Obsah (5)

§ 209§ 65§ 76§ 75§ 74

1-09-11295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11295 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paa

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 - § 22 lg 3 järgi ja teda karistati vangistusega üheks aastaks.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 22.11.2004 otsusega mõistetud karistuse, 8 aasta vangistusega. 2. Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega vabastati S. Semiskar

§ 76alusel vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Katseajaks, s.o Viru Maakohtu 10.11.2010 määruse jõustumisest kuni 23.03.2012, allutati S. Semiskar käitumiskontrollile.

§ 75lg 2 alusel keelas kohus S.

Semiskaril alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata.

1. 16.09.2011 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles leidis, et S. Semiskar ei ole järginud kontrollnõudeid. Ida Politseiprefektuur oli 16.07.2011 tuvastanud S. Semiskaril alkoholijoobe ja karistanud teda liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades). Lisaks sellele oli erakorralises ettekandes märgitud, et Viru Maakohtu 31.08.2011 vahistamismääruse kohaselt kahtlustatakse S. Semiskari kuriteo toimepanemises koos Andrei Kisseljovi, Andrei Andrejevi, Roman Sadikoviga, kes kõik on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Vahistamismäärusest selgus, et S. Semiskar oli korduvalt olnud kaaskahtlustatavatega telefoni teel kontaktis. Kriminaalhooldusametnik märkis, et S. Semiskar ja A. Andrejev olid mõlemad süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 22.11.2004 kohtuotsusega.
2. Viru Maakohus pööras 13.10.2011 määrusega S. Semiskari kandmata karistuse - üks aasta neli kuud ja üks päev vangistust - täitmisele. Maakohtu hinnangul rikkus S. Semiskar talle pandud kohustusi - ta tarvitas alkoholi, on võetud vahi alla kahtlustatuna esimese astme kuriteo toimepanemises ja on suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega selleks luba küsimata. Kohus juhindus määrust tehes

§ 74lg-st 4, Kr

MS § 427 lg-st 2 ja §-st 432 ning märkis, et määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu.

1. S. Semiskar esitas Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. S. Semiskar leidis, et mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistati teda ainult väärteokorras ja koostades kohe erakorralise ettekande, reageeris kriminaalhooldusametnik liiga rangelt. S. Semiskar väitis, et enne rikkumist oli tema käitumine hea ning tal on perekond – abikaasa ja kaks tütart. S. Semiskar märkis ka seda, et kriminaalhooldusametniku süüdistused kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise kohta ja mõrvale kaasaaitamise kohta on ennatlikud ning tõendamata. Samuti leidis S. Semiskar, et asja arutamisel maakohtus ei võimaldatud talle kaitsjat.
2. Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2011 määrusega jäeti S. Semiskari määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et KrMS § 385 p 26 kohaselt ei ole süüdimõistetule mõistetud vangistuse

§ 76lg 5 alusel täitmisele pööramise küsimuses Kr

MS § 427 lg 2 kohaselt tehtud määrus määruskaebekorras vaidlustatav.

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse S. Semiskari kaitsja, kes taotles Tartu Ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Kaitsja hinnangul tulnuks KrMS § 385 p 26 jätta kohaldamata, sest määrus, millega isik saadetakse vangistust kandma, peab olema edasikaevatav.
2. Riigikohtu üldkogu 13.11.2012 otsusega leiti, et KrMS § 385 p-s 26 sätestatud edasikaebeõiguse piirang ei ole mõõdukas abinõu kohtusüsteemi tõhususe saavutamiseks ja riivab PS § 24 lg 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Seega tunnistas üldkogu KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa

§ 76lg 5 alusel täitmisele.

Eelnevast tulenevalt Riigikohus tühistas Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2011 määruse ning saatis asja Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 9. Ringkonnakohus leiab, et S. Semiskarile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Semiskarile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud.

§ 76

reguleerib vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega tuleb enne karistuse täitmisele pööramist

§ 76

lg 5 alusel hinnata, kas on täidetud

§ 76

lg 5 kohaldamise eeldused, kuid seejuures, eelduste olemasolu korral, ei saa kohus valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-45-12, p 41). 9.

