1-12-6679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6679 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne S

§-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Deniss Barantšukovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot, riigituludesse.

1. Deniss Barantšukovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Deniss Barantšukov, 1-12-6679, menetluskulud“.
3. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. D. Barantšukov tunnistati Harju Maakohtu 17.12.2012 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust alates
2. jaanuarist
3. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega
4. märtsil
5. D. Barantšukovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
6. märtsil
8. 23.08.2013 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Barantšukovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
9. Tartu Maakohtu 26.09.2013 määrusega jäeti D. Barantšukov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.
10. D. Barantšukovi puhul on positiivne, et vabanedes on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja täidetud on muud seadusest tulenevad tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Tal on lähedased isikud, kes teda on valmis toetama. Samuti võimalik garanteeritud töökoht. Veel on positiivne, et vangistuses puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. On õppinud ja osalenud erinevates programmides. 3.
11. Samas peab ennetähtaegse vabastamise arutamisel kohus arvestama, et D. Barantšukovi on kriminaalkorras karistatud juba kokku 11 korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Tema suhtes on mõistetud vangistus jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist korduvalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. 3.
12. Materjalide põhjal tuleb D. Barantšukovi peamiseks kuritegeliku käitumise mõjuteguriks lugeda sõltuvusprobleeme. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu vangistuses oma sõltuvusprobleemidega juba tegelenud ning enda sõnul ei soovi narkootikumide tarvitamist vabanedes enam jätkata, siis maakohus kahtles, kas ta seda ka tegelikult teha suudab. Eelkõige arvestas kohus seejuures süüdimõistetu varasemate sõltuvusharjumuste kestvust ja ulatust. Sellisel juhul nõuab uimastitest loobumine temalt ilmselt väga palju tahtejõudu, pikaajalisemat võõrutusaega ning lisaks sellele ka kõrvalist toetust ja abi. On ilmne, et D. Barantšukovi tutvusringkond võib koosneda suuresti kas kriminaalse taustaga või uimastitega seotud isikutest. Seetõttu leidis maakohus, et D. Barantšukovile oleks kasulikum pikaemaajalisem piiratud tingimustes viibimine, et tagada seega ka pikem võõrdumine narkootikumidest, võimaldades oma sõltuvusprobleemiga edasi tegelemist ja kindlustades seeläbi motivatsiooni vabaduses narkootikumidest täiel määral hoidumiseks. 3.
13. Arvestades varasemat korduvat karistatust ja eelnevalt kantud vangistust, mis ei olnud D. Barantšukovile positiivselt mõju avaldanud, siis ei ole alust arvata, et käesolev, oluliselt lühemalt ärakantud vangistus, oleks talle piisavalt mõjunud. Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et D. Barantšukovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik. Arvestades süüdimõistetu varasemat korduvat karistatust, katseaja ebaõnnestumist ja pikaaegset tõsist uimastisõltuvust ei tekkinud kohtul piisavat veendumust, et isik ei jätka -2- vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt pikaaegse katseaja jooksul kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi täita.
14. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Barantšukovi kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada D. Barantšukov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohtadega ning leiab, et kohtu järeldused on oletuslikku laadi. 4.
15. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu iseloomustuse põhjal ja kohtus esiletoodud andmete põhjal saab teha järelduse, et D. Barantšukov on normaalse elu juurde pöördumiseks motiveeritud ja seega tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada. Kohtus kinnitas süüdimõistetu, et on teinud järeldused oma senisest elust ning tal on soov edaspidi elada seadusekuulekat elu. Veel pikemaajalisem vanglas viibimine ei aita sellele kuidagi kaasa, pigem tekitab lootusetuse tunnet. 4.
16. Süüdimõistetu kinnitas, et tal puuduvad vabaduses kontaktid kriminaalkorras karistatud isikutega. D. Barantšukovil on olemas sissetulek pensioni näol. Süüdimõistetu sooviks olla tugevdatud järelevalve all ning ta on nõus osalema sotsiaalprogrammides. 4.
17. Kohus on rõhutanud, et D. Barantšukov on varasemalt vangistusest tingimisi vabastatud, kuid see oli siis kui ta oli 14-aastane, rohkem ei ole talle selliseid võimalusi antud. D. Barantšukov soovib rõhutada asjaolu, et Tartu Vanglas kannab ta karistust alates
18. juulist 2013 ning sellest tulenevalt on koostatud ka Tartu Vangla poolt individuaalne täitmiskava 24.07.
19. Varasemalt ei olnudki Tartu Vanglal seda võimalik koostada, kuna varasem kava oli koostatud Tallinna Vanglas, mille ta on aga täitnud.
20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka D. Barantšukov, kes soovib täiendada enda kaitsja määruskaebust. 5.
21. D. Barantšukov leiab, et kohtuniku seisukohad narkovõõrutuse osas ei toetu eksperdi arvamusele. Tartu Vanglas sõltuvusprobleemidega tegelevad kontaktisik ja spetsialist on seisukohal, et isik, kes on üle aasta viibinud kontrollitud keskkonnas ja eemal narkoainetest, on narkootikumidest võõrdunud. D. Barantšukov väidab, et sõltuvusekspert Nelli Kalikova on lubanud antud küsimuses esitada kohtule enda seisukoha. 5.
22. Kaebuses tuuakse välja, et kohtunik on jätnud tähelepanuta D. Barantšukovi poolt toime pandud kuritegude dünaamika. Grupiviisilised varavastased kuriteod on asendunud üksinda sooritatud narkokuritegudega. Nende tegude põhjuseks on aga olnud narkosõltuvus. Just edukas rehabilitatsioon oleks võtmeks D. Barantšukovi õiguskuulekaks käitumiseks. 5.
