MÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 1 alusel, sest tühistamisnõude saab esitada vaid haldusakti, mitte menetlustoimingu puhul. 5) Kohustamisnõue on seotud eelnimetatud menetlustoimingute õiguspärasusega. Kuna menetlustoimingute õigusvastasusele saab kaebaja tugineda vaidlustades vaidemenetluses (ja vajadusel kohtumenetluses) PRIA toetuste määramise kohta tehtud otsuseid, siis ei ole eraldiseisva kohustamisnõude menetlemine võimalik. Kaebaja võib samasisulise nõude esitada vaidemenetluses ja vajadusel hilisemas kohtumenetluses. Seetõttu kuulub kohustamisnõue

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3 3

1. OÜ Kupas esitas 20.01.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määrus ja vaadata kaebus uuesti läbi, arvestades kaebuses ja määruskaebuses toodud põhjendusi. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja on ekslikult PRIA toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude asemel palunud tühistada PRIA 19.06.
3. a toimingu ja 04.09.
4. a otsuse nr 12-1/15/2617-
5. Kaebaja eesmärk on toetuse saamine suuremas ulatuses, kui õigusvastase menetlustoimingu tagajärjel vältimatult antav haldusakt seda lubab. Nimetatud eesmärk olnuks saavutatav kaebuse vigadele tähelepanu juhtimisega ja esinenud vigade parandamisega. Kaebaja nõustub kohtuga, et PRIA 19.06.
6. a toiming ja 04.09.
7. a vastus kvalifitseeruvad menetlustoiminguteks, mis on tehtud kaebaja pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 esitamisega alanud haldusmenetluses. Kaebaja ei ole saanud kätte PRIA 16.12.
8. a ega 17.12.
9. a otsuseid. Kuna taotluses nr 110151110988 nimetatud ülejäänud toetusliikide osas (PLK, MAH ja MAHS) tulevad PRIA otsused alles
10. a veebruaris, siis taotleb kaebaja nimetatud toimingute osas õigusvastasuse tuvastamist. Kohus on jätnud välja selgitamata haldusakti kehtivuse eelduse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1). Kaebajale ei ole PRIA 16.12.
11. a ja 17.12.
12. a otsuseid teatavaks tehtud ega kätte toimetatud, mistõttu haldusaktid ei kehti ning kaebajal puudub nende vaidlustamise võimalus. Sellest tulenevalt rikub kohtumäärus kaebaja õigust kiirele ja efektiivsele kohtumenetlusele ning kohus on ebaõigesti kohaldanud nõude tagastamise alusena

§ 121lg 2 p 1.

2) Kuna menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise ja menetlustoimingu vaidlustamine hoiab ära tulevikus kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise kõigi taotletud toetuste (ÜPT, ROH, PLK, MAH, MAHS) osas, siis on tuvastamiskaebuse menetlemine otstarbekas ka haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest lähtuvalt. Menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine, PRIA kohustamine muudatusavaldus uuesti läbi vaadata võimaldab saavutada soovitud eesmärki kõigi taotletud toetuste osas korraga. Tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Õigusvastane menetlustoiming rikkus ka kaebaja subjektiivseid õigusi esitada PRIA-le vigadega taotlus. Kaevatav määrus pikendab oluliselt asja lahendamisele kuluvat menetlusaega ja võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid kulusid jms, millega ka rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebaja peab hakkama tehtavaid otsuseid vaidlustama kohustuslikus vaidemenetluses ja hilisemas kohtumenetluses, siis on tagajärjeks menetlusaja pikenemine ja ülemäärased kulutused.

1. PRIA esitas 26.01.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Asjaolu, et PRIA ei võtnud kaebaja 20.06.2015 esitatud taotluse muudatusavaldust täielikult arvesse, ei ole õigusvastane. Komisjoni määrus (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 II lõigust tulenevalt ei ole võimalik pindalatoetuste- ja maksetaotlusele lisada toetuste taotlemise märkeid pärast pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaega, s.o pärast
2. juunit. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole riivatud selliselt, et tal tekiks õigus vaidlustada eraldiseisvat haldusmenetluse toimingut. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või kus menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest. 2) PRIA 04.09.
3. a vastuskiri nr 12-1/15/2617-5 ei ole „sisuline otsus“, vaid selleks on PRIA 16.12.
4. a ja 17.12.
5. a otsused (ja tulevikus kaebaja osas tehtavad toetuse määramise otsused). Eelnimetatud otsuste näol on tegemist toetuse täieliku määramisega. Teave on avaldatud PRIA veebilehel kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, järelikult on ÜPT ja ROH otsused kaebajale teatavaks tehtud. 4 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 15.01.
7. a määrus tühistada ja saata asi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
8. Halduskohus tagastas kaebuse nõuded

§ 121lg 2 p-le 1 tuginedes.

Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et nii PRIA 19.06.

