← Eesti

2-14-61368/26

Obsah (9)§ 657§ 4§ 430§ 55§ 200§ 651§ 442§ 659§ 171

Tsiviilasi nr: 2-14-61368 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-14-61368 Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) §-ga

  1. Kostja väited, et midagi oleks ekslikult jäänud lisamata, ei vasta tõele. Kohtuistungil küsiti kostjalt korduvalt, kas kompromiss on sobiv ning kostja kinnitas, et sobib.
  2. Maakohus pidas 02.02.2016 kohtuistungi, milles osalesid nii hageja kui kostja. Kohtuistungil asus maakohus seisukohale, et kostja 20.10.2015 protokolli parandamise taotlus ja 22.10.2015 määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest protokoll kajastab õigesti ja piisavalt istungi käiku, s.h kompromissläbirääkimistel arutatut. Kuigi hageja oli varasemas kompromissettepanekus käsitlenud varasema võla tasumise aega, siis seda 15.10.2015 istungil kompromissi tingimusena pooled ei nimetanud. Maakohus edastas määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus peab siiski võimalikuks täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni p 1.
  4. Määruskaebus jääb rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Kolleegiumi hinnangul ei toeta tsiviilasja materjalid kostja väidet, mille kohaselt on maakohus jätnud ekslikult kompromissi märkimata tingimuse, mille kohaselt tuleb hagejal hüvitada kostjale kommunaalmaksete võlgnevus 50% ulatuses enne edasiste toimingute teostamist ja tasuda ülejäänud võlgnevus järgmise 6 kuu jooksul (edaspidi: vaidlusalune tingimus).
  2. Menetlusosalistel on

§ 4

lg 3 ja § 206 lg 2 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega ning kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus

§ 4

lg 4 järgi igasugust tsiviilasja lahendades tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Selline poolte kohtumenetluses vaieldava kohustuse kohta sõlmitud kokkulepe on võlaõigusseaduse § 578 mõttes käsitatav kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (vt Riigikohtu 13.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-06, p 14).

§ 430

lg 6 järgi asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seni, kuni kohus pole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda või kompromissi sõlmimise 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-14-61368 tingimusi muuta. Poolte selline õigus tuleneb

§-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata

§ 4lg 2 järgi menetluse käik.

  1. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja edastanud 21.05.2015 kell 11:02 hageja peasekretärile Riina Kabile e-postile vastuse kompromissettepanekule ning saatnud koopia e-kirjast ka Harju Maakohtule (tl 127-129). E-kirja ning selle manusesse lisatud dokumendist nähtuvalt on menetlusosalised pidanud kompromissi tingimuste osas läbirääkimisi ning kostja tegi hagejale ettepaneku lisada kompromissi üheks tingimuseks ka vaidlusaluse tingimuse. Kolleegiumi hinnangul tõendab see, et lepingueelsetel läbirääkimistel tegi kostja ettepaneku vaidlusaluse tingimuse kompromisslepingusse lisamiseks, kuid ei kinnita kostja väidet, mille kohaselt on hageja nõustunud vastava tingimuse kompromisslepingusse lisamisega.
  2. Ka 15.10.2015 toimunud kohtuistungi protokollist ei nähtu vaidlusaluse tingimuse esitamist, arutamist või tagasilükkamist.

§ 55

kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes. Säte annab protokollile tõendusliku jõu menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumise osas ning sätte kohaselt võib protokolli kohta esitada üksnes võltsimise vastuväite. Kuivõrd 15.10.2015 kohtuistungi protokoll kostja määruskaebuse väiteid ei toeta ning arvestades, et kostja pole oma väiteid muul viisil põhistanud ega tõendanud, jäävad kostja etteheited vaidlusaluse tingimuse kompromissi eksliku lisamata jätmise osas paljasõnaliseks. Kuna käesolevas asjas ei nähtu ka asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise

§ 430

lg 3 järgi, asub kolleegium seisukohale, et määruskaebus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata. 14. Rahuldamisele ei kuulu ka kostja taotlus täiendada maakohtu poolt kinnitatud kompromissi p 1.3 sõnadega „küttekehade paigaldamiskulud kannavad pooled võrdsetes osades.“ Kostja selline tahteavaldus kompromissi muutmiseks on esitatud hilinenult, kuivõrd kompromissi tingimusi võivad pooled muuta seni, kuni kohus pole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt Riigikohtu 21.03.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Samuti pole kompromissi muutmise taotlemine sellises menetluse etapis kooskõlas

§ 200

lg-test 1 ja 2 tuleneva kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning teostada neid õigeaegselt. Lisaks ei ole see apellatsioonimenetluses lubatav, kuivõrd

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust (osas, mille peale on edasi kaevatud). 16. Määruskaebuses on kostja mh palunud vaidlustatud kompromissi p-s 1.1 järgmise täpsustuse tegemist: asendada sõnad „korteri nr.92“ sõnadega „ruumi M2K“. Hageja kostja sellisele taotlusele vastu ei vaidle (tl 150). Kohtuotsuse resolutsioon peab

§ 442

lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 41, ja 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11). Selge peab olema ka kohtuliku kompromissi resolutsioon, kuna see on täitedokumendiks täitemenetluses. Sellest tulenevalt ja arvestades, et kinnistusraamatus on hagejale kuuluv korteriomand 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-14-61368 registreeritud korterinumbriga „M2K“, tuleb kostja määruskaebuses sisalduv taotlus maakohtu määruse resolutsiooni p-i nr 1.1 täpsustamiseks kolleegiumi hinnangul rahuldada. Ringkonnakohus sõnastab maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1.1 järgmiselt: „pooled soovivad kompromissiga lahendada vaidluse seoses kostja hallatava elamu aadressil Paldiski, Sadama 8 keldris asuva korteri nr M2K, mis on hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa (edaspidi „korter”), kütmise ja selle eest tasumisega“.

§ 659

ja § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 17. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud menetlusosalistel puuduvad (tl 159). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.