lg 1 p 4 alusel välja mõista Eerik Vjatšeslav Induselt menetluskuluna kaitsjatasu 114 (ükssada neliteist) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. Eerik-Vjatšeslav arvelduskontole Indusel tasuda SEB Pangas väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti nr EE351010052031000004, Swedbankis nr 2 EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700022167 ning selgitus: „Eerik Vjatšeslav Indus, 1-15-1988, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eerik Vjatšeslav Induse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eerik Vjatšeslav Indus kannab Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-1988 26.03.2015 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p 2,3) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 63 lg 2 loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel vähendati Eerik Vjatšeslav Indusele mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.09.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 22 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 22 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2014 ja 14.10.2014 kuni 19.01.2015, s.o 3 kuud ja 7 päeva, ärakandmisele kuulub 1 aasta 2 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse algust arvatakse alates 26.03.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vanglas kannab ta karistust esimest korda. Viimane kuritegu on kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes isiku poolt, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise. Eelnev karistus on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Enne vangistust oli isik määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla. Kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kuritegude soodusteguriks ja käivitajaks on alkohol. Individuaalse täitmiskava kohaselt on isik läbinud sotsiaalprogrammid EQUIP ja Eluviisitreening. Alates 16.04.2015 töötab isik vanglas majandustöödel. Vangistuses on ta osalenud ka tõstukijuhi koolitusel ja riigikeele taseme kursusel. Alates 11.09.2015 osaleb isik sõltlastele suunatud tugigrupis. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust isikul alaline elukoht puudus. Käitumiskontrollile määratud ajal elas ta elukaaslase juures, kuid kasutas elukaaslase suhtes vägivalda, mistõttu pidi sealt lahkuma. Aegajalt elas kinnipeetav vanaisa juures, kuid ka seal tekkinud konfliktide tõttu pidi lahkuma. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik on suhelnud elukohajärgse sotsiaaltöötajaga seoses ajutise elukoha leidmisega isiku võimalikul vabanemisel. Positiivse otsuse korral on elamispinna 3 saamiseks isikul vajalik pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes tagab isikule elamispinna. Kinnipeetaval on põhiharidus. Õpinguid jätkas ta ametikoolis, kuid need jäid huvi puudumise tõttu pooleli. Enesetäienduse vajadust isik ei näe, soovib vabanedes keskenduda töötamisele. Riigikeeles suhtlemisel isikul probleeme ei ole, kuid tal puudub riigikeele oskust tõendav dokument. Töökogemused isikul puuduvad. Peamiseks sissetulekuallikaks olid sotsiaaltoetused ning metalli korjamisest teenitud tulu. Isik on korduvalt ennast Töötukassas arvele võtnud, kuid ei ole registreerimistele ilmunud, mistõttu arvati ta nimekirjast välja. Isik kulutas raha peamiselt alkoholi ja narkootikumide tarbeks. Kinnipeetavale määratud rahalised nõuded on osaliselt tasutud, oma sõnul tasus nende eest sotsiaaltoetusest. 26.11.2015 seisuga on K-raha andmetel isikul võlgnevusi 1118,47 euro ulatuses, vabanedes soovib ta võlgnevusi likvideerida. Kinnipeetav kannab karistust vägivalla kasutamise eest endise elukaaslase suhtes, kellega käesolevaks hetkeks on suhted katkenud. Kinnipeetava eeskostja oli tema vanaisa V R, kes teda peamiselt kasvatas. Emalt O R on ära võetud vanemlikud õigused. Enne vangistust suhtles isik emaga vähe, kuid vangistuse jooksul on suhtlus paranenud. Ema andmetel puudub lähedastel võimalus isikut vabanemisjärgselt materiaalselt toetada. Suhtlusringkonda kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga isikud, kellega kinnipeetava enda sõnul on suhtlus katkenud. Isik on alkoholijoobes olles kasutanud elukaaslase suhtes vägivalda. Ta tunnistab, et võib alkoholijoobes vägivaldseks muutuda. Käitumiskontrollile allutamise ajal rikkus isik kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning paigutatud SRS osakonda. Narkootikumidest tarvitas isik peamiselt kanepit, esmakordselt 13-14aastaselt. Isik on kindel, et vanglast vabanedes enam narkootikume ei tarvita, kuna on sõltuvusprobleemiga aktiivselt tegelenud. Liigne enesekindlus on kaheldav, kuna isik on viibinud hetkel kinnises keskkonnas. Enne vangistust puudus isikul oskus probleeme lahendada, ta elas päev korraga. Alaealisena oli tal arusaam, et täisealiseks saades lahenevad probleemid ise. Kinnipeetav võib käituda impulsiivselt ning ta ei mõtle tegude tagajärgedele. Ta on kasutanud korduvalt teiste isikute suhtes vägivalda. Vabanemiseelses protsessis on talle antud ülevaade sõltuvusravi võimalustest, millest kinnipeetav keeldus. Kuritegelikud hoiakud kinnipeetaval puuduvad, ametnikesse suhtub ta positiivselt. Kriminaalhooldusesse suhtumine on pigem ükskõikne, sest isik on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud. Kinnipeetav saab aru muutuse vajalikkusest, kuid on ühiskonnareeglite osas "pime", kui see puudutab tema enda õigusrikkumist. Isiku ohtlikkus seisneb vägivallas ning teistele isikutele valu tekitamises, soodusteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 10.06.2016, käitumiskontrolli ajaks määrata KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Eerik Vjatšeslav Indus on sündinud 12.10.1995 xxxx pere noorima lapsena. Telefonivestluses selgitas ema O R, et kinnipeetaval puudub lähedastepoolne usaldus (enne vangistust olnud sõltuvuskäitumisest tingitud tülide tõttu), samas on kinnipeetav vangistuse kestel jätkanud suhtlust ema ning viimasel ajal ka vanavanematega. Ema andmetel puudub lähedastel võimalus toetada kinnipeetavat vabanemisjärgselt. Kehtivaks elukohaks on isikul xxxx (rahvastikuregistri andmed). Viru Vangla andmetel puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt töö- ja elukoht, kinnipeetav ei soovi vabanemisjärgselt õppima asuda. Elamispinna saamiseks on kinnipeetaval vajalik pöörduda viimase elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole (Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa). 4 Karistusregistri andmetel on Eerik Vjatšeslav Indust korduvalt kriminaalkorras karistatud, muuhulgas isikuvastase ja rahvatervisevastase kuriteo eest. Teda on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal ta jätkas kuritegude toimepanemist. Seega kriminaalhooldus osutus Eerik Vjatšeslav Induse suhtes ebarahuldavaks. Kinnipeetava mitteseaduskuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et teda on korduvalt karistatud väärteokorras (AS § 71, KarS § 218 lg 1 ja TubS § 48 alusel). Negatiivne on asjaolu, et kinnipeetavat on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Eerik Vjatšeslav Indus kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et iseloomustuse koostamise ajal tal elukohta ei olnud. Xxxx tänaval elavad vanaisa ja kasuema ning nad on nõus sellega, et ta läheb nende juurde elama. Tööle saamiseks on tal kolm võimalust. Xxxx võtab ta tööle, kui ta välja saab. Ta pidi sinna tööle minema, kui oli väljas ning talle öeldi, et kui ta välja saab, siis nad võtavad ta tööle. Ta hakkab seal toiduaineid riiulitele panema. Ravi ei ole tal vaja, sest ta muutis oma elu ning suudab ise alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Tal on uus hobi, milleks on sport. Tal on võimalik minna tööle ka xxxx. Kolmas töökoht on koristaja koht xxxx kinos. Vana naisega ei suhtle ta enam üldse, uue naisega on kõik korras. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes
lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Eerik Vjatšeslav Induse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 27.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla E. V. Induse ennetähtaegset vangistusest vabastamist. E. V. Induse isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Tema puhul tuleb negatiivsena märkida, et olles varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei ole kohaldatud õigusjärelmid tema suhtes mingit positiivset eripreventiivset toimet omanud. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud Harju Maakohtu 09.09.2013 kohtuotsusega. Vaatamata sellele ei ole ta suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Eelmainitud kohtuotsusega tunnistati E. V. Indus I astme narkokuriteos süüdi. Süüdimõistetule anti maakohtu poolt võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita. Vaatamata sellele ei ole E.V. Indus suutnud talle osutatud usaldust õigustada ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi isikuvastaseid ja liikluskuritegusid. Harju Maakohtu 20.01.2015 määrusega pöörati kandmata jäänud vangistus täitmisele. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine ja katseaja tingimuste muu rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetaval alkoholi ega narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole, kuigi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud just alkoholi tarvitamine. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 62% ja 52%, mis ei ole madal risk. Seega on E. V. Induse puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Tal on kuus kehtivat 5 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vanglas üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on E. V. Indus ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Eerik Vjatšeslav Induse tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et on Eerik Vjatšeslav Induse vabastamine enne tähtaega on õigustatud. Isik on vangistuses viibides aru saanud, et edasi nii jätkata ei saa, et tuleb teha oma elus suured muutused. Isik on esimest korda vangistuses. Vanglas viibides on tema suhted perega taastunud. Tal on uus elukaaslane, kellega soovib hakata koos elama. Vangistuse ajal on ta saanud käia kodukülastustel. Isik läbib kohe riigikeele eksami. Tal on vabaduses võimalik tööle asuda kolme kohta. Tööle asudes soovib isik tema vastu suunatud nõuded tasuda. Käesoleval ajal tal alkoholija narkosõltuvust ei ole. Kui seda probleemi ei ole, siis on alus eeldada, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Vangistuse lõpuni kandmine ei ole põhjendatud ning kaitsja palus vabastada Eerik Vjatšeslav Indus tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eerik Vjatšeslav Indus ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal ei allunud ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, mistõttu Harju Maakohtu 09.09.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus pöörati Harju Maakohtu 20.01.2015 määrusega täitmisele, samuti jätkas ta katseajal uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isikul on raskusi kehtestatud normide ja reeglite järgimisega ka vanglas range järelevalve tingimustes, siis seab see kahtluse alla tema võime vabaduses olles seaduskuulekalt käituda. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, kuritegude toimepanemise ajal on ta olnud alkoholijoobes ning käitumiskontrolli ajal on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seetõttu on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik ei ole suuteline vabaduses hoiduma alkoholi kuritarvitamisest, mis võib viia uue kuriteo toimepanemiseni. Eerik Vjatšeslav Indus on avaldanud soovi vabanemisjärgselt elama asuda aadressile xxxx, kuid seda elukohta ei ole kontrollitud, mistõttu ei ole teada, kas nimetatud 6 aadressil elavad isikud on sellega nõus. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht, ehkki oma sõnul on tal koguni 3 töökohta, kuhu teda tööle võetakse. Lähedastel puudub võimalus isikut vabanemisjärgselt materiaalselt toetada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toime panemist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Eerik Vjatšeslav Induse puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogramme, osalenud riigikeele õppes ning olnud hõivatud majandustöödel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kellel kulus õigusabi osutamiseks 114 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.