1. a toiming (muudatusavalduse vastuvõtmisest keeldumine e-PRIA portaali vahendusel) kui ka 04.09.
2. a vastus kvalifitseeruvad menetlustoiminguteks, mis on tehtud kaebaja pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 esitamisega alanud haldusmenetluses, mis on osaliselt lõppenud PRIA 16.12.
3. a otsusega ja 17.12.
4. a otsusega, mistõttu ei ole tühistamisnõuete esitamine võimalik. Halduskohus ei pidanud samas vajalikuks suunata kaebajat oma taotlusi muutma, kuna leidis, et menetlustoimingute õigusvastasusele saab kaebaja tugineda ka vaidlustades vaidemenetluses ja vajadusel kohtumenetluses PRIA toetuste määramise kohta tehtud lõplikke otsuseid. Selle põhjendusega tagastas halduskohus ka kaebaja kohustamisnõude.
5. Ringkonnakohus halduskohtu käsitlusega ei nõustu. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas täiendava taotluse PRIA haldusakti (toetuse määramine) andmisega päädivas menetluses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 järgi võib haldusakti andmise menetlus lõppeda nii haldusakti teatavakstegemisega (p 1) kui ka haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega (p 3). HMS § 14 lg 6 p 1 järgi jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata ka juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Kaebaja ja PRIA kirjavahetuse põhjal on ilmne, et kaebaja jaoks lõppes 20.06.2015 esitatud taotluse menetlus taotluse esitamise tähtaja rikkumise ja selle ennistamata jätmise tõttu taotluse läbi vaatamata jätmisega, isegi kui PRIA seda kaebajale selgesõnaliselt oma kirjades ei märkinud. Seetõttu on ekslik halduskohtu järeldus, nagu pidanuks kaebaja, soovides 20.06.2015 esitatud taotluse menetlemist, ootama ära PRIA haldusaktid, mis on koostatud 25.05.2015 esitatud taotluse suhtes ning vaidlustama 20.06.2015 esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist 25.05.2015 esitatud taotluse suhtes tehtud ja tehtavaid haldusakte vaidlustades. Kuigi 20.06.2015 PRIA-le esitatud taotlusega soovis kaebaja oma esialgset taotlust muuta ning lisada varem esitatud põldude loetelule veel 122 uut põldu, ei mõjutanud nimetatud asjaolu kaebaja poolt 25.05.2015 esitatud taotluse lahendamist, kuna PRIA 20.07.
6. a kirjast kaebajale nähtub, et viimasele määratakse toetus vaid 25.05.2015 esitatud andmete alusel (tl 9, 9p).
7. Kuna PRIA ei teinud kaebaja 20.06.2015 taotluse suhtes sisulist otsust, millega oleks keeldunud kaebajale toetuse määramisest, vaid keeldus taotluse määramisele suunatud menetluse läbiviimisest, saab seda tõlgendada menetlust lõpetava toiminguna, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste või kohustuste üle. Riigikohus on leidnud, et kui haldusorgan keeldub isiku avalduse menetlemisest, siis tuleb esmase õiguskaitsevahendina kõne alla eelkõige kohustamisnõue. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 3 tuleneb, et kui haldusorgan jättis isiku taotluse läbi vaatamata, saab isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (vt RKHK 11.03.
8. a otsus asjas nr 3-3-1-8-04, p 13). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas piisaks kaebaja õiguste kaitseks ka 5 5 halduskohtule esitatud kohustamisnõudest. Selle raames on halduskohtul võimalik kontrollida ka PRIA menetluse läbiviimisest keeldumise õiguspärasust.
9. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuna halduskohtu viidatud PRIA 16.12.

1. a ja 17.12.
2. a otsused ei puuduta 122 põldu, mille osas kaebaja 20.06.2015 a taotluse esitamisega toetust taotles, ei aita PRIA vastavate otsuste vaidlustamine kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Maaeluministri 22.04.
3. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ ning 30.04.
4. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ järgi teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta
5. veebruariks (vt vastavalt § 20 lg 1 ja § 25 lg 1). PRIA teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse sellise tähtaja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kohustuseaastale järgneva aasta
6. juuniks (vt vastavalt § 21 ja § 26). Ringkonnakohus leiab, et viidatud määruste §-des 20 lg 1 ja 25 lg 1 märgitud tähtpäev on PRIA-t distsiplineeriva iseloomuga ega tähenda, et kaebuse rahuldamise korral puuduks PRIA-l võimalus otsustada kaebaja taotluse rahuldamine ka pärast
7. veebruari. Seega ei ole alust järeldada ka seda, et kaebajal puuduks ilmselgelt menetlust lõpetava toimingu vaidlustamise õigus põhjusel, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Mis puudutab vastustaja viidet Komisjoni määrus (EL) nr 640/2014 art 13 lg 3 II lõigule, millest tulenevalt ei ole võimalik pindalatoetuste- ja maksetaotlusele lisada toetuste taotlemise märkeid pärast pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud tähtaega, s.o pärast
8. juunit, leiab ringkonnakohus, et nimetatu ei välistanud kaebaja õigust taotleda PRIA-lt taotluse esitamise tähtaja ennistamist ning vastustaja kohustust ennistamise aluseks olevaid asjaolusid kontrollida. Eeldusel, et arvutiprogramm takistas kaebajal ka puudustega taotluse esitamist, võib see ringkonnakohtu hinnangul olla vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõikega 1, mis kohustab haldusorganit esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, andes isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et HMS § 15 lõike 3 lause 1 sätestab, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Isiku õigused taotluse arvuti vahendusel esitamisel ei saa olla vähem kaitstud kui taotlust paberkandjal esitades. 19.

§ 120

lg 1 p 3 sätestab halduskohtu kohustuse kontrollida, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teha vajaduse korral kaebajale ettepanek kaebust muuta.

§ 2lg 5 sätestab halduskohtupidamise üldpõhimõttena selgitamiskohustuse.

Selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustuse vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (Riigikohtu 07.04.

1. a otsus nr 3-3-1-5-10, p 15). Halduskohus on käesolevas asjas jätnud selgitamiskohustuse täitmata ning suunanud kaebajat esitama perspektiivitut kaebust haldusaktide peale, mis kaebaja poolt 20.06.2015 esitatud taotluse lahendamist ei puuduta. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus OÜ Kupas määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määruse ning saadab asja ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. 6 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel