1-08-17152/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-17152 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Boriss Hodžajevi (Hodžajev) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu Boriss Hodžajevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Harju Maakohtu 21.01.2009 määrusega vabastati Boriss Hodžajev tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.12.2013 ning kohustati katseajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle kahe nädala jooksul peale vabanemist; mitte suhelda B. Hodžajevile teadaolevate kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande B. Hodžajevi karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud Harju Maakohtu 21.01.2009 määrusega määratud lisakohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja lisab, et vestlusest prokuröri abi S. Travnikoviga selgus, et B. Hodžajevi abikaasa on esitanud prokuratuuri kolm avaldust, mille kohaselt muutub B. Hodžajev alkoholijoobes agressiivseks.
5. Viru Maakohtu 15.01.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja määrati, et B. Hodžajevile teatatakse kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Karistuse kandmise alguseks loetakse B. Hodžajevi vanglasse saabumise aeg. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus märkis, et KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.
7. Maakohus, tutvunud toimikuga, leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 4.1 Materjalidest nähtub, et esimesel kohtumisel (05.02.2009) tutvustati kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi ning nende rikkumise tagajärgi. B. Hodžajev kinnitas oma allkirjaga 05.02.2009, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Registreerimislehest (lk 10) on näha, et B. Hodžajev on registreerimisel käinud korrapäraselt. 10.12.2012 antud kirjalikus seletuses (lk 46) selgitab ta, et ei tarvitanud 29.11.2012 ja 07.12.2012 alkoholi, vaid jõi ravimina ussimürki, mis sisaldab alkoholi. Seega rikkus B. Hodžajev kohustust mitte tarvitada alkoholi. 15.06.2012 koostati B. Hodžajevi kohta kohtule erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta ei järginud kohtu määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Antud ettekanne jäeti rahuldamata, arvestades B. Hodžajevi tervislikku seisundit, kuid sellest ta enda jaoks järeldusi pole teinud, jätkates alkoholi tarvitamist ja kohustuse rikkumist. Kohustuse rikkumine on kinnitust leidnud B. Hodžajevi enda ütlustega ja toimikus olevate tõenditega: 29.11.2012 ja 07.12.2012 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega (tl 40-41, 44-45) ning 19.12.2012 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja SA Ahtme Haigla tõendiga. 4.2 Nõustuda tuleb kriminaalhooldusametnikuga, et süüdimõistetu ei suhtu kriminaalhooldusesse ja kohustuste täitmisesse täie tõsidusega. Süüdimõistetu katseaeg lõpeb alles detsembris 2013 ja selles, et süüdimõistetu suudab alkoholi tarbimisest edaspidi hoiduda, puudub veendumus. Kriminaalhooldus on B. Hodžajevi suhtes ebaõnnestunud, kuna ta ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine süüdimõistetu süül ebaõnnestunuks. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning B. Hodžajev tuleb saata karistust kandma. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
8. B. Hodžajev esitas määruskaebuse, milles taotleb tühistada Viru Maakohtu 15.01.2013 määrus ning teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldusametniku taotlus mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. B. Hodžajevi põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Ta ei tarvita alkoholi südamehaiguse tõttu. Nimetatud põhjusel sõidab ta kaks korda kvartalis Tallinna regionaalhaigla Mustamäe kardioloogiakeskusesse vajalike protseduuride teostamiseks. 04.02.2013 on planeeritud operatsioon südamestimulaatori paigaldamiseks, mille kohta on esitatud ringkonnakohtule ka saatekiri. Samuti on määruskaebuse esitaja 90% töövõimetuspensionär. 2 5.2 29.11.2012 avaliku korra rikkumise episoodi selgituseks märgib B. Hodžajev, et alkoholi ta ei tarvitanud ja tõendavat alkomeetrit ei kasutatud. Isegi, kui ta alkoholi tarvitas, siis teadmatusest, kuna erinevad ravimid võivad sisaldada piiritust. Seda, et ta alkohoolseid jooke alkoholi joomise eesmärgil tarvitas, ta kohtuistungil kinnitanud ei ole. 5.3 Ka 07.12.2012 episoodis ei kasutatud tõendavat alkomeetrit ja vastutusele teda seoses alkoholi pruukimisega ei võetud. Seega puudub alus arvata, et tuvastatud oli nimelt alkohoolsete jookide pruukimise fakt eesmärgil juua alkoholi. B. Hodžajevi arvates võis politsei kasutatud indikaatorvahend reageerida tema poolt tarvitatavatele ravimitele. Ta palub ringkonnakohtul kontrollida politsei poolt kasutatud indikaatorvahendi kohaldamise protsessuaalset õigsust, kuna kahtleb nii protseduuris endas kui ka kohtuotsuses esitatud arvude õigsuses. 