastaste kuritegude ja huligaansuse eest. Samuti on teda karistatud kahel korral vanglast põgenemise katse eest. Kuigi kuritegude toimepanemise ajal oli tal kindel elukoht ja lähedaste toetus, sooritas ta ikkagi uusi kuritegusid. Järelikult pole lähedaste toetuse ja elukoha olemasolu sellised, mis võiksid süüdimõistetud uutest kuritegudest kõrvale hoida. 4.2 Maakohtu hinnangul võivad uue kuriteo toimepanemise riski oluliselt tõsta D. Laasi hoolimatu suhtumine õiguskorda, kalduvus agressiivsusele ja suhtlemine varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti on süüdimõistetu vanglas korduvalt rikkunud distsipliini. Antud karistused kinnitavad, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale, mistõttu on tema õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile väga kaheldavad. 4.3 Süüdimõistetu poolt sooritatud rasked kuriteod ja kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas kaaluvad üles tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse vaatamata sellele, et ta on viibinud pikka aega vangistuses, tal on läbitud kõik olulised sotsiaalprogrammid, ta on osalenud vangla tööhõives, omab lähedaste toetust, kindlat elukohta, töökoha saamise võimalust OÜ-s XXX ning omab head kunstiannet. Ka on vangla lugenud teda kõrgohtlikuks avalikkusele. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Vissak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada D. Laas vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks D. Laasi tingimisi vangistusest ennetähtaegselt vabastada, palub kaitsja lühendada järgmise ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise tähtaega kuue kuuni. A. Vissak põhistab oma taotlust järgnevalt. 5.
2. Määruskaebuses leiab kaitsja, et maakohus pole enda määruses piisava põhjalikkusega peatunud D. Laasi puhul esinevatel positiivsetel asjaoludel. Sellisteks asjaoludeks on vabaduses elukoha ja töökoha olemasolu, D. Laasi ettevõtlusplaanid ning pidev töötamine vangistuse ajal alates
3. aastast. Samuti on süüdimõistetul olemas vabanemisfondis 960 eurot, mis on algkapital iseseisvaks eluks. 5.2 Kaitsja palub tähelepanu pöörata asjaolule, et D. Laasile on määratud viimased distsiplinaarkaristused rikkumiste eest, mis ei näita kinnipeetava hoiakut vangla kodukorra suhtes, vaid pigem puudusi tema sotsiaalsetes oskustes. Määruskaebuses on asutud seisukohale, et kuna D. Laas on pikalt viibinud vangistuses, oleks talle vajalik kriminaalhooldaja toetust ja abi resotsialiseerumiseks. Kriminaalhooldaja toel oleks võimalik süüdimõistetul ennetähtaegselt vabanedes katseajal jooksul õiguskuulekalt sulanduda ühiskonda. -2-
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Laas, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. D. Laas põhistab määruskaebust järgnevalt. 6.1 Määruskaebuses leiab D. Laas, et maakohus on rikkunud ne bis in idem põhimõtet, kuna on arvestanud ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmisel üksnes asjaolusid, mis puudutavad süüdimõistetu minevikku. Neid asjaolusid on aga juba arvestatud isikule karistuse mõistmisel. Kohus peaks arvestama ka D. Laasi olevikku ja tulevikku puutuvat, et saada käitumisprognoos isiku vabastamise puhuks. Süüdimõistetu toob määruskaebuses välja teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. D. Laasi vabastamist toetab vangla kriminaalhooldaja. Süüdimõistetu on vangistuses punktuaalselt täitnud individuaalselt täitmiskava. Tal on olemas raha vabanemisfondis, mis aitab tal vabaduses pikemat aega iseseisvalt toime tulla. Samuti on D. Laas vaba sõltuvusprobleemidest. 6.2 D. Laas on vanglakaristust kandes teinud järeldusi enda kuritegudest ja kahetseb tehtut ning annab endale aru, et seaduse rikkumisega kuhugi ei jõua. Süüdimõistetu leiab, et karistuse lõpuni jääva aja jooksul saaks ta koos kriminaalhooldusametnikuga vabaduses harjutada eluga toimetulekut ja sulanduda ühiskonda. 6.3 Määruskaebuses asutakse seisukohale, et maakohus on enda määrusega rikkunud

§ 152

, kuna on väljendanud seisukohta, et ennetähtaegselt ei saa vabastada kinnipeetavaid, kellel on kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on selliseid isikuid varem vabastatud (viide kriminaalasjale 1-13-3766). Seega on D. Laasi koheldud ebavõrdselt. 6.4 Süüdimõistetu leiab, et ekslik on maakohtu seisukoht, et D. Laas kannab karistusest I astme kuriteo eest. Võru Maakohtu 17.09.1998 otsusega karistati D. Laasi I astme kuriteo eest 12 aastase vabadusekaotusega, kuid selle karistuse on süüdimõistetu juba enda sõnul ära kandnud ning nüüd kannab ta karistust II astme kuriteo eest.

1. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 10.09.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes prokurörile ja kaitsjale kirjaliku seisukoha esitamiseks aega kuni 17.09.
2. Nimetatud kuupäevaks saatsid prokurör ja kaitsja ringkonnakohtule kirja, milles kinnitavad, et on määruse kätte saanud. Prokurör ega kaitsja kirjalikke seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et D. Laasi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat. 8.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et kumbki esitatud määruskaebustest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Laasi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta D. Laas enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja raskusele, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et D. Laas, kelle varasem elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning kes on toime pannud ka tapmise, üliraske kehavigastuse tekitamise ja kahel korral üritanud vangistusest põgeneda, on vabaduses endiselt ohuks ühiskonnale. Sellist seisukohta kinnitab ka kriminaalhooldaja ettekanne ja vangla koostatud iseloomustus. -3- 8.2 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki

§ 76

lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas D. Laasi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki

§ 76

lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. 8.3 Ringkonnakohus möönab, et D. Laas on vanglas astunud samme enda parandamiseks. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on vangistuses töötanud, tegelenud spordiga ning osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides. Samuti on D. Laas tegelenud kunstiga ja planeerib vabaduses hakata tegelema ettevõtlusega. Kinnipeetavat iseloomustavad positiivselt veel eluja töökoha olemasolu ning perekonna toetus. Ka Tartu Vangla toetab D. Laasi vabanemist, kuid tegu on ainult arvamusega ja lõpliku otsuse ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise osas teeb siiski kohus.

§ 76

lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D. Laasi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et olenemata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatest asjaoludest, mis toetaksid tema ennetähtaegset vabastamist, on kohtul siiski kaalutlusõigus isikut mitte vabastada. Seda juhul, kui esineb muu kaalukam

§-s 76 lg-s 3 sätestatud asjaolu, mis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. 8.4 Süüdimõistetu on määruskaebuses toonud välja, et ekslik on maakohtu väide, nagu kannaks D. Laas karistust I astme kuriteo eest, kuna see karistus on tema hinnangul juba kantud. Kolleegium märgib, et liitkaristus mõistetakse kuritegude reaalkogumi korral, kus süüdlasele mõistetakse iga toimepandud kuriteo eest eraldi karistus ning neist moodustatakse üks, ärakandmisele kuuluv liitkaristus. See liitkaristus ei ole osadeks jaotatav, seega kannab D. Laas endiselt karistust I astme kuriteo eest. 8.5 Määruskaebustes on asutud seisukohale, et D. Laasi kehtivad distsiplinaarkaristused näitavad tema puudusi sotsiaalsetes oskustes ega saa olla tingimisi ennetähtaegselt mittevabastamise põhjuseks ning süüdimõistetu tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada ja allutada käitumiskontrollile. D. Laas leiab, et on rikutud võrdõiguslikkust, kuna varasemalt on isikuid, kellel on olnud kehtivaid distsiplinaarkaristusi, tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Kolleegium peab oluliseks rõhutada, et kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Distsiplinaarkaristuste olemasolu, hulka ja laadi tuleb kaaluda kogumis teiste süüdimõistetut iseloomustavate asjaoludega. D. Laasil on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 3 on mõistetud viimase kahe aasta jooksul. 2013. aastal on mõistetud karistus korralduse eiramise eest. Sellisest käitumisest saab selgelt välja lugeda tahtmatust alluda kehtivatele normidele. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu määruses toodud seisukohaga, et käesoleval ajal on kaheldav D. Laasi õiguskuulekus ja allumisvõime kriminaalhooldaja kontrollile. 8.6 Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega vähendada D. Laasi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise võimaluse arutamise tähtaega KrMS § 426 lg 2 alusel märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 76 lg 3 kohaselt edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel vanglateenistus Vang

S § 76 lg 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega määrab kohus asja uueks arutamiseks tähtaja, kui ta peab seda vajalikuks lähtudes süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse kestusest,

§ 76

lg 3 sätestatud kriteeriumidest ja ajast, mis kohtu arvates on vajalik kinnipeetava poolt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohus, kaaludes nimetatud asjaolusid, ei leia, et D. Laasi puhul esinevad -4- erandlikud asjaolud, mis tingiksid VangS § 76 lg 3 sätestatud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise uue arutamise tähtaja lühendamist. 9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -5- Tiit Lõhmus