1. S. Semiskar vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 10.11.2010 määrusega, ühtlasi määrati talle katseaeg ning allutati teda käitumiskontrollile. Lisaks keelas kohus S. Semiskaril alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. Kriminaalhooldusametniku 16.09.2011 2 esitatud ettekandest nähtub, et S. Semiskar ei ole täitnud talle määratud kontrollnõudeid. Nimelt karistati S. Semiskari 16.07.2011 väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega on S. Semiskar rikkunud talle määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et S. Semiskar ei ole motiveeritud täitma talle määratud kontrollnõudeid. Ta on rikkunud temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu ning on juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et S. Semiskari rikkumine ei olnud tõsine, kuna tegemist oli kerge joobega ning väärteoga. S. Semiskaril tuvastatud joove 0,39 mg/l on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 alusel, s.o nimetatud paragrahvi raskema lõike järgi. Lisaks märgib kohtukolleegium, et olukorras, kus S. Semiskarile oli kohtumäärusega pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, ei ole ka vähene joove lubatav. 9.
2. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et S. Semiskar ei ole täitnud ka kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises koos A. Kisseljovi, A. Andrejevi ja R. Sadikoviga. S. Semiskar vahistati 31.08.2011 kahtlustatuna mõrvale kaasaaitamises. Viru Maakohtu vahistamismääruse kohaselt jälitustegevuse raamides kogutud tõenditest nähtub, et kaaskahtlustatavad A. Kisseljov ja R. Sadikov on viimased kõned teinud S. Semiskarile. Samuti nähtub jälitustegevuse raamides asuvatest tõenditest, et A. Kisseljov ja S. Semiskar on 14.07.2011 ja 15.07.2011 olnud korduvalt telefoniühenduses. Käesolevaks hetkeks on S. Semiskarile esitatud ka süüdistus tapmisele kaasaaitamises. Seega ei pea ringkonnakohus usutavaks S. Semiskari määruskaebuses esitatud väidet, et tema ei ole A. Kisseljovi, A. Andrejevi ja R. Sadikoviga suhelnud. 9.
3. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud asjaoludega, et S. Semiskaril on olemas perekond, ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning tisleri kursused, kuid leiab, et need asjaolud ei kaalu üles S. Semiskari poolt käitumiskontrollnõuete korduvat rikkumist. 9.
4. Kohtukolleegium selgitab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel antakse talle võimalus läbi õiguskuuleka käitumise ning kontrollnõuete järgimise näidata, et karistus on tema suhtes eesmärgi täitnud. Kuna S. Semiskar on oma käitumisega näidanud hoolimatut suhtumist kontrollnõuetesse, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et kriminaalhooldus ning määratud kontrollnõuded avaldavad S. Semiskarile soovitud positiivset mõju. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et S. Semiskar on rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja seega on

§ 76

lg 5 kohaldamise eeldused täidetud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et S. Semiskarile mõistetud karistuse täitmisele pööramine

§ 76lg 5 alusel on põhjendatud.

9.

1. Seoses määruskaebuses märgitud asjaoluga, et S. Semiskarile ei võimaldatud maakohtu 13.10.2011 istungil kaitsjat, märgib ringkonnakohus järgnevat. Maakohtu 13.10.2011 istungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus S. Semiskarile tema õigusi ja kohustusi KrMS § 34 ja § 35 järgi. KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval kahtlustatava õigused ja kohustused. KrMS § 35 lg 3 järgi on süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, süüdimõistetu. KrMS § 34 lg 1 p 3 kohaselt on kahtlustataval õigus kaitsja abile. Protokollist nähtuvalt olid S. Semiskarile tema õigused ja kohustused arusaadavad. Sellest järeldab kohtukolleegium, et S. Semiskar oli teadlik oma õigusest kaitsja abile. Maakohtu 13.10.2011 istungi protokollist ei nähtu, et S. Semiskar oleks taotlenud kaitsjat või muudmoodi väljendanud soovi kaitsja abile, seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. 9.
2. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma 3 Maarika Kuusk