1-09-9190/35

1-09-9190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9190 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2013 määrus Rene Käbliku (Käblik) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta Tartu Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2013 määrus muutmata ning prokuröri abi Ruti Kilgi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu
5. juuni 2001 otsusega tunnistati R. Käblik süüdi KrK § 101 p 1, 7, § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 185 lg 2 järgi. KrK § 40 lg 3 ja § 43 lg 31 alusel mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 20 aastat vabadusekaotust alates
6. juunist
7. Kohtuotsus jõustus
8. juunil
10. Tartu Ringkonnakohtu
11. septembri 2009 ja
12. mai 2010 määrustega loeti Tartu Maakohtu
13. juuni 2001 otsusega R. Käblikule mõistetud karistusest seisuga
14. juuni 2001 kantuks 2 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust ning alates
15. juunist 2001 kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 17 aastat 7 kuud 8 päeva vangistust. Rene Käbliku karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
16. jaanuaril
17. Esimese astme kohtu määruse sisu
18. Tartu Maakohtu 28.08.2013 määrusega vabastati R. Käblik vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.01.
19. Kohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R. Käblik kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. 3.2 R. Käblikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuigi reaalset vangistust kannab ta esmakordselt, siis on vangistus talle mõistetud liitkaristusena koos varasemate karistustega. Karistuse aluseks olevad kuriteod on eriliigilised, sealhulgas tahtlik tapmine omakasu ajendil ja eriti piinaval ja julmal viisil ning üliraskete kehavigastuste tekitamine. Seega leidis maakohus, et tegemist on rasketes vägivallakuritegudes karistatud isikuga, kelle ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda, kas uue kuriteo toimepanemise riskitegurid on võimalikul määral maandatud ning karistus oma eesmärgid täitnud. 3.3 Praeguseks on R. Käblik temale mõistetud karistusest enam kui 14 aastat vangistust juba ära kandnud. Oma kuritegusid ta tunnistab, mõistab nende tagajärgi ning on seadnud endale tulevikuks positiivsed ja õiguskuulekad eesmärgid. Ta mõistab oma kuritegeliku käitumise riskitegureid ja on motiveeritud neid muutma. Vangistuses on ta osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis, sotsiaalabiprogrammides „“Tagasi ellu“, Oska kuulata/vaadata“, „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, läbinud sõltuvusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning suitsetamisest loobumise nõustamise, misjärel suitsetamisest ka loobus. Samuti on ta läbinud keevitaja kutseõppe ja osaleb vangla tööhõives, on tasunud kõik oma nõuded ning omab vabastusfondis piisavalt materiaalseid vahendeid, et vabaduses esialgu ka kõrvalise abita hakkama saada. Suhtlemisel vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega on süüdimõistetu viimaste aastate jooksul käitunud korrektselt, ei ole pannud toime distsipliinirikkumisi ning korda ja seadustesse suhtub positiivselt. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma käitumise ja eluviiside muutmiseks ning ta on asunud vangistuses seda ka reaalselt tegema, osaledes taasühiskonnastavates ja kuriteoriske maandavates tegevustes ning pidades kinni temale kehtestatud reeglitest. Vangla hinnangul on süüdimõistetu motivatsioon muutumiseks kõrge ning esitatud kirjalike materjalide ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal nõustub sellega ka kohus. 3.4 Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht ning igakülgselt toetavad lähisuhted. Kuigi tema lähikonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, siis nähtus kohtule esitatud materjalidest, et teadaolevalt on nemad oma elu korda seadnud ning soovivad selles toetada ka süüdimõistetut. 3.5 Maakohus leidis, et R. Käbliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud, kuna on alust arvata, et karistuse kandmine on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning ta omab ka vabaduses piisavaid tagatisi, et jätkata oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Süüdimõistetu on kandnud vangistust juba pikka aega, tegemist on esmakordse vangistusega ja tema käitumine on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Ta on tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega ja taasühiskonnastumise toetamisega, suhtlemisel teiste isikutega olnud korrektne ning alates