5.4 Märkimist väärib asjaolu, et B. Hodžajevile ei antud kaitsjat ja ta ei saanud arvestades oma tervislikku seisundit, end vajalikul määral kaitsta. Kokkuvõtvalt leiab B. Hodžajev, et tema tegudel oli mittetahtlik iseloom, mis ei olnud suunatud alkoholikeelu rikkumisele. Kuna kohus on varem jätnud kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata, siis ka käesolevas asjas ei ole küllaldaselt aluseid nimetatud taotluse rahuldamiseks. Kohus jõudis põhjendamatule järeldusele, et B. Hodžajev rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja võib seda teha ka edaspidi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjenduste osas seaduslik ja tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Küll aga tuleb muuta maakohtu määruse materiaalõiguslikku alust. Kuivõrd B. Hodžajev vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldub tema suhtes kohustuste täitmata jätmise korral KarS § 76 lg-s 5 sätestatu. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega puudub täitmiskohtunikul võimalus nt määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu B. Hodžajev on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Harju Maakohtu 21.01.2009 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohustuste rikkumist on kinnitust leidnud B. Hodžajevi enda ütlustega ja toimikus olevate tõenditega: 29.11.2012 ja 07.12.2012 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollidega (tl 40-41, 44-45) ning 19.12.2012 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tlk 62). 6.1 B. Hodžajev on taotlenud ringkonnakohtul kontrollida politsei poolt kasutatud indikaatorvahendi kohaldamise protsessuaalset õigsust, kuna kahtleb nii protseduuris endas kui ka kohtuotsuses esitatud arvude õigsuses. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel on oluline vaid asjaolu, kas B. Hodžajev tarvitas alkoholi rikkudes sellega talle kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustust. Joobe täpne suurus ja selle mõõtmise protseduur isiku karistuse täitmisele pööramise otsustamisel Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-82-12 p 12 kohaselt olulist kaalu ei oma ning kohustuse rikkumise tuvastamine on võimalik ka vaid tuginedes sellele, et isik on alkoholi tarvitamist tunnistanud. B. Hodžajev on maakohtu istungi protokolli kohaselt jaatavalt vastanud kohtu küsimusele: “Kas tunnistate, et tarvitasite novembris ja detsembris 3 alkoholi?“ Protokollis avaldatu kohaselt lootis B. Hodžajev, et „kui joob, siis sureb ära“ (tl 59, pöördel). Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et vestlusel 03.12.2012 B. Hodžajevi abikaasaga väitis viimane, et B. Hodžajev tarvitab alates
10. aasta sügisest sageli alkoholi (c.a 2 korda nädalas) ja muutub selle tulemusel vägivaldseks (tlk 39). 6.2 B. Hodžajev on määruskaebuses pidanud võimalikuks, et võis tarvitada alkoholi teadmatusest, kuna erinevad ravimid võivad sisaldada piiritust. Ringkonnakohus leiab, et B. Hodžajevil puudus vajadus ja ka arsti juhis just piiritust sisaldavaid ravimeid tarvitada. Liiatigi oli ta teadlik alkoholikeelust ja selle rikkumise tagajärgedest ning pidanuks igal juhul hoiduma piiritust sisaldavatest ravimitest. Lisaks on B. Hodžajevi väide, et alkoholinäitu võis põhjustada ravimites leiduv piiritus, eluliselt ebausutav – nimelt on teda Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile esitatud järelpärimise vastuse kohaselt 07.12.2012 ja 19.12.2012 toimetatud alkoholijoobeseisundis kainenema Jõhvi arestimajja. On küsitav, kas ravimites sisalduv alkoholikogus põhjustab seisundi, milles isik vajab kainenema paigutamist.
11. Ringkonnakohus märgib, et isikut tingimisi vangistusest vabastades annab kohus süüdimõistetule võimaluse näidata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Seetõttu on mõistetud vangistusest tingimisi vabastamisel määrav positiivne prognoos, mille juures arvestatakse nii formaalseid kui ka KarS § 76 lg-s 3 sätestatud materiaalseid aluseid. Käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantavate karistuste täideviimise üle. Kontrollnõuete eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi. B. Hodžajevile on aga kohus andnud varemgi võimaluse, kui ta ei pööranud oma 09.08.2012 määrusega süüdimõistetu suhtes kandmata karistust täitmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on seega täitmisele pööramine vältimatu, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. B. Hodžajevi puhul ringkonnakohus mõjuvaid põhjusi käitumiskontrollinõuete rikkumiseks ei tuvastanud. Olukorras, kus isik oli teadlik talle sätestatud kontrollkohustuste täitmise vajalikkusest, ent ta sellele vaatamata tarvitas alkoholi, on maakohus õigesti pööranud tema karistuse täitmisele.
12. B. Hodžajev on maakohtule ette heitnud, et talle ei võimaldatud kaitsja abi. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokolli kohaselt (tlk 59) tutvustati süüdimõistetule tema õigusi ja kohustusi vastavalt KrMS § 35 ja § 34 – seega ka õigust kaitsja abile. Süüdimõistetu on avaldanud, et õigused on talle arusaadavad. Taotlusi esitatud ei ole. Seega ei ole rikutud B. Hodžajevi õigust kaitsja abile.
13. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ehkki B. Hodžajev täitis registreerimiskohustust korrektselt ja läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, pööras maakohus õigustatult tema kandmata karistuse osa täitmisele, kuna B. Hodžajev rikkus katseaja jooksul temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seetõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma 5