Obsah (6)

§ 4231§ 65§ 68§ 74§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5496 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau V

§ 4231

järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust J.

Leontjevile Pärnu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1368 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J.

Leontjevi eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 25 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 69 alusel asendati J.

Leontjevile mõistetud vangistus 235 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati J. Leontjev Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus

1. juulil 2015.a.
3. novembril
4. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne J. Leontjevile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei soorita üldkasuliku töö tunde ning ei järgi üldkasuliku tööga kaasnevaid kontrollnõudeid.
5. Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a määrusega pöörati täitmisele J. Leontjevile Tartu Maakohtu
8. juuli
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5496 mõistetud karistus, s.o 7 kuud 17 päeva vangistust. J. Leontjevi karistuse kandmise aja algust arvatakse alates temale väärteoasjas nr 4-14-10335 mõistetud aresti ärakandmisest ( 22 päeva aresti kuulus ärakandmisele alates J. Leontjevi kinnipidamisest
10. jaanuarist 2016.a.), s.o 7.veebruarist 2016.a. Maakohus määras, et peale aresti ärakandmist tuleb J. Leontjev paigutada temale mõistetud vangistust kandma.
11. Maakohus märkis, et kohtuistungil avaldatust ja kohtule esialgselt esitatud materjalidest nähtub, et J. Leontjev ei ole käesolevaks ajaks teinud temale määratud üldkasuliku töö tundidest ära ühtegi tundi. Samas kinnitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et tema hinnangul võib siiski lugeda sooritatuks 8 tundi üldkasulikku tööd ja arvata see maha täitmisele pööratavast karistusest. Kriminaalhooldusametnikul on temaga toimunud üks kohtumine eelmise aasta suvel, kus on koostatud ka üldkasuliku töö tegemise kava, kuid J. Leontjev seda nõuetekohaselt täitma ei asunud. Samuti ei ole ta peale seda ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning ei ole olnud kriminaalhooldajale ka erinevate sidevahendite kaudu kättesaadav. Ta ei olnud taotlenud luba Eestist lahkumiseks ega samuti elukoha vahetuseks. Ka kohtul ei õnnestunud edastada J. Leontjevile kohtukutset kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungile temale kriminaalhoolduse ajaks määratud elukohta. Kohtuistungil selgitas J. Leontjev, et on viibinud tööga seoses hoopis välismaal ja on endale soetanud viimasel ajal üürikorteri. Kohus leidis, et eeltoodu põhjal tuleb lugeda tõendatuks, et süüdimõistetu on temale määratud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud ning on rikkunud ka temale üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud kontrollnõudeid. Kuna üldkasuliku töö mittetegemiseks ja kontrollnõuete mittejärgimiseks ei ole süüdimõistetul esinenud ka mingisuguseid mõjuvaid põhjuseid, siis tuleb tema tegevus üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisel ning kontrollnõuete rikkumisel lugeda tahtlikuks. Seega on ilmne, et J. Leontjev on temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse suhtunud pikka aega äärmiselt ükskõikselt ning ei ole tema suhtes kohtu poolt üles näidatud usaldust ära teeninud. On ilmne, et süüdimõistetu ei ole osanud hinnata temale karistuse mõistmisel antud võimalust jätkata oma elu vabaduses kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde tehes ja kriminaalhoolduse nõudeid järgides. Selle asemel on ta näidanud üles üksnes vastutustundetut suhtumist ning on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist takistanud. Seega on kohtul J. Leontjevi senist käitumist ja suhtumist arvestades ka igati alust kahelda, et ta suudaks jätkata oma karistuse kandmist vabaduses nõuetekohaselt, tehes üldkasuliku töö tunde ning järgides temale määratud kontrollnõudeid. Seetõttu leiabki kohtunik, et 2 kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning J. Leontjevile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. J. Leontjevile mõistetud karistuse täitmisele pööramist ei saa mõjutada ka asjaolu, et väidetavalt ootab tema naine last ja seega tuleb tal olla vabaduses perele toeks. Samuti asjaolu, et tuge vajab tema ema. Kohus ei saa karistuse täitmisele pööramise puhul arvestada üksnes süüdimõistetu võimalike lähedaste abivajadusega, vaid ennekõike tuleb siiski kaaluda seda, mil viisil võiks karistus isikule mõju avaldada ning kas isikut saab piisavalt usaldada võimaldades tal karistus ära kanda kergemal viisil, näiteks üldkasulikku tööd tehes. J. Leontjevile juba anti võimalus kanda oma karistus ära vabaduses, kuid senini ei ole ta seda võimalust hinnata osanud ega karistuse nõudeid täita suutnud. Seega on kohtul piisavalt alust arvata, et karistuse kandmine üldkasulikku tööd tehes süüdimõistetule piisavat mõju ei suuda avaldada ning ta ei ole ka võimeline üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid järgima. Seetõttu tulebki temale mõistetud vangistus reaalselt täitmisele pöörata.
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusameti
13. novembri
14. a erakorraline ettekanne rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et J. Leontjev on talle tehtud ÜKT tundidest teinud ära 8 tundi. Kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmus ta ka vaid ühel korral. Samas selgitas ta, et sattus raskesse majanduslikku olukorda, kuna tema elukaaslane oli rase, olukorda raskendas ema invaliidsus. J. Leontjev võttis vastu töökoha Soomes ehitusfirmas. Sellest ning peres tekkinud probleemidest ta kriminaalhooldajat ei teavitanud. Praegu hindab ta väga negatiivselt oma käitumist ja saab aru, et käitus mõtlematult. Tol momendil aga tundus talle, et suudab kiiresti teenida raha, parandada sellega pere olukorda ning siis ära teha temale mõistetud karistusena ÜKT poole aasta jooksul. Kohus jättis tähelepanuta, et J. Leontjev mõistab, et käitus kergemeelselt ja kahetseb toimepandut. J. Leontjev lootis, et kohus arvestab tema selgitusi. Lahendist aga ei nähtu, et kohus oleks üleüldse selgitusi arvestanud. Olukorras, kus J. Leontjevil jäi piisavalt aega karistuse kandmiseks, on selle täitmisele pööramine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 6.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et J. Leontjevile etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 6.2 Kaitsja kesksed argumendid seisnevad selles, et J. Leontjevi karistuse täitmisele pööramine on põhjendamatu arvestades tema selgitusi kohustuste täitmata jätmise osas ning seda, et J. Leontjevil oli veel piisavalt aega kohustuste täitmiseks.