20. aastast ei ole ta pannud toime uusi distsipliinirikkumisi. Tal on olemas kõrge motivatsioon muutumiseks ning on alust arvata, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas. Kuigi süüdimõistetu poolt toimepandud teod on olnud rasked ning tema poolt ärakandmata karistusaeg ja sellest tulenev vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus on suhteliselt pikk, siis leidis kohtunik, et nimetatud asjaolud ei kaalu antud juhul siiski üles isiku suhtes esinevaid rohkeid positiivseid asjaolusid ega välista tema ennetähtaegset vabastamist, mis oleks ilmselt kasulikum nii süüdimõistetule endale kui ka ühiskonnale, kuna tagaks tema resotsialiseerumisel paremad tulemused kui vangistuse edasi kandmine. Vabastamisel oleks lisaks isiku toetamisele ja järelevalvele võimalik talle määrata ka teatud lisakohustusi, mida ta -2- saaks pikema aja jooksul täita ja mis aitaksid kaasa tema kuriteoriskide püsivale maandamisele. Määruskaebemenetluse poolte seisukohad
21. Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse prokuröri abi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning R. Käbliku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist. 4.1 Prokurör leiab, et maakohtu määrus on ebaseaduslik materiaalõiguse normide rikkumise tõttu ja R. Käbliku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. 4.2 Prokurör on seisukohal, et kohus on jätnud tähelepanuta ning ei ole määruses analüüsinud ega arvestanud olulist KarS § 76 lg 3 loetletud mõjurit, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, mida on vajalik analüüsida ja motiveerida igas konkreetses menetluses otsustamaks, kas süüdimõistetud isikut on võimalik vabastada karistuse kandmisest ennetähtaegselt. 4.3
22. augustiks 2013 oli R. Käblik kandnud temale karistuseks mõistetud kahekümneaastasest vangistusest veidi üle 14 aasta, mis ei ole prokuröri arvates piisav võrreldes tema süü suurusega. Kuna R. Käblikut on karistatud eriti piinaval ja julmal viisil toimepandud mõrva ja röövimise toimepanemise eest karistuse maksimaalses määras, siis saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata, kui inimese elu võtmise ja samaaegselt teise kannatanu suhtes röövimise toimepanemise eest kriminaalasja asjaoludel on kohtuvõimu arvates piisav ainult kahe kolmandiku karistusaja ärakandmine. 4.4 Samuti on kohus jätnud piisava tähelepanuta KarS § 76 lg 3 toodud kaks olulist asjaolu, milleks on süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal. Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on R. Käblikut ajavahemikul 05.09.2003 kuni 09.07.2010 distsiplinaarkorras karistatud 13 korral. Eeltoodust järeldatakse määruskaebuses, et R. Käblik ei ole range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käitunud ning suure tõenäosusega ei ole võimeline enam kui viie ja pooleaastast katseaega edukalt läbima ja alluma käitumiskontrollile. 4.5 Prokuröri arvates ei ole veenev maakohtu järeldus, et kuna pärast
23. aastat ei ole R. Käblikut enam karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud, siis on toimunud oluline positiivne muudatus. Prokurör möönab, et teatud positiivsed muutused R. Käbliku käitumises karistuse kandmise ajal pärast
24. aastat on toimunud, kuid ta ei ole veendunud, et muutused tema hoiakutes ja mõtlemises oleksid nii kinnistunud ning püsivad, et tagaksid pikaajalise kriminaalhoolduse eduka kulgemise ja välistaksid uute kuritegude toimepanemise.
25. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 16.09.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes kaitsjale ja süüdimõistetule kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 26.09.
