← Eesti

1-13-7008/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7008 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri 2013 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ivo Sepa (Sepp) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1:
  3. Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.
  5. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Ivo Sepp mõisteti Ida-Viru Maakohtu 30.04.1998 otsusega süüdi KrK § 162 järgi. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Ervin Razdovalov KrK § 155 lg 2 ja § 139 lg 1 järgi. Süüdimõistetutelt mõisteti solidaarselt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 57 164 krooni ja 50 senti. Nimetatud summa sissenõudmiseks alustati täitemenetlus nr 095/2009/
  7. I. Sepp esitas Viru Maakohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist asjas nr 095/2009/9643, seoses nõude tasumisega solidaarvõlgniku E. Razdovalovi poolt, kes on aga surnud. Dokumente, mis avalduses toodud väidet kinnitaksid, avaldajal esitada ei ole.
  8. Täitemenetlusregistri väljatrükist nähtuvalt on nõude jääk 51 164 krooni ja 50 senti (ehk 3270 eurot ja 22 senti). Kohtutäituri tasu nõude jääk on 130 eurot ja 17 senti. Rahvastikuregistrist nähtub, et E. Razdovalov on surnud.
  9. Keskkonnaameti 01.10.2013 kirjast selgub, et nende andmetel on I. Sepa osas algatatud täitemenetlus, ent E. Razdovalovi osas puuduvad igasugused andmed. I. Sepa suhtes algatatud täitedokumendid on olnud täitmisel nelja kohtutäituri juures ja temalt on laekunud Keskkonnainspektsiooni arvele 5300 krooni ja Ida-Viru Keskkonnateenistuse arvele 696 krooni ja 70 senti. Keskkonnaamet uuris arhiivbaasist võlgnevuse tasumist ka E. Razdovalovi osas ja märkis, et kirjalikud tõendid sissenõudja nõuete rahuldamise kohta puuduvad, mistõttu ei ole põhjendatud ka täitemenetluse lõpetamise avalduse rahuldamine.
  10. Maakohus jättis I. Sepa taotluse rahuldamata põhistades seda järgmiselt. 5.1 Täitemenetluse registrist nähtub, et täitemenetluse nr 095/2009/9643 näol on tegemist IdaViru Metsaameti (õigusjärglane Keskkonnaamet) kahjunõude sissenõudega. 5.2 Tegemist ei ole kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste, kahtluste ega ebaselgustega, mille täitmine oleks KrMS § 431 kohaselt täitmiskohtuniku pädevuses. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lõpetada täitemenetlus. Alused täitemenetluse lõpetamiseks tulevad täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg-st
  11. 5.3 Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule ka õigust lahendada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Kuivõrd kohtutäituri peale esitatavat kaebekorda reguleerivad TMS §-d 217 lg 1 ja § 218 lg
  12. Arvestades sätete sisu, ei saa I. Sepa kaebust käsitleda kui kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust. 5.4 Täitemenetlusregistrist nähtuvalt on vaidlusaluses täiteasjas sissenõudjaks Ida-Viru Metsaamet, kelle õigusjärglane Keskkonnaamet leiab, et kuna kahju on hüvitamata, ei ole põhjust täitemenetluse avalduse rahuldamiseks. Nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 157 sätestatud tähtaega arvestades.
  13. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Sepp, kes taotleb täitemenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määrusega, et nõue ei ole aegunud TsÜS § 157 sätestatud tähtaega arvestades. Ta märgib, et viimane makse on tehtud 20.06.2002 (IdaViru Maakohtu otsus 1-12/98) ja jäi kuusse, mil E. Razdovalov teatas kogu summa tasumise kohta. Peale selle ei ole I. Sepp enam makseid teinud ja mingeid nõudeid kuni käesoleva ajani saanud. Seega on ta elanud teadmisega, et kogu nõue on tasutud 11 aastat 4 kuud tagasi. Viru Maakohtu otsusest on möödas 15 aastat ja 6 kuud, mistõttu on TsÜS § 157 sätestatud tähtaega arvestades nõue aegunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Tutvunud kohtule esitatud materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebusega, asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. 7.1 Maakohus on tuvastanud, et puuduvad andmed, et E. Razdovalov oleks oma osa solidaarvõlast tasunud. I. Sepp ei vaidlusta selles osas määrust ja märgib vaid, et tema teadmisel oli nõue tasutud. 7.2 Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et nõue on aegunud ja taotleb täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kuivõrd I. Sepp ei esitanud maakohtule nõude aegumise vastuväidet, selgitab apellatsioonikohus, et TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 3 alusel võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. 2 Seega peab I. Sepp nõude aegumise tuvastamiseks esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilkohtumenetluse korras. 7.3 Maakohus on osundanud TsÜS § 157 ja leidnud, et nõue ei ole selles sätestatud tähtaega arvestades aegunud. I. Sepp sellega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et ehkki kehtiv seadus on tõepoolest sätestanud jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat (kuni
  15. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni järgi 30 aastat), on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-116-13 (p 13) selgitanud, et „VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne
  16. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
  17. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“
  18. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I. Sepa määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.