) § 8 kohaselt peab kohtutäitur võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Kohtutäitur määrab asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve.
lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.
lg 2 ja lg 3 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Alates 01.10.2015 jõustunud
lg 21 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt kohtule esitatud avaldus pole piisavalt põhjendatud ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata.
lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kohtutäitur on avaldanud Ametlike Teadaannete kaudu teate enampakkumisest 14.12.2015. Samas leiab kohus, et vaatamata enampakkumise teate avaldamisest tuleb võlgnikku teavitada ka varaga tutvumise ajast.
Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve. Avaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks määranud kindlad ajad kinnisasjaga tutvumiseks ja oleks nendest aegadest võlgnikku teavitanud. Alates 01.10.2015 jõustunud
lg 21 sätte mõtteks ei saa olla olukord, kus oleks lubatav kohtumääruse alusel ükskõik millistel juhtudel võlgniku valduses olevale kinnisasjale siseneda. Sellisel juhul puuduks kohtu nõusolekul ja seega kohtumäärusel mõte. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgnikku pole õnnestunud kätte saada, ei anna alust automaatselt kohaldada täitemenetluse seadustiku § 28 sätestatud meetmeid. Võlgnik peab kohtu hinnangul olema teadlik konkreetsest ajast, millal soovitakse varaga tutvuda ja alles seejärel saab tema keeldumisest või tema käitumisest järeldada soovimatust varaga tutvumist võimaldada. Lisaks peab tähelepanu pöörama ka sellele, et
lg 2 sätestab võlgniku õiguse, mis seisneb selles, et juhul kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Konkreetsest varaga tutvumise ajast mitteteadlik olemine ei võimalda võlgnikul oma õigusi realiseerida. Kohus leiab, et antud juhul pole avaldaja piisaval määral suutnud tõendada, et võlgniku käitumine annaks alust avaldaja taotluse rahuldamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus avaldaja taotluse võlgniku kinnisasjale sisenemiseks ja seal viibimiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.