§ 69

lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades

§ 69

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. 3 6.3 Antud juhul ei ole J. Leontjevile taotletud määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule.

Ka taotlus üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks põhjendatud ei ole – asjaoludest nähtuvalt kestab J. Leontjevile määratud tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus on kaalunud võimalust mitte pöörata karistust täitmisele, ent on leidnud, et isiku senist käitumist ja suhtumist arvestades on igati alus kahelda, et ta suudaks jätkata karistuse kandmist vabaduses nõuetekohaselt. Maakohtu määrusest nähtub, et J. Leontjev on käinud vaid ühel kohtumisel (kriminaalhooldaja ettekande kohaselt toimus see

1. augustil 2015). Peale seda ei ole ta ilmunud registreerima ega olnud erinevate sidevahendite kaudu kriminaalhooldajale kättesaadav. Ta ei taotlenud luba Eestist lahkumiseks ega elukoha vahetamiseks. Ehkki kaitsja on märkinud, et J. Leontjevil on kriminaalhoolduse nõuete täitmata jätmiseks majanduslikud põhjused, ei ole määruskaebuses nimetatud põhjused kohtupraktikas käsitletavad mõjuvatena. Olukorras, kus isik tahtlikult ignoreerib talle pandud kriminaalhoolduse nõudeid ning ei täida ka üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud kava, ehkki teab millised on rikkumise tagajärjed, esineb alus karistuse täitmisele pööramiseks. Üksnes isiku tagantjärele kahetsus ei ole asjaoluks, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise. Maakohtule olid lahendit tehes teada samad asjaolud, mis on esitatud määruskaebuses (s.o J. Leontjevi elukaaslase rasedus, ema tervislik seisund, majanduslik olukord). I astme kohus on sellele vaatamata leidnud, et J. Leontjevi puhul ei annaks karistuse täitmisele pööramata jätmine tulemust – talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ta hinnata ei osanud ega suutnud määratud kriminaalhoolduse nõudeid täita. Mõjuvad põhjused rikkumiste puhul puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Arvestades lisaks, et J. Leontjev hakkas karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma juba kriminaalhoolduse alguses, puudub igasugune alus arvata, et tal oli kavatsus asuda määratud üldkasuliku töö tunde tegema. Pigem viitab J. Leontjevi käitumine kriminaalhooldusest tahtlikule kõrvalehoidumisele.
2. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud määruskaebuse koostamiseks 2,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 120 euro (sh käibemaks 20 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud ajakulu põhjendatuks. Sellega seoses kuulub vandeadvokaadi vanemabi V. Murdele määruskaebemenetluses J. Leontjevile õigusabi osutamise eest hüvitamisele 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau 4