26. Nimetatud kuupäevaks said kaitsja ja süüdimõistetu määruse kätte ning esitasid ringkonnakohtule kirjalikud seisukohad. 5.1 R. Käblik väljendas kirjalikus seisukohas enda kahetsust toimepandud kuritegude osas. Samuti on ta arvamusel, et tema kuritegu ei olnud toime pandud sellise julmusega, nagu seda kirjeldab prokurör enda määruskaebuses. R. Käblik aitas igati enda kriminaalasja uurimisele kaasa ja kahetses algusest saati kuriteo toimepanemist. Süüdimõistetu avaldab siirast tahet edaspidi käituda ainult seadusekuulekalt ja loodab igati enda perekonna ning tugiisiku toetusele. 5.2 Kaitsja A. Vissak kirjutas enda seisukohas, et maakohus on, hinnates olemasolevaid tõendeid kogumis, jõudnud õigele siseveendumusele, et R. Käbliku puhul on ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kaitsja arvates tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et R. Käbliku -3- kuriteod on toime pandud väga varases noorukieas ning olukorras, kus tema vanemad ei olnud võimelised teostama tema üle järelvalvet ning tal tuli oma ellusuhtumine kujundada tänaval. Materjalidest nähtub, et R. Käblik ei ole täna sama inimene, kes ta oli 20-aastaselt. R. Käblik toetab praegu igakuiselt rahaliselt enda last. Tema abikaasal on toimiv ettevõte ja samuti on Katrin Käblik hoolas lapsevanem ning nemad toetavad vabanedes R. Käblikut. Vabaduses oleks süüdimõistetule toeks ka tugiisik, kelleks on Tartu Vangla peakaplan Olavi Ilumets. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgnevalt. 6.1 Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas R. Käbliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal. 6.2 Kolleegium peab oluliseks rõhutada, et KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolud ei ole omavahel astmestatud, st ühelgi nimetatud sättes loetletud asjaolul ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab neid kõiki kogumis. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et hindamise käigus ei võiks mõni loetelus toodud asjaoludest osutuda teistest kaalukamaks, kuigi see ei tulene a priori seadusest, vaid iga üksikjuhtumi asjaoludest. Seega peab kohus isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kaaluma ning arvestama kõiki KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid, mille põhjal hindama, kas karistus on täitnud oma üld- ja eripreventiivse eesmärgi ning kas süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on sellest lähtuvalt põhjendatud. 6.
28. Vastupidiselt prokurörile leiab ringkonnakohus, et R. Käbliku käitumine karistuse kandmise ajal, tema elutingimused ja võimalused vabaduses on nende kogumis süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise üle otsustamisel kaalukamad kui süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Kohus möönab, et R. Käblik kannab liitkaristust kahe raske isikuvastase esimese astme kuriteo eest ning mitmete varavastaste kuritegude eest, kuid leiab, et antud juhul ei välista see tema ennetähtaegset vabastamist. Seejuures on kohtu hinnangul oluline võtta arvesse, et R. Käblik viibib vanglas esmakordselt ning käesolevaks ajaks on süüdimõistetu vangistuses viibinud üle 14 aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg, eriti arvestades asjaolu, et R. Käblik on hetkel 35 aastane. Süüdimõistetu on vangistuses omandanud keevitaja elukutse ning lõpetanud
29. klassi, samuti läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja kogunud raha enda vabastamisfondi. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et R. Käblik väärib võimalust näidata, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud ning vanglas läbitud programmide abil saanud jagu teda kuritegelikule teele viinud sõltuvushäiretest ja agressiivsest käitumisest. Tulenevalt Tartu Vangla poolt koostatud iseloomustusest, kriminaalhooldaja arvamusest, kohtuistungi protokollist ja kinnipeetava ning tema kaitsja poolt esitatud dokumentidest on ringkonnakohtul alust seda uskuda. 6.4 Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal suurendab kohtu usku, et R. Käblik on võimeline hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning jätkama oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Süüdimõistetul pole hetkel ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, kuigi vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras tõesti karistatud kokku 13 korral. Oluline on aga silmas pidada, et viimane rikkumine on toimunud 09.07.
30. Seejuures väärib kohtu hinnangul tähelepanu, et alates 23.08.2010 on süüdimõistetu olnud hõivatud tööga ja pärast seda ei ole ka ühtegi distsiplinaarkaristust R. Käblikule mõistetud. Ka vabanedes on R. Käblikul olemas töökoht. Samuti on R. Käblikul alaealine laps ja abikaasa, keda ta on vangistuses viibides rahaliselt toetanud ning kelle toetusele saab süüdimõistetu vabanedes -4- loota. Kohus leiab, et kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu on R. Käblikut positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis suurendavad tõenäosust, et süüdimõistetu on võimeline vabanedes jätkama oma elu õiguskuulekalt. Vabastades R. Käbliku vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda kriminaalhooldaja järelvalvele, oleks võimalik tema käitumist katseaja jooksul ka kontrollida ning suunata, kindlustamaks, et R. Käblik ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde. R. Käblikut aitaks vabaduses ka tugiisik, kelleks on nõustunud olema Tartu Vangla kaplan O. Ilumets.
31. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -5- Maarika Kuusk