23. Paika ei pea kohtu oletused D. Barantšukovi suhtlemise kohta võimalike kriminaalse taustaga ja uimastisõltuvusega isikutega. Vangla peab süüdimõistetu suhtluse üle arvet ning mingeid tõendid sellise suhtluse kohta ei ole. 5.
24. Nagu märkis ka kaitsja, leidis kohtu poolt ette heidetud katseaja rikkumine D. Barantšukovi poolt aset kui ta oli 14-aastane. Seega ei peaks süüdimõistetu noorukieas tehtud eksimuse pärast praegu enam kannatama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et D. Barantšukovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat.
26. Ringkonnakohus on seisukohal, et D. Barantšukovi ja tema kaitsja määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja D. Barantšukovi -3- tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta D. Barantšukov enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema korduvale kriminaalkorras karistatusele, sh ka narkootiliste ainete käitlemise eest ja riskile, et isik paneb suure tõenäosusega vabanedes toime uue kuriteo, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et D. Barantšukov, kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning seotusest narkootiliste ainetega, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Sellist arvamust toetab ka vangla poolt koostatud iseloomustus ning sealne vangla seisukoht, mis ei toeta D. Barantšukovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
27. Kuigi D. Barantšukovi ja tema kaitsja määruskaebustest tuleneb, et süüdimõistetu on vangistuses hakanud oma narkosõltuvusest vabanema ning reaalne vanglakaristus on teda mõjutanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul D. Barantšukovi käitumises ja hoiakutes toimunud positiivsed muutused kantud karistusaja pikkust arvestades veel jõudnud püsivaks muutuda. Arvestades seda, et D. Barantšukovil on narkootiliste ainetega olnud probleeme pikemat aega ning see on tema kuritegelikku käitumist soodustanud, tuleks ringkonnakohtu hinnangul D. Barantšukovil uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks narkosõltuvusest vabanemisega tegeleda senisest pikema perioodi vältel. Kohtule ei ole praeguseks tõendeid selle kohta, et D. Barantšukov oleks enda narkosõltuvusest vabanenud. Vastupidi, Tartu Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on alustanud narkootiliste ainete tarvitamist juba 15-aastaselt ning vangistusele eelnevalt oli tal väga tugev fentanüüli sõltuvus. Eelneva vangistuse ajal tegeles D. Barantšukov enda sõltuvusprobleemiga, kuid vabanedes jätkas siiski narkootiliste ainete tarvitamist. Sellest järeldub, et D. Barantšukovi sõltuvus on väga tugev ning sellest vabanemiseks on vaja süstemaatilist lähenemist ja toetust. Samuti keskkonda, kus narkootiliste ainete kättesaadavus on tugevalt piiratud. Vangla poolt koostatud individuaalne täitmiskava näeb ette vastavate programmide läbimise, mis aitaksid D. Barantšukovil enda sõltuvusest vabaneda.
28. Ringkonnakohus peab väga positiivseks asjaolu, et D. Barantšukov on vanglas tegelenud eesti keele õppimisega ja omandanud gümnaasiumihariduse ning läbinud erinevaid programme, kuna see näitab isiku soovi ennast täiendada ja aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Samuti seda, et süüdimõistetul on olemas elukoht, töökoht ning toetav perekond Veel väärib tähelepanu, et D. Barantšukovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D. Barantšukovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna D. Barantšukovi on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole D. Barantšukov oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Süüdimõistetu viibib vangistuses kolmandat korda ning alustas kuritegude toimepanemist juba 14-aastaselt. Karistuste vaheline aeg vabaduses on senini jäänud lühikeseks, mis näitab, et isik ei ole motiveeritud vabaduses normikuulekalt käituma. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
29. Seoses määruskaebustes toodud väidetega, nagu oleks maakohus enda määruse teinud üksnes lähtudes oletustest, märgib ringkonnakohus järgnevat. Kohtul ei ole võimalik kindlalt väita, kuidas isik vangistusest vabanedes käitub. Küll aga saab sellist käitumist prognoosida tulenevalt isiku eelnevast käitumisest nii vangistuses kui vabaduses, vangla poolt koostatud iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest kui ka muudest kohtule kättesaadavatest asjakohastest materjalidest. Sellise prognoosi koostamine ongi oletuslikku laadi. Käesoleval -4- juhul nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et endiselt püsib risk seoses narkootiliste ainetega ning et D. Barantšukovil on säilinud sidemed kriminogeense ringkonnaga ning puudub kavatsus neid katkestada.
30. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Määruskaebustes välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles D. Barantšukovi iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi. Kohus juhib tähelepanu, et D. Barantšukovil on uuesti ennetähtaegse vabastamise taotlemiseks võimalus 03.03.
31. Suurendamaks järgmise taotluse edukust tuleks kinnipeetaval tõsiselt tegeleda enda sõltuvusprobleemidega ning täita individuaalset täitmiskava. Samuti hoiduda ka edaspidi rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse.
32. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Tartu Maakohtu 26.

septembri 2013 määrus jätta muutmata ning D. Barantšukov tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ning määruskaebused rahuldamata. 13.

§ 187lg 2 alusel peab D.

Barantšukov hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat M. Valge kaitsjatasu 72 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Tiit Lõhmus -5- Aarne Sarjas