Obsah (7)

§ 197§ 71§ 124§ 152§ 200§ 155§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

§ 197

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-13, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on kaebaja esitatud hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6. Tallinna Vangla on registreerinud kaebaja kahju hüvitamise taotluse 16.04.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Seega oli vanglal kohustus lahendada kaebaja kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 16.06.
8. VangS § 11 lg-s 8 toodud kohustusliku kohtueelse menetluse korral kehtib 2 halduskohtusse pöördumisele RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.
9. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.
10. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Sellest tulenevalt peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Järelikult tuli kaebajal RVastS § 18 lg 2 kohaselt pöörduda kohtu poole hiljemalt 16.07.
11. Kaebaja esitas aga kaebuse halduskohtule alles 30.10.2014, seega üle kolme kuu hiljem. 12.

§ 71

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale 13.01.2016. a määrusega võimaluse käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Nimetatud määruse on 18.01.2016 kaebaja registrijärgsel aadressil vastu võtnud kaebaja ema. Vastava aadressi kui tema elukoha õigsust on kaebaja kohtule omakäeliselt ka kinnitanud (tl 26). Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 72 lg-le 4 kohaldatakse kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306-315, 317 ja 319–

1. Tulenevalt TsMS § 322 lg-st 1 loetakse juhul, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab 13.01.
2. a määruse lugeda kaebajale kätte toimetatuks 18.01.
3. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajale jäänud aeg kohtule taotluse ja muude seisukohtade esitamiseks alates 18.01.2016 (esmaspäev) kuni tähtaja viimase päevani 22.01.2016 (reede), ka ebamõistlikult lühike. Vaatamata eeltoodule ei ole kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik kaebetähtaja ennistamise osas seisukohta võtta.
4. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse halduskohtule tähtaega ületades ja halduskohus on võtnud kaebuse ebaõigesti menetlusse, siis on halduskohus teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega kaebetähtaja ületamise korral menetluse vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust ning kohtule ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks, tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse. 14.

§ 104

lg 5 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-de 2 või 4 alusel.

Kaebaja eest on kaebuse esitamisel halduskohtule tasunud riigilõivu 40 eurot U.V. (tl 20). Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumise kohustusest

§ 104lg 10 alusel vabastatud.

Seega tuleb tagastada haldusasjas tasutud riigilõiv summas 40 eurot U.V. tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